Sõnale meenutus leiti 74 luuletust (copied)
Õpetaja meenutus
See kevad on sundinud vaatama
aastatetaguseid tulekuid.
Väiksed käekesed emade pihkudes,
pilgud akna peal saatmas neid minekuid.
Veel väikesed on käed ja te jalaast,
suurde maailma viimas on need.
Ema südamesoojus toeks alati on,
isa näitamas teil õiget teed.
Täna lõppemas ühe raamatu reis,
siin lood olid argipäevaselt soojad.
Oli sõprust ja tarkuse kogumist –
te ise olite päevade loojad.
Neli aastat me veetsime iga päev koos.
Nüüd ootamas kool sõpru häid
Mingu õpinguaastad teil tegusas hoos,
tarkus paitamas olgu te päid.
Hüvasti armas koolimaja!
Jääb maha kauge koolikella kaja,
armsad õpsid ja klassijuhataja.
Nii kalliks mulle sai ka koolimaja,
kus veetsin enamuse ajast.
Kulutatud koolipingid,
tahvel kriidijälgi täis.
Mällu sööbinud on õpetaja range pilk,
kuid hea ja õpetlik.
Koolisööklat armastasin väga,
seal käis pidev jutuvada
ja laual ootas soe pudrupada,
et kõht oleks rahul ja vaga.
Palju naeru, nalju
pähe jääb kummitama...
Nüüd on aga tõsi taga,
ja koolist saadud tarkust tuleb eluteel rakendada.
Hinges kurb on tunne,
seda tunnet pole tundnud enne.
Nii valutav on süda sees,
kuid s .....
Veebruar
Veel on neil koidikutel kulmud hallid,
päev uinub enne pärisärkamist;
on õhtuil õlgadel jääst kootud sallid,
kust helbekaupa hargneb härmatist.
Ööd halavad täis külma kõrkust,
vaid hullu uskumatust hingab tuul,
ja enneolematut võõrast nõrkust
ma tajun eneseski sellel kuul…
Siis kuulen, kuidas tasakesi hõikab
mind kauge kevad läbi laisa jää
ja meenutuseks meeltepõhja põikab
arg lohutus, et jäädavalt ei jää
ka külmad mitte…
Isa
Isa kasvatus ja hool,
täna on saatmas mind igal pool.
Lahke silmavaate ja südame hellaga,
ta mind kasvatand.
Isalt palju olen saanud õpetlikku nõu,
neid tal varnast võtta,
kunagi ei käinud üle jõu
ja huumorimeelest tulvil oli ta põu.
Sügis kuldseid lehti puistab teel,
kõnnin mõtteis, isadepäev silme ees.
Isast räägivad kõik rajad ja teed,
isadepäev elab sügaval südame sees.
Meenutus
Vahel vaatame ajas selja taha,
meenutame hetki, mis olnud,
mida kõike sai elus veel näha,
kellega koos naerdes oldud.
Mida hetkes sai tehtud ja kogetud,
sündmused meenuvad taas,
mitu tundi sai öösel magatud,
olla üksi oma mõtetega.
Vaatad tagasi, mõtled siis ringi,
minna edasi on vaid üks siht,
olla olemas elus ja siingi
teha kõike, mis elus on eht.
- Tarmo Selter -
2022
Palju õnne kooliteel!
Mul meenub esimene koolipäev,
kui vahtralehti hoidsin käes
ja rõõmu täis oli kogu päev.
Sel päeval päike taevas säras
ja valla oli koolivärav,
lilli täis oli terve ilm
ja kõigil rõõmust säras silm.
Koolikella kutsuv kaja,
oli mõnus ärataja,
siiamaani meeles veel,
äratab tunded südamel.
Palju õnne, rõõmsat meelt,
soovin kõigil kooliteel!
Sõbra õlg
Sõber tõeline ja hea
õlg,kuhu olen toetanud pea
Õlg õla kõrval,
super hea!
