Sõnale meie leiti 821 luuletust
Mängu lõpp
Meid on tabanud ülestunnistus,
Usu, siirus on ainuke väljapääs,
Peame sihkama läbi puhaste läätsede,
Kas õnn või valu ootab meid künnisel?
Läksime sinuga ootamatult lahku,
Tõtt eitasid sa, ma rääkisin mõistu,
Tunded üksteise vastu on tahkunud,
Ning suunad enam ei ristu...
Ühine aeg teisenes küündimatuks,
Võiks aga õitseda, kui läheks kõik teisiti,
Kustusid rõõmu isikustanud küünlad,
Ometi kunagi oleme naudelnud reisi,
Meie mängu lõpuni välja viinud süü,
On leidumas mitte mõlemas meis,
Peaksime üksteist küsima – „Mis nüüd?“,
Tundub, .....
Rahutus hinges
Terve öö ma magada ei saanud,
sest taevas nuttis sorinal.
Muidu ikka magama olen jäänud,
oma mõtete norinal.
Tuul see raputas aknaluuki
ja tihkus nutta öös pimedas.
Suvi on nüüd ära läinud
või hoopistükkis otsa saand.
Tõstan pilgu aknale viivuks,
silm midagi ei seleta.
Ega tuulgi kelleltki aru pärind või küsind,
mis on kaunist suvest saand.
muremõtted
soe õhk suve öös
paitab sinu paljaid õlgu
vaatan kuidas kive rannal lööd
su pilgus kerge põlgus
meri kohiseb me ees
ma vaatan kaugusesse
mõtlen merel mõni mees
ootab pala võrkudesse
sa vaikid ikka veel
ja ma ei julge segada
näol murevarju peegel
ütleb, parem oodata
võtan õrnalt sinu käe
ja nihkun lähemale
usu helgem homne päev
las öö jääb eilsele
Armastus
Sina, mu südame sõber,
saatuse kingitus elult,
täna ma Sinuga tulen
läbi elu nii rõõmust kui valust.
Kandes Sind alati meeles,
hoian ja armastan Sind,
me räägime tundmuste keeles,
meil ühiseks saanud on hing.
Aeg kaob, me oleme koos,
pole tähtis, mis ootamas ees,
meil ühised jutud ses´ loos,
Sa oled naine, mina Su mees.
Me kodus on kodune tunne,
hubane, armastav, soe,
me ühiselt täname õnne,
mis sügavalt hinge meil poeb.
Meid alguses ainult on kaks,
siis kolm ja võib-olla ka neli,
kuni rajal saab otsa me jaks,
armastus kestma jääb seni.
- Tarmo .....
Eesti on ja jääb
Sinine on meie taevas,
must on tume metsaviirg,
lumivalges pilvelaevas
kõrgel pilvepiiril siin
vaatame, mis meil on olnud,
mis on varsti tulemas,
Eestit ümbritsevad ohud
sellel tuulepealsel maal.
Eal ei suuda ükski vägi
murda rahva tahet,
kes näeb ajast aega läbi
levitatud valet,
hoides vabana me hinge,
meie kodumaad,
aeg teeb ikka omi ringe,
Eesti on ja jääb.
- Tarmo Selter -
2023
Muinasjutt hukule määratud
Ma olin sinu jaoks küünal,
millega sa mängida said.
Selle kuumus ei tõrjunud sind,
see hoopis rohkelt meelitas.
Olin kui peata kana,
kes sinu järgi jooksis.
Sind kätte ei saanud
ja selle eest maksin hinda.
Sind süüdistada proovin,
kuid selles pasas olime koos.
Mina ja sina lõpuni,
mäletad?
Üks tahtis tervet maailma
kuid kunagi ei öelnud välja.
Teine oli oma deemonitega
kuid hoidis nad endas.
Me olime hukule määratud
nagu Romeo ja Julia.
Sinust lahti lasen
nagu Rose Jackist.
