Sõnale meel leiti 2286 luuletust
Sõbralik käepigistus
Ühes sõbralikus käepigistuses
on nii palju armastust
Ühes sõbralikus käepigistuses
on nii palju valu-ja rõõmutunnet korraga
Ühes sõbralikus käepigistuses
on nii palju usaldust
Ühes sõbralikus käepigistuses
on nii palju üksteise mõistmist
ja ühtekuulumise tunnet
Ühes sõbralikus käepigistuses
on nii palju tugevust ja elu
See sõbralik käepigistus
võiks kesta nagu kuldne päike taevas,
kogu elu.
Olen südamest tänulik ma Sulle
Olen südamest tänulik ma Sulle,
et olemas oled mulle.
Minu piiritu rõõm kuulub Sulle.
Sinu okemasolu toonud mul õnne.
Sinu lahke ja avali süda,
võtnud kõik mured kannatada.
Sinu hing kui päike,
alati särab
ja silma paistab kogu aja.
Tõesti olen südamest tänulik ma Sulle,
et olemas oled mulle!
Kobruleht
Nii hea ja vaikne oli olla,
kui peitu pugeda sain suure kobrulehe alla.
Kobruleht pealtpoolt krobeline oli,
seestpoolt pehme ja siidjas ta.
Üksik tõuk veel kobrulehel istus,
näris lehte hoolega.
auku kobrulehel puuris,
et päiksekiir sisse saaks särada.
Vihmgi osa tahtis saada,
kobrulehel tilkuda.
Mina märg ei tahtnud olla,
kasutasin kobrulehte vihmavrjuna.
Tõuk see kobrulehel lehvis,
kuniks vihm ta lehelt uhtis.
Minul oli tõugust kahju,
jätsin kobrulehe tõuguga.
Annan mõttel' rahu...
Kui su mõte on väsinud
ja ei jaksa enam mõelda,
siis anna talle rahu,
lase vaikselt olla.
Pingutatud mõte kui pillikeel-
katki võib minna
ei siis rõõmusta su meel,
valu täidab rinna.
Kui su mõte on väsinud
ja ei jaksa enam mõelda,
siis jäta ta rahule.
las ta rahus olla.
Kevad südames
Kas oled vaadand sinilillel' silma,
ülast valget tervitand,
kullerkupul' kummardand,
lõosilmal naeratand?
Pääsusilmalt päästet küsind,
karikakart armastand,
nurmenukult aru pärind,
piibelehte hellitand?
Kevadel neid tundeid tunned,
siis kui loodus ärkamas.
Siis, kui päikesekiir poeb põue,
hinges, südames kõrvetab.
Taas näitab ennast kevade
Täna päike on nii kuldne,
taevas sinine,
meeleolu on nii helge,
taas näitab ennast kevade.
Üleöö on lumi läinud,
pungad puhkenud on puul,
igal linnul oma vidin,
oma laulukene suul.
Kevad ei nüüd peitu lähe,
samm on kindel maa peal,
aprillis vempe viskab vähe,
alla toob taevast mõne lumetähe,
kuid enam südamest ei lähe- ei ta lähe.
Talv sa lähed
Talv sa jätad mind taas
Viid ära minu meelerahu
Näen sopaseid laike maas
Kevadine lärm
Mu pähe ära ei mahu
On vallandund kisa ja tolmune õhk
Nii umbne
Tõusis lakke mu vererõhk
Ei näe
Olen pime
Sulgen ruttu ukseluugi
Kaua see päev veel kestab
Tunnen kuidas päikesevalgus justkui läbi luubi
Mustaks kärsatab silmade võrkkestad
16.03.2023; 13.38
Ma Vaikselt
Ma vaikselt
Üsna vaikselt
Toetun tagaseinale
On vaibunud hõiked
Ning paikseks
Olen jäänud ajaveerele
Vahel mõned ümberpõiked
On kimbutanud vaimurahu
Pole lugu sellest suurt
Ei oma jalgealust õõnsaks tahu
Nii tasane on meel
Igatsemas meeletusi
Keegi järgneb mulle teel
Kuid näen
Vaid enda peegeldusi
16.03.2023; 02.07
Muusika koos sinuga
Kui sa istud üksinda
ja koos sinuga on muusika,
siis saad sa mõtteid koguda,
olnud ja oleva elu peale järele mõtelda.
Ikka läbi kauni muusika,
mis kõik meeled äratab.
Kui soov on sulgi kuulata
ja omi mõtteid koondada,
siis vali hingelähedane muusika,
lase endas läbi kõlada.
Vaikselt naudi ja kuulata,
sest kõikvõimas mõju on muusikal.
Sõprusringkond
Algul oli väike sõprus,
siis ta suureks sai,
nüüd on aga sõprusringkond
üsna, üsna lai.
Sõprusringis igat sorti
inimesi koos,
süüakse seal maitsvat torti,
kõik on jutuhoos.
Igas keeles juttu jagub,
rõõm ja naer on üks,
sõprust ikka hoida tasub,
ta kõigi meie südametel lasub.
Kevadmeeleolu
Vaata kuidas lumelill
end ajab lumest välja,
taevas päike ere on
ta piilub pilvist alla.
Kuldnokk kuldset nokka peseb,
kevadteed on valla,
mesikäpp veel käppa imeb,
mesipuust und näeb ta.
Liblikate nukkumisest
veel on vara mõelda,
kevad südamesse hiilib,
seda võin küll öelda.