Mäletad,kui uppusin pisaratesse
tol hetkel päästerõngaks olid minule
Sa läksid läbi tulest ja veest
nii kindlat sõpra ei ole näinud veel
Kasuahnus oli sulle võõras
reeturlik ei olnud sinu hing
Nõrgana,kui tundsin ennast
su õlga vajasin
säästmata siis iseennast
kiirelt appi tõttasid
Tunnen ikka veel su õlga
kuigi sind ei olegi
Hea on meenutada sõpra
ei unune surmatunnini
Õlga õla kõrval,tunnen tänini
"Mõtisklus"
võibolla saan ma kunagi suureks ja käitun kombekalt
ei joo rummi viinaga ja ei suitseta tänaval
ammugi ei käi pidudel...
reedest pühapäevani
käitun korralikult nagu täiskasvanud
võibolla saan ma kolmekümneseks ja leian endale mehe
või võtan kolm kassi ja hoolitsen nende eest,
sest laste saamine on nagunii ülehinnatud ja keskkonda saastav
võibolla saan ma viiekümneseks
ja hakkan tulihingeliseks paremäärmuslaste pooldajaks
nagu hetkel nii vanad teevad
või rügan ikka veel tööd nagu segane,
sest kuidagi peab maksma laena ja liisinguid
ja ostma üha uusi ja pa .....
Karjakoppel
Karja,karja
Maasu, Musti!
Aeg on tõusta
Lemmi, Täpi!
Karjakoplis rohi värske
pilvi paitab ere päike
Kopli poole kari sammub
koplis ootab rohi rammus
Karjamuri muudkui klähvib
soe on hommik
äikest sähvib
Päev on veerend õhtusse
lehmakari heina mäletseb
Lauta,lauta
Maasu, Musti!
Lemmi, Täpi
aeg nüüd alustada lüpsi!
Sirr, sorr, sirr, sorr
lehmal nisa raske on!
Lüpsitädi Maalike
appi tõttab lehmale
Sirr,sorr, sirr, sorr
Soe piim nii maitsev on!
Sirr, sorr, sirr, sorr
lüpsik laulab elust
rõõmudest ja valust
Vana mees istub pingil
Vana mees istub pingil
pühib silmist pisaraid
Ei tuule süü ole see,
et silm nõnda vesine
Südames ta nutab
nuuksugi ei tee
Hingest laseb lahti
kõik, mis haiget teeb
Võtab põuest foto
väriseval käel
Juba käes on õhtu
Samme seab uus päev
Pink on rohtu kasvand
koos mälestustega
Rohus mõned lilled
veel tuules õõtsuvad
Suvine päev
Külmal talvel meenumas
on suvine päev,
rannaliival päevitamas
ennast ma näen,
soojad merelained
on paitamas kätt
kuni merre langen,
toimub hüvastijätt,
sest ärkan justkui unest,
kui ma ukse lahti teen,
külmus vastu tuleb,
kohe otsin sooja teed,
sest lume peal ei saa ju lihtsalt
päevitada üldse,
mantli vaikselt selga viskan,
avan jälle ukse...
- Tarmo Selter -
2022
Sügis
Sügis kolletunuid lehti kingib,
vihmapilv end valmis seab,
tormituuled kaugel teel veel on,
piksenooled pilvis sügaval.
Seenemetsas seend mõnulevad,
rappa, sohu jõhvikad ja pohlad peitnud end,
vesised on sügissilmad,
vahest nukkergi on ilm.
Rukkipõllul kõlisevad viljapead,
oma mõtteis leivapätse ahju sean.
Küpsend vili...leivapäs tuleb krõbe, hea...
Meenutab elu, kord oli valge linikki laua peal.
Lahkumine
Tundub nagu eile,
kui loopisime kive-
sina kokku korjasid,
koos üle viskasime.
Kui päästsid mu naha,
kodus hiljem luiskasime.
Ema otsis taga,
õues oli juba pime.
Nii uskumatu, kui sind pole
aga tean, et ime
enam mind ei aita,
käes on lahkumine.
Ma unustada tahan,
kuid teadsin sul on minek.
Hingasid veel viimast-
lasen minna, mine
Olen leppinud, jah aiman,
“elu ongi kibe”.
Tean vaatad naeratades alla,
kui palvetan su nime.
Pastlad
Leidsin kapinurgast pastlad
vanad,ära kulunud
Vanarahvas rääkis ikka
vastlapäeva tulekust,
kelgumäest ja liust pikast,
lina kasvamise jõust
Pastlad meenutavad viiske
vanast ajast käidud teil,
heinamaadel tehtud käike,
samme raskeid põllumail
Las kapinurgas konutavad
vanad,väsind pastlad nüüd
seniks kuni kätte jõuab
Hõissa!
Meil on vastlad, hüüd!