Sõnale meloodia leiti 32 luuletust
Küsimused
Kas tead, kui palju küsimusi võib tekkida
ühel entsüklopeediaga inimhingel?
Väga palju, tunnetega segadusi
virr-varre
isegi psühhoose võib-olla?!
Segadust.
Ei taha enam minna papagoiga ruumi.
Ei taha enam külastada kinniseid asutusi.
Kuigi seal ainult tuttavaid vaatamas olen käinud.
Ma kardan.
Ja mu hirm on reaalne.
Ma olen vist kõige suurem hirmuvares, aga
oskan peita seda osavalt
või siis siiski mitte?
Aga ma olen paigalseisus,
ma ei liigu.
Võimalik, et hirm tõmbas kangeks,
(see oli nali)
aga me ei naera ju ometigi...
Kuidas naerda jumaliku armastuse v .....
Pesitsusaeg
Juba üle - eelmine nädal
esimesed kevadekuulutajad aias
lõõritanud oksa peal
omale partnerit mõni vajas;
ning nüüd on hooaeg alanud
kus pesitsus isegi linnas toimub
aga minu aiaski meloodia lõppenud
sest kodukass sammub;
need kiskjad peavad jahti
ning lollid omanikud ei tea
et ärgu lasku kasse lahti
sest lojused piire omale ei sea;
9.6 miljonit väikelindu sureb iga aasta
ja üleilmne probleem jääb püsima
kui teeb koduloom endiselt saasta
sest inimene ei hakka fakti aduma;
hoidke aknad/uksed kinni 3 nädalat
lindude nimel kannatage vingumist
kindlustage om .....
Don
Haruldane muusika mu kõrvadele,
truud hetked, loovuse keskmes,
igavesti kestev see tunne mis ehtne,
justkui taeva võrrand oleks selge,
meloodia mis kütkestab mu meeled,
harmoonia mis ühendab katkise terveks,
kõneleb, kui ma tõrelen,
kuhu ma ikka põgenen, see on nõder meel,
ikka kõige eel, mõistes end, enam ei põlend sees..
Mööda läksid päevad, mööda läksid minutid,
rikkis närvisüsteem mida pühendusega vihusin,
olen vilund siin, kindlus kiirgub riimi pildur väga viis,
iseäralik, hullumaja valvuriks määrati, nõnda säras silm,
õkva kärvas hing, ei .....
taevastel teedel
ekslend taevastel teedel
ennast ära ehasse kaotanud
leiad mind täiskuu reedel
tähtedeks maailm mind laotanud.
nagu pudel puruks löödud
kildudeks porilompi jaotanud
inimeste südamed neist söödud
armastust - uksest mis paotatud.
kui kord tabatakse vargilt
siis palun ära ehmu minus
kohatud pilk kõige kalgim
võib tunduda mõnikord ilus
õrnalt hapralt kurvalt arglik.
ekslend kaua taevastel teedel
oma sekundi jagu õnne otsind
kas tunned meloodiat me keeltel
hetkil mil olen armastust trotsind
igatsevaks valuks sõnad suland huultel.
äkitselt haaras tunne
äkitselt puudutas mind
üks võõralt võõras tunne
meenutades ilusalt sind
vajusin mälestuste unne.
puud seisid tasa tuulte vaikuses
haldjate hääled kohisesid kõrvu
mesimagusaks meloodiaks igatsuses
kirjutades tähtedega taevasse sõnu
paitavalt sametiliselt armsaid õrnu.
äkitselt puudutas mind
üks võõralt võõras käsi
silmi avades nägin sind
seal seisid elust väsind -
igavikuks sai loodud tunne
mässides meid armastuse unne.
sõpruse puiestee
seal õhtuse lava ees
kus mängis lemmikbänd viise
tundis teiste valu see
elust laulev muusikust mees
sama lihtne ja siiras ise.
teiste liikmete saatvad pillid
tekstide ja meloodiate loojad
parandades elust tekkinud villid
luues südametesse lootused soojad.
muutes mõistvaks argielu piinad
neile kes ei saanud sõnumist aru
kel lohutust täitis õhtused viinad
silmis möllamas mässumeelsus maru.
neid ei huvitand kuulsus ja raha
vaid tahtsid jagada enda olemust
jättes raskemeelsusena elumõtte maha
otsides eksisteerimiseks tähendust.
seal seisin publikus vaikselt .....