Kui armastus on täis soojust
Üks värvukene sulalumes kükitab,
sabaotsakene välja sealt upitab,
nokakene haledalt siutsatab,
tiivakene sulalumme plärtsatab.
Värvukest peopesal soojendan,
ta turris sulgi silitan,
suusooja õhuga sooja annan,
südames suurt kurbust kannan.
Nii palju soojust annab üks süda,
süda, mis on õigel kohal,
sealt soojust jagub kõigile
ja rõõmu toob igale hingele.
Uude aastasse uue hooga
Midagi kurba on jäänud vanasse- aastasse,
rõõme kuhjaga on alles meele peal.
Kuidagi rõõmsalt lähen uude aastasse,
midagi head ütlema pean.
Positiivset mõtlemist vana- aasta uude tõi,
leebemat naeratust,
hellust südame peal.
Sellist rahu tunnet hingele,
millist pole tundnud eal.
Loodan, et see tunne ei kustu kunagi
ja püsima jääb hinge peal.
Niiväga sooviksin ma rahu maale
ja näha uue-aasta valgust
kõigi meie südamete peal.
Oleme lihtsalt
Oled sa rääkinud
viimastel aegadel
oma hingehoidjaga
Ei- miks mina
mul pole vaja
mina olen ehtne eesti mees
Aga mis sinu vabandus on?
Ah et sugude võrdsus
Paneme siis oma pead
üheskoos soojale rannale
üheskoos kaevatud auku
Kraabime peale
kõige tagumiste jalgadega
paraja kuhja alateadvust
ja lihtsalt oleme
Me ei pea rääkima
me ei pea kuulama
ei teineteist ega ka kedagi kolmandat
Ei pea mõtlema
kuidas olla ja elada
Kas käitume õigesti või valesti
ja mida sellest kõigest teised arvavad
Oleme lihtsalt koos
omaenda kätega enesele kaevatud augus
mit .....
Ilus on olla
Ilus on olla
ja ilus on mõelda
ja ilus on tunne mu südamel
Ilus on hommik
ja ilus on õhtu
ja ilus on armastus ikka veel
Ilus on laul
ja ilus on luule
ja ilus on minu emakeel
Ilu on silmis
ja ilu on meelel
ja ilu on kaunites sõnades
Ilu on maal
ja ilu on taeval
ja ilu on päikesel säraval
Ilu on kõikides
avatud meeltes
ja ilu ei ole veel otsa saand
Sügise öine hõik
Ärgates öösel krabina peale,
öine vihm see koputab aknal,
andes märku, et aeg liigub sügise poole,
vihmapiisku klaasi peal vaatan.
Puulatvades mängimas tuuline iil,
pilverünkadest langemas piisku,
puulehtedelt öises pimeduses nii
on rohelus minema viidud.
Sügisvärvides varsti on päikese pale,
mis peegeldub südamest, silmist,
sulgen akna ja vaikides magama lähen,
teades, varsti näen kõike seda ilmsi.
- Tarmo Selter -
2022
armastuse aasta
suvi tõi sind minu südamesse
pani unistama meid
uppusin su silmadesse
hommik heintest leidis meid
sügis jätkas suuri tundeid
kahlasime lehtedes
lõpetasid minu lauseid
ja mina naerdes vaikisin
talvel inglitiivad lumel
meist öösel maha jäid
külma kauni mõtte aknal
hommik sõnadesse sai
kevad hingetõmbe värske
meie tuppa tõi
paitan õrnalt sinu põske
aasta armastuse lõi.
Tõeline päike
Tõesti päikene on see,
mis toob naeratuse palgele,
soojad sõnad huulile,
kirka sära silmisse.
Tõesti päikene on see,
mis kütab soojaks südamed,
jagab ilu meeltele,
puistab õnne hingele.
Tõesti päikene on see,
mis toidab ja terveks teeb,
lubab paista südame,
annab lohutust muserdunud hingele.