Sõnale meie umber leiti 72 luuletust
Meie hetkene ühiskonna pilt minu silmavaate kaudu
happeline elu soodustab happelist keha
toetudes Dr Riina Raudsiku teooriatele
ning elupõlisele praktikale
meie kõige vingem kiire elu narkootikum
on kofeiin ja kui arvatakse, et see ei ole
narkootikum siis lugege "Why we sleep"
ja proovige elada ilma rohelise tee või kohvita
linnavurled ütlevad, et ei, sellises ühiskonnas
sellise töökoormuse all hetkel
pole see absoluutselt võimalik
jah, maamajas ahju küttes ja lõunauinakuid tehes
miks mitte
kusjuures peaksime püüdlema aluselise elu poole
see hoiab ära haigused
see hoiab keha tervena
meil on küll meditsiin arenen .....
Meie Kahe Laul
Kord härmalõngast sooja salli
koon sul ümber kaela
õnnepisarad laon näole siis
kui naer on nutt
pannkookidest täis pühapäev
joob argipäeva vaeva
maa peal on paradiis
ja elu muinasjutt
jäälilled igal hommikul
sul kingin terve talve
suvel metsamarjad nopin
teineteise auks
käsi südamel loen
armastusepalvet
las jääda helisema-
see Meie Kahe Laul.
Heliriin Puistamaa
Ilus on olla
Ilus on olla
ja ilus on mõelda
ja ilus on tunne mu südamel
Ilus on hommik
ja ilus on õhtu
ja ilus on armastus ikka veel
Ilus on laul
ja ilus on luule
ja ilus on minu emakeel
Ilu on silmis
ja ilu on meelel
ja ilu on kaunites sõnades
Ilu on maal
ja ilu on taeval
ja ilu on päikesel säraval
Ilu on kõikides
avatud meeltes
ja ilu ei ole veel otsa saand
Teised
Sinust mõtlen, kui ma ütlen, et ei hooli.
Seda vihkan, sind ma ihkan, ei taha valida ma pooli.
Oled minu ehkki pole, tunnen salasoovi...
Päeval lihtsam, öösel õudne, kui pugenud ma voodi.
Sina oled.
Mina olen.
Justkui oleks meie.
Teisi pole.
Ja kui ongi.
Siis nad kõigest teised.
Sinu vastas kõik on paigas, kõik on liiga õige.
Kui sa lähed, kui sind pole, süda tundub haige.
Sa ei ole minu, mina pole sinu - pole ühist teed.
Möödub päev ja möödub tund ning tahaks üha veel.
Sinust-minust saanud meie
ainult meie jaoks.
Ümberringi olgu teised,
ei me tunne .....
Vale
Tahaks kirjutada meie lugu,
sõnadesse panna tunded.
Suudelda su sooju käsi,
kui need minu ümber.
Öösse vajuda koos sinuga,
me kahe saladusse.
Silitada sinu keha,
moodustame mustreid.
Su silmadesse ärgata,
ma soovin iga hetk.
Su mõtteis jalutaksin,
kaunis unistuse retk.
Põgenen reaalsusest,
vangistuse trellidest.
Naudin valet sinuga,
me koosneme kristallidest.
Käed....
Pane ümber minu palun oma soojad käed…
Sinu käte kallistust ma naudin….küll sa näed
Mind pimestab su ilu…jalust nõrgaks lööb odüür…
Ma tunnen meie vahelt langeb põrmu kivist müür…
Hoia käsi palun hästi ümber minu keha..
Sinu kätest õhkub soojust….rohkem pole vaja teha….
Hoia pikalt kinni…ära niipea pihke ava….
Ma lihtsalt tahan olla nii….ja sind kallistada….
Uue aasta eel
visioonikavandik* tehtud
kuigi arvasin, et see raskem
visioonid tulevikust lihtsalt voolasid paberile
piltide kaudu
ja sellest sai töö
teadusseminaril osaletud
mandariine manustatud
sõpradele "ei" öeldud
pidudest loobutud
introverdi olemus
ma näen, et mu energia on ressurss
fookus
kui ma pühendun, siis ma olen
iga liikuv element
iga häiriv mustririba häirib mind
miks kuulata muusikat televiisorikastist
kui saan teha seda kõrvaklappidega?
Inglid on ammu sositanud mu kõrva
kui ema öökapisahtlist leidsin
oma kogutud poolvääriskive
vanemaks saades muu .....
Jõulud jõudvad
Jõulud jõudvad varsti siia,
kuusepuu saab ehted,
mille alla kinke viia,
jõulutunne ehtne.