Lootus
pimeduse varjud minust mööda hiilivad
kas on see pelgalt ettekujutus-meelepete
või minu suurimad hirmud mis tõeks saada võivad
oma samme ma aeglustan ja vaatan seljataha
kuid vaid märg asfaldi peegeldus jääb minust maha
püüan säilitada selget mõistust ja sammuda edasi
ent tundmatu jõud mu sees sunnib mind minema tagasi
sügiseste puudeokste sahin ja petliku tuule kohin
ei lase mul mõelda,kuidas üldse siia tulin
mitte ühtegi hingelist ei möödu mu teelt
kas olen jäetud siia üksi või tuleb ikka keegi veel
hingematvalt kaunis taevas ja päikese soojus mu põs .....
Sügisele
Pärlendavad vihmapisarad
Pihlapuu punavail kobarail
See on sügise kingitus
Päikesekuld jalge all
Pilvesäbrud pea kohal
Sügis ma ei armastanud sind varem
Aga täna ma armastan
Täna imetlen sinu heldeid käsi
Peidad lehtede vahele kuldrenette
Riputad pliidi kohale piparmünti
Kööki tood sooja moosi lõhna
Ja kaminasse õdusalt praksuvad tulekeeled
Tagasi kodukollete ette
Kutsud väsinud rändajad suveteilt
Sa oled suur võlur
Kord naeratad ara päikesekiirena
Paitades viljade punapõski
Kord sajad puhta veena
Poristele treppidele
Ja koputad oma kurba meloodiat aknaile .....
VAID SULLE!
1) Sa tulid kui soe tuul,
kaasa tõid kõik ilusa.
Sa läksid kui külm tuul,
kaasa võtsid kõik ilusa.
2) Kuid tea,et südames
sa oled mul siiani.
Tunded on siiani hinges,
unenäos oled sa siiani.
3) Need ilusad säravad mälestused,
päevi vaid helgemaks teevad.
Need tundelised ja kaunid unistused,
kaunid meloodiad õhtuid soojemakas teevad.
4) Miks pidid mu juurest minema,
ning alles jätma vaid mälestused.
Miks jätsid sa kõik ilusa,
ning ei võidelnud armastuse nimel sa.
5) Vaid sinu ilusad sõnad,
vaid sinu ilus hääle kõla.
Vaid meie koos loetud luule r .....
Läbi tormi!
Üle ilusate mere lainete,
tuleb üks armas viisike.
Läbi tumedate tormi pilvede ilusate,
tuleb üks ilus unistuste kiireke.
Läbi nende võimsate lainete,
tuleb meelde üks meloodia ainus.
Läbi nende pilvede tumedate,
tuleb meelde üks ainus mälestus.
Läbi nende palju teotavatte lainete,
tuleb tasa ja vaikselt üks lootus.
Läbi udu ja pilvede tormiste,
tuleb tasa ja õrnalt õnne ootus.
Üle eriliste ja tormiliste lainete,
tuleb see tunne ainus.
Läbi äikese ja vihma piiskade,
tuleb kõik hell tagasi hinge vaimus.
Üle erilise lainetava mere,
tiirlevad imearm .....
ÖÖbik
Ööbikud laulavad linnas,urbaniseerunud rahvale,see hinnas.Nende välimus sama kaunis,kui vast ärkand rohi.Ei nende meloodia,eal kaduda tohi. Ma just kui mõtlen,mis toimub nende peas.Kui nad istuvad oksal mitmekesi reas.Ei neil pole kohta kus teha pesa.Ainuke mis loeb on nende hääl ja keha!
Marko Vaima