Sõnale meie leiti 820 luuletust
Sina, ikka Sina
Eile ma mõtlesin,
et Sa oleksid tulnud mulle haiglasse järele,
ma teadsin seda,
oleks kohvi toonud ja lilli toonud ja
ma ei ole üldse paljunõudlik
Kristalle võib-olla oleksid ka toonud
Oleksid arstidega suhelnud ja eeskujulikult valinud nende seast parima
See tundub nii Sinulik, lihtsalt
Hoolitseda oma lähedaste eest
Sellepärast ma teadsingi, et Sa oleksid tulnud
ja see poleks Sinu jaoks olnud üldse mingi vaev
Mäletad neid koeri, kes teineteise poole lippasid?
Võimalik, et metafoorselt olemegi need meie
"Meiel" ei ole veel identiteedi
See on määra .....
Uus hommik
Uus hommik käes on juba,
milline rõõm teda tervitada.
Taas üks öö on jäänud seljataha,
painavad unenäod teistpoolsusesse
maha.
Kuid uudisteankur ei maga,
aina uusi uudiseid rindejoonelt
jagab.
Kui meie peade kohal sinitaevas on vait ja vaga,
on siiski kuskil taevas must
ja õudustäratavad.
Ma siiski rahustada püüan oma südant,
kuigi vahest see nii raske näib.
Igal hommikul ma kohvi endal keedan,
kohvipaksult ennustusi loen.
Uut ja helget hommikut ta lubab,
veel ei ole otsas kõik.
Varsti sinitaevas kõikjal päike särab,
siis rahuhommikut me tervitame kà .....
...Oli aeg...
Oli aeg - kui oli kaugus me vahel - sundseis,see polnud me tahe...ja yle ei jäänud muud - kui saata ja oodata kirja uut...oli ootus nii pikk aga kui kirja ma sain - oli just,nagu paistaks päike,tean kyll,et Kodumaa kutsus sind - aga mina...meil syndis ju väike.Ma hakkama sain,olin kyll veel noor - pidin leppima,et olen yksi.Möödus aastat 2 ja koju sa tulid kuid mu hing oli seest nagu tyhi,sind nähes ma ytlesin tere ...yksel seisime hetkeks siis tajusin,koju tuli ju lapse isa...Oli raske harjuda ja vana tunnet tagasi saada.Tuli abiks meie väike tytar ja tema see osav oli..aga olime .....
— ElisabethPäikese paitavas pales
Päikese paitavas pales
Sa mõtled, kas jäämas on alles
talvine külmus ja jää,
mida silm veel igal pool näeb.
Päikese paitavas pales
Sa seisad ning naudid ja oled,
on rohelust paistmas küll vähe,
kuid kustumas on talve tahe.
Päikese paitavas pales
kevad see meieni tuleb,
luues veel kiiruga teed
läbi sulava lume veel.
- Tarmo Selter -
2022
Õnnepisar
Õnnepisar valgub silma,
kui teine sinu vastu hea.
Nii hea on südamel see tunne
ja terve päev on olla hea.
Olgugi, et võõras ta sulle,
me teineteisest midagi ei tea,
kuid dialoog meievaheline,
nii positiivne ja hea.
Olla võidki lihtne,hea ja armas,
küll siis elus hästi laabub kõik!
Hüvastijätt
Hüvastijätt
Lahkuda võimatu näis
tõustes silma eest mustaks läks
iial lõppu ei leidnud me tee
lahku jäimegi me
Joostes lehvivad me juuksed
meie mälestustes suurtes
ujusime teisele poole kallast
välja ei teinud suurest iha näljast
Need mälestused minuga jäävad
ned mõtted mind kurvaks teevad
kas taas ristuvad me teed?
mis sa küll praegu teed?
Me võiks proovida uuesti
südant se kõrvetab valusasti
Hinges on siiski üks lootusekiir,
me hinged nii suured, et neil puudub piir.
Kokku ehk veel lähme
jätan segased tunded endale
iha küll nii su .....
Päikest Sulle, päris naine!
... mitte ainult lõuna pool,
vaid ka meie Eestis
täitmas huuli naistesool
on ju ikka keegi
lisaks kehale ja kõigel,
mida muuta annab,
loob ühe silmis võite,
teise silmis maha kannab.
Naine on ju kaunis nii
nagu ta on loodud -
keha, silmad, huultepiir,
mis Sinus välja toodud.
Muutma tõttavad vaid neid
drastiliselt need,
kellel pole elus vaid
usku endasse...
Sina särad iga päev
iseendana,
oled ja ka tunned end
kauni naisena.
- Tarmo Selter -
2022
Tahad tantsida minuga?
Kui öökülm on hell
nagu sinu sõnad
kuu kõrgel, hilja on kell
aga end sa mulle annad;
siis seisan valges
ootan sind akna all
jalgupidi lumes
meid kahte ootab ball;
tahad tantsida minuga?
väljas, saalis, kasvõi katusel
kaunis on see hetk sinuga
meie kahe ühtikuuluvusel;
see on enamat, kui uni
kuu annab su huultele läike
talveroosid õitsevad kuni
taevas tõuseb päike;
su suudlus, põletavalt soe
praegu on talve süda
öine jahedus ei loe
iga päev tahan sind kutsuda;
tahad tantsida minuga?
väljas, saalis, kasvõi katusel
kaunis on see hetk sinuga
meie .....
Hüvasti,head teed!
Sa lahkusid küll meie seast,
kuid maha jätsid jäljed.