Vaata ringi, kõikjal juba
hanged, hallad maas,
lastele saab antud luba
luuletada taas.
Lumi langes helvestena
Sinu põse peale,
talv see külma paitusega
puna loomas palge,
jõulurõõmu täis saab süda,
meie laste hing,
lähedaste, kallitega
täitub aastaring.
Lähedased kogunemas
suure laua ümber,
lapsed komme krõbistamas,
laual jõulukringel.
Pühad toomas kokku neid,
kes ammu pole näinud,
nüüd saab kuulda rohkem veel,
kuidas on neil läinud.
Oota, kallis, oo .....
Eesti ajalugu
Ega ei saagi ausalt aru, kuidas me püsima jäime, Brockmann luuletab me lugu.
Ega me muud, kui sajandite tuhk ja tuhandete aastate kaja, tuul puhub tuhka, katel kajab,
See, kes valitseb me minevikku, juhib tulevikku ja olevik on pelgalt hallutsinatsioon,
Tartu linn kannatab Põhjasõjas, Käsu Hans laulab laulu,
Igavesti ootame oma valget laeva, laeva, millest saab meie hukatus ja unustus.
Kristjan Jaak peab end tõeliseks eestlaseks.
Eestlane, ise ei mõista, käib oma aurukatla ümber.
Elu ja surm, me lõpmatu tants ümber aurukatla, surm ja elu.
Looduseusku ennemp kui Juma .....
Mõne armastusega
Mõne armastusega on nõnda
ta on teistest parem
mõne armastusega on nõnda
ta on parim
korraks
vaid sellel kindlal korral
Ma ju ei taha sinuga
ärgata ühel hetkel
teadmises
et ma ei taha sind
et kõik meie ümber on vaid mugavusest
kõik on vaid kohuse-tundest
kirjutamine
pole elavat juhan liivi, pole stiili, pole riimi, pole feeli
see lause on kõigi nende vastu, kellel siin on jaksu aga valitseb tugev ideede nappus
peaks õppima parimatelt
luule on osa minust
kuigi tglt aastal kakstuhatkümme, polnud mul esinemise vastu tõmmet. olin häbelik.
tahtsin lihtsalt ennast mõtetega privaatselt tunda ja kartsin isegi klassi ees mõnda luuletust ettekanda, arvasin et keegi ei saa aru minust.
aga nüüd olen õige tüüd. räpin rohkemate eestlaste ees, kui soome töölisi saabub üle vee.
kui ma olin noor. olin fänn meie mehe igast loost. nüüd olen ise ho .....
Jõuluajal on rutt
Inimesed ümberringi,
taga ja ees.
Oh, milline vaikus
on minu südame sees.
Kõik askeldavad, tõttavad kuhugi,
minu hing rahul on ometi.
Pisut on mul siiski
värinat hinge sees.
Maailmas kuulda on nuttu
ja see mind murelikuks teeb.
Inimesed ümberringi,
taga ja ees,
varsti seisab jõuluvana meie keskel ja ees.
Haualõõritajate ballaad
Kaunis uni on kui luupainaja
sellest, kes kunagi oli olemas
puudustunne on valutaja
meel on kokku varisemas;
tahame teda tagasi
hauataugst elu näha tahtsime
tegime siis nii sedasi
et mustlaselt raamatu ostsime;
sinine suits katab kalmistu taeva
nekromaagia õhus
pole ilusemat oktoobripäeva
kui meie eksperiment on tõhus;
need jäised sõrmed ümber mu käe
nime kõik välja hüüdsime
laul kooris andnud väe
et sind me kõik tagasi kutsusime;
must maagia hauarahu rikkunud
ja kõik hinged virguvad
võtame kaasa oma lahkunud
kui mitte, siis päikese käes nad põleva .....
Jalad ei liigu
Baltimaade häbiplekk spordis
on tänapäeval Eesti
käib tase alla igas rekordis
kuldmedalid maha pesti;
kossus 6-varbalised üllatasid
kõike endast suuremaid
enneolematult skoorisid
ja oli teisi paremaid;
ning me kotid mehed
isegi ei võida svenssoneid
jalkas arengus suured vahed
rääkimata, mis kossus tabanud meid;
esivanemad pöörlevad hauas
nemad lõid ju viikingid välja
tänapäeval mis nupud on küll lauas?
et meie üle tehakse nalja;
pole mõtet millegile kaasa elada
kui on sitt tulemus
alla käinud tase, et võidelda
lahinguväljal raudselt ka kõrge su .....
