Sõnale meeleolu leiti 62 luuletust
Meeleolu kahe otsaga
Olen meeleolu-kahe otsaga.
Lihtsalt olen,tulen,lähen,
ette ei saa arvata.
Ronin hinge,piinan teda,
ühest otsast pigistan.
Oma meeleolu halba,
teistelegi levitan.
Olen meeleolu-kahe otsaga.
Lihtsalt olen,tulen,lähen,
ette ei saa arvata.
Ronin hinge,paitan teda,
teisest otsast silitan.
Oma meeleolu puistan,
kõikjale rõõmu nakatan.
Kahjuks olen meeleolu-kahe otsaga.
Ringkäik talvises metsas
Kuuskedele valgust heidab
taevas valge kahvatu kuu.
Lumised on põllud, aasad,
tulekul on jõulukuu.
Härmatunud oksal istub
punakõhtne leevike,
külmunud pekitükki nokib
väike rasvatihane, kel punuke on tühi veidike.
Metsarada on imeline,
jälgi täis on metsateed.
Kitse jäljed, haavikuemanda jäljed,
hõlpsasti ära tunnen need.
Valge talv end kõikjal näitab,
hea on, kui ta pehmeke.
Lumehelveste õrnas sajus,
ilusad mõtted liuglevad kaugele.
Soe sügis
Soe sügis hellitavalt põski paitab,
lehti tasa puudelt alla aitab,
kutsub päiksepaistet esile
ja ei ole ise nõnda vesine.
Laseb pehmel tuulel tasa õõtsuda,
kuigi sügistuul on harjund lõõtsuma,
katab pilved õrna uduga,
et linnutee võiks kergelt sujuda.
Varsti sügisel on rutt,
tali tuleb nii, et taga valge jutt.
Pole siis sügisel aega venida
ta tõepoolest peab ära minema.
Sellest kurb on minu meel,
tahaksin sügises olla veel,
tunda ta hingesilitust
ja õrna südame puudutust.
Mõistan
Sorry, ma saan aru,
kust võtadki selle naeratuse mul',
kui sul endal on tuju
täiesti null.
Tean, vahel on raske
anda kuju tujule,
kui alailma ise
nii pahurad oleme.
Tulemas on sügis
nutune ta silm
harva paistab päike
ja pilves kogu ilm.
Loota tuleb siiski,
et naeratus on teel
ja kõigi südameisse
ta ära mahub veel.
Miks sügis nõnda tõttab?
Miks sügis nõnda tõttab?
Kuhu kiiret hakkas tal?
Miks sügisesse mindki tõukab?
Miks nii palju pisaraid,
peidab taevas hall?
Veidi vara lasta nuttu valla,
suvi ju rõõme jagab veel.
Sügis peitma peab end teki alla,
tema jorinat ei taha kuulda veel.
Surun kiirelt muremõtted maha,
kurbuseks mul pole valmis meel.
Ei ma poe peitu räästa alla,
ega vihmapilved kurvasta mu meelt.
Kui sügis tuleb omal ajal,
siis on ta minu sõbrake.
Kas tõesti sügis tunneb ära,
õrnahingelise südame!
Ilusad sõnad
Ilusad sõnad teevad südame soojaks,
annavad magusa tunde südame peal.
Ilusad sõnad hea meeleolu loovad,
siis tahaks soovida kõigile head.
Ilusad sõnad jäävad alati meelde,
jäävad kauaks mõlkuma südame peal.
Ilus on olla, kui ilusad sõnad,
vohavad keele ja meele peal.
Vihmasagar
Täna on nii pilves ilm,
kuid minu sees on päikest küll,
sest korjan rõõmu hingele,
nii siit,-kui sealtpoolt natuke.
Ei heiduta see minu meelt,
et vihma aina sajab teel,
sest mul ei ole jonnituju
ja vihma pärast ei jää ka koju.
Tähtis see, et hinges särab päike
ja tujul rõõmus meel on sees
ei hirmuta siis vihmasagar väike
ei meeleolu nullini vii.
Suurel määral sõltub tuju ilmast-,
kas naeratad või siis poetad pisara,
kuid ära lase heidutada ennast,
ühel väiksel vihmasagaral.
Headuse seeme
Kui saaks kõik hea korjata kokku
ja panna mulda kasvama,
et headuse seemnest võrsuv vili,
ilmas suures võiks vohada.
Ei siis halval oleks kohta,
sinitaevas päikese all.
Halval polegi ju kohta-,
kõik teed on kinni pandud tal.
Kui saaks kõik hea korjata kokku
ja panna mulda kasvama.
Ja headuse seemnest võrsuvat vilja,
-kõik me saaksime kord mekkida.
Kevad taas mu südame on löönud lõkkele
Kevad taas mu südame
on löönud lõkkele.
Kallim, kus küll viibid sa?
Mu süda igatseb!
Kevade kui magus mesi,
mis voolab südame,
tunnetele annab voli,
arm lööb õitsele.
Tahaks hõisata ja laulda,
naerda südamest,
unustada murehetked--
Sügis niigi kurvameelne, kurb...
Täna kevad peidab ära
meelekurbuse,
välja toob ta oma sära,
täies hiilguses.
Tänan sind mu kaunis kevad,
et rajad teed õnneni!
Tervitan sind armukevad,
mul tunded kõik on laiali!
Suvi-Sügis
Suvi keerutab sügise ümber
maheda tuulega silitab
Säraval pilgul ja naerusuiselt
sügisele silma pilgutab
Hiline jaaniusski rohus
sekka laternat vilgutab
Sügis lehti rebib puudelt
suvele kõik kingib need
Sügis suve hala kuuldes
meel tal muutus nukramaks
Suvi mõned päevad saigi
kingituseks sügiselt
Ja siis oma võimsa väega
pühkis suve sootuks teelt
Suvi jõudis vaevu hüüda
Soovin kannatlikku meelt!!
Õnneratas
Puhu,puhu tuulekene,
saja, saja vihmakene,
siutsu, siutsu linnukene,
liiri,lõõri lõokene
Tipa, tapa lapsukene,
kipa,kõpa suksukene,
vuta,vuta siilukene,
tika,taka kellakene
Laula,laula suukene,
tantsi,tantsi jalakene
veere, veere õnnekene
hõiska rõõmul meelekene!