Jäljed,mis ei kustu eal,
sest lasuvad nad hinges
ja südame peal.
Nüüd taevatrepist pikkamisi
üles astud...
Vahest vaatad maa poolegi
Sealt lillemeri vaatab Sulle vastu.
Ei meelest läe Sa kellelgi...
Lapsed
Lapsed, meie lapsed on need,
kes kannavad rõõmu südame.
Lapsed,meie lapsed on need,
kel siirus põleb silmades.
Lapsed,meie lapsed on need,
kes sammuvad läbi elutee.
Lapsed,meie lapsed on need,
kes peegelpildiks me kodudes.
Lapsed, meie lapsed on need,
vahest valutavad südamed.
Lapsed, meie lapsed on need,
kannatav ja kannatlik meel.
Lapsed,meie lapsed on need,
kes istutatud hinge ja südame.
Mida teeb Maie ilma Valdurita?
Kes on see nokatsiga
mees, kel nina all vuntsid?
tuleb läheb televaataja aplausiga
meeli Maie ja Valdur kütsid;
Väinoga oli meestel õlu
pole vahet, kas nad vanad
Silvil poolt ka on võlu
nad kõik ikka alati kobedad;
nüüd Maie seisab haua ees:
"Tule kustuta meie tuli ka pärast!"
aga ei kuula enam pritsumees
kes puhkab naise kärast;
nali naljaks, jääme sind igatsema
lõppenud järgmine eluring
ei tea milline ülejäänud kuu saab olema
puhka rahus, Madis Milling
Kirsi lained
Kuna tead nüüd mind
meeldib sulle, et maski eest võtan
muudkui imetlen sind
nii oma kihvad eest haaran;
olen lasnud end vabaks
tänu su särale
sest nõrkused ei lubaks
aga need jäävad minevikule;
ning ei ole kedagi teist
sellist nagu oled sina
kirsside hõng siseneb sõõrmeist
ning see ongi maagia;
kirsi lained on õhus
ning neid saanud mekkida
naise graatsia on tõhus
võtnud aega, et seda õiget leida;
see pilk ja puudutus
lükkab okkad mu nahalt
selleks on armastus
et iga mees tunneks end visalt;
ning ei ole kedagi teist
sellist nagu on tema
soe emots .....
Hetkeks üheks igavikuks
Elus juhustest on ahel
vahel lakkamatu- vahel
elu õnne justkui viinuks
miski igavikku viivuks
Mida paremat nüüd tooks
elu lõpu kaunis jooks
kuristiku serval soostud
küllap aitab- küllalt joostud
Seisakus on juhuslikkus
hetkes igaviku pikkus
oled korraks kahevahel
kahe igaviku vahel
Siin on otsus milles piirdud
vaadet imetled ja pöördud
Või siis sooritades hüppe
maandud tundmatuse rüppe
Elus juhustes on ahel
vahel juhuslik kuid vahel
proovib meie meelekindlust
kutsub mind ja mulle sind just
Kummas igavikus viivuks
peatuks üheks hetkeks- piiluks
kuh .....
Vintsutatud maa
Vintsutatud maal
Sitkeks oleme saand
Nagu tammepuud
Nii tugevad ja sitked
Juurtpidi mullases maas
Me tugevad kui kivised rahnud
Ãœkski tuul ei muuda meelt
Sinimeri,mis lainetel tuksub
Kõik see,on meiega veel!
Ei hingest saa kaotada usku,
kui laiali on pillutud ilm
Me hoiame ikka kokku
Hoiame seda,mis on!
Enam ei kokku-,ei lahku
Aeg rööpast meid välja ei vii!
Valge tuvi
Valge tuvi tiibu laotab
ebakindla taeva all
Allpool pilvi maailm laotub
pillapallakil on ilm
Eestimaad nüüd aita kaitsta
meie valge Rahulind!
Tule taevas appi, aita!
Rahutu on maailm!
Valge tuvi tiibu laotab
ebakindla taeva all
Allpool pilvi maake ägab
Laota tiivad!
Palun Sind!
Ma pole rase
Et triibud jookseksid
on vaja meest või naist
et haigused leviksid
on vaja nõrka vaist;
töökaaslane positiivne
ka meie saime vati ninna
kiirtest efektiivne
et polegi vaja arsti juurde minna;
seda 2 päeva niikaua
ja kui olengi "rikkam"
on sinine paber katnud laua
elu 2 nädalat võikam;
isegi, kui olen vaktsineeritud
ja töökaaslane mitte
on puhkuseplaan hiljem rikutud
kodus ei tea, mida võtan ette
Tühjuse ruum
Mõtlen sinust,
kui ärkan.
Sest oma hinges
Tühjust ma märkan.
See koht mõeldud
On armastuses Sulle
Taevast kingituna mulle.
Kuhu mahutan ma
Enda soojad käed...
Koos sinu põimunud
Käte kuumavas tundes!
Kuhu peidame enda
Ãœlevoolavate tunnete
Päikesekiirte pilgud...
Kuhu vaatame,
Kui selgesse kaevu,
Silmade kirkuse aususes
Sest armastame nii
Nagu ei keegi pole armastanud meid..
Lihtsuses...vajaduses
Olla üksteise allikaks..
Ãœksteise tuleks, mis
Ajatuna kandub
Üle kosmilise kõiksuse
Tähelt-tähele
Südamete tuksete
Lõpmatus kajas
Meie rütmis...
Huul .....