Sõnale meeled leiti 100 luuletust
Taas Toompeal meeled valla
Taas Toompeal meeled valla,
seal hüüded jagavad
kui vahutavad laineharjad,
mis kalda poole laksuvad
Hingehädad, mured,
ühes pajas kõik
Julgem välja tuleb,
hüüdes: "Vabadus on võit"!
Autode sireenid
valjult huilgavad
Sini must valged lipud
tuules lehvivad
Kaua jaksab olla!
Kaua kannatab!
Kurbus läbistab hinge
Oh,taevas halasta!
Talvenauding
Lasen talve karget lõhna ninasõõrmeisse,
jätan esimesi jälgi valgele lumele.
Pimestavalt valge lumi kisub välja silmavee,
kõik on lage,
ainult valge lumi
sillerdab kaugele, kaugele.
Vaikus hiilib ümberringi,
rahulik on minu meel-.
Süda rinnus ütleb mulle,
et kaunid jõulud on poolel teel.
Lasen talve karget lõhna ninasõõrmeisse,
sammun oma jälgipidi tagasi kärasse.
Tõesti jõuluaeg on ime
Tõesti jõuluag on ime
ei lase kurbust südamele,
kuigi kurbus tahab tulla,
tahab rõõmu hinges murda,
kuid ei jõuluajal juhtuda saa see.
Kui süda rõõmustab
ja hingel on hea,
täituvad kõik salasoovid pea,
sest jõuluaeg on tõesti imeline!
Sel ajal kohta ei ole muredele-seda mitte...
Tujudeküllane sügis
Kui nüüd salamisi mõelda,
siis võib täpselt seda öelda,
et sügisel on palju tujusid,
mis muudavad me elusid.
Sügis vahest jonni ajab,
paneb külmad tuuled lõõtsuma,
müristab ja välku taga ajab,
oma kangekaelsust püüab näidata.
Kui sügisel on lahke tuju,
kõik endast ära annab ta,
siis kostitamisel pole piire,
muudab rõõmsaks
nukra meele.
Tihti sügisel on endal nukker meel,
siis vihma kallab
ja tujul on pisarad sees,
nii tundlik on siis sügisel meel.
Las vihma ladistab
kõigis sügismeeltes,
siis puhtamaks saab hingki sees
ja rajatud saab päiks .....
Tore sügis
Tore sügis poeb samblasülle tuttu,
ärkab koos karge hommiku hallaga,
pilvepadja peal veel päikene tukub,
lehispuudelt kastetilku kukub.
Sügisele meeldib karge hommik,
meeldib tuulevilinat kuulata,
meeldib väikene vihmakrabin,
pilkases ööpimeduses viibida.
Kirjud lehed meeltmööda on sügisele,
vaade ilus, kui puudelt alla langevad,
mõni lehekene keerutab end õhus....
Sügis, oled tõesti kõige toredam!
Rahuhetked
Pilved sõuavad taevalael
päike on vajunud tuttu
metsapiiri tagant tõuseb pime öö
hoides päevavalgust kokku
Meri on mustjas-sinine
rahus loksub laine ta peal
õhku tuleb ahmima kalake
tal vetesüles olla on hea
Ööpimeduses ritsikas siristab
teda öös kuulda vaid saab
jääb pikalt tukkuma mu mõtteke-
ja rahu lasub südame peal
"Rahu" jõud
Kõigi oma seitsme meelega
tunnetan ma "Rahu" jõudu,
meeltest tahaks lahti lasta sõjaõudu
"Rahu" meeled rahulikuks muudab,
ainult "Rahu" sõja võita suudab
ja rahulikuks maailma muudab.
"Rahusarve" häält on juba kuulda,
kuigi minu süda tunneb, kuuleb nii,
küllap "Rahu" tasapisi jõuab kõigi meelteni...
Tahaksin rääkida
Ma tahaksin rääkida lugu,
et kuidas kõik alguse sai,
et kuidas sa tulid ja mulle
korraga selgemaks sai,
et maailm ei olegi väike -
kuid tee ei olegi lai...
Et tunded on tunded ja neile
rajaneb sepik ja sai
ja mõte ja meeled ja mälu
ja kohati kohatu kolu,
sünnid ja sunnid ja seadus,
kõik väärtuslik
elu ja olu.
/Mari*Uri/
Suhete puhastus
Sinna kus ma valgun,
Sinna kus saab valgus,
Sealt saab mõte algust.
Pole mul all jalgu,
Mis mind siia punkti kandnud. Mõtted on nii uued et mõnikord tardun.
Kas sa pead minuga sammu?
Sest ammu,
Pole mul olnud sellist rammu,
Et öelda vähkkasvajatele Ei,
Ja lasknud jalga.
Liiga pikalt olen lasknud pimedusel sisse voolata,
Olen olnud näljas hingesoojust joomata,
Südamekambrid soojata.
Kuid nüüd on sellel lõpp.
Et lõpetada õudu.
Kasvatan jõudu,
mida ennem pole endalt nõudnud. Senikaua kuni tasapisi,
Meeled on sadamasse jõudnud.
