Sõnale melanhoolia leiti 4 luuletust
Eemale lükatud
Aidata vaid tahtsin sind,
hindamatu on su hind.
Tahtsin näha silmis sära,
aga armusin ma ära.
Tundnud seda polnud kaua,
üles kaevasid mu haua.
Kuhu matsin õrna poole,
Armastuse ja kõik hoole.
Armastada ma ei suutnud,
ei usaldanud ega lootnud.
Minujaoks sa liiga hea,
sammud eemale nüüd sea.
Ja keera ära oma pea,
muidu teen ma jälle vea.
Olen ammu surnud seest,
vajad tundlikuma meest.
The Verve - Love Is Noise
Kas need jalad kaasajal
Käivad Hiinas valmistatud taldadel?
Läbi säravate proosaliste kaubanduskeskuste
Ja koridorid, mis jätkuvad ja jätkuvad
Kas me oleme pimedad – kas me näeme?
Oleme üks, mittetäielik
Kas me oleme pimedad – varjus?
Ootame välgult päästmist, jah
Sest armastus on müra, armastus on valu
Armastus on see bluus, mida ma taas laulan
Armastus on müra, armastus on valu
Armastus on see bluus, mida ma jälle laulan...
Kas need jalad kaasajal
Kas mõistate selle maailma viletsust?
Kas tunnete ära õiglase viha?
Kas mõistate selle maailma sõltuvust .....
sügis
Sügis saabunud on tasa
vihm pekslemas mänglevalt
vaid akendel -
nõnda sama igatsuse
melanhoolia rütmi
nõnda päeval ja ööl.
See mis jäi suve päikese
taha kord maha augustikuul
sellele mõtled ikka veel.
Lehed muutmas värvi
viimased õied närbumas -
aga minus on endiselt
kasvamas unistus
kasvamas vatitekk -
mis peaks pakkuma sooja
võtma enda peale musta pori
ja imama sisse valge lume
mis peseks puhtaks minu hinge
minu meeled -
kui saabumas taassünni kevad
ja suvine armumise aeg.