Sõnale melu leiti 77 luuletust
Tuttav viis
Üksi olles kummitab mul mõtteis muusika,
vaikus on vaid ümberringi, pillid mängivad,
laulja laulab oma viisi, viiul viiuldab,
trummisoolod vaheldumas basskitarriga.
Hakkan vaikselt ümisema seda kaunist viisi,
ümberringi mõni vaatab imelikult mind,
nagu oleks ületanud ühiskonna piiri,
ei saa endas peita seda, kui on laulmas hing.
Siiski leian lahkeid pilke, naeratavaid silmi,
mööda minnes ümisevad tõesti nemad ka,
mõni üldse vilistab ja laulab seda viisi,
mida arvasin vaid minul oma mõttes olema.
Ãœks on siin ja teine seal ning kolmas minuga,
neljas istub viie .....
Asteroid
Homme tuleb tohutu
taevakivi teistpoolt kuud
möödalend kas ohutu
või on lukus kõigi suud
Nagu lendav Everest
rallib mööda ilmaruumi
suur osa astronoomidest
sisse- välja krutib zuumi
Arvutavad trajektoori
kas ehk viimses baarimelus
süümekata teha skoori
või jätkub homne argielus
Kui külla tuleb asteroid
ja maale suudab kukkuda
siis elutegevus na loid
kõik enam-vähem hukkuvad
Suurt midagi ei ole teha
aegajalt külastamas maad
käib kaugelt tulnud taevakeha
küll ükskord ikka pihta saab
Möödunud on katastroof
sel korral kündmas maad ei käinud
mei .....
Kas kuuled
Kas kuuled Sa kaugusest kaja,
lindude kõlavat laulu,
mis ümbritsemas on maja,
tuleb tuppa akende kaudu?
Kas kuuled Sa vulinat vaikset,
kohinat tammide peal?
Kiir, mis tulemas päikselt,
lund sulatab linnas ja maal.
Kas kuuled Sa kilkeid ja naeru,
näed igal pool tärkavat melu?
Kevad see jõudnud on vaevu,
kuid juba kõikjal on elu.
- Tarmo Selter -
2023
Muinasjutulisena
Taevast langemas kristalle
kümneid, sadu, tuhandeid,
paistmas mütse, kindaid, salle
kõikjal lumehangedes,
kilkeid siit ja naeru sealt,
veidi jonni, nuttu,
kui on lapsi kelgu pealt
hooga hange kukkund´,
kohe jälle lumehelbed
põski silitavad,
laste silmad nõnda helged
taas meil´ rõõmu toovad.
- Tarmo Selter -
2022
Mõtete kamber
Päästa Sa endas kõik valla -
tunded ja rõõm, hetked elus,
lase end sündmustel kanda,
ela hetkes ses' rõõmus ja valus.
Ole endale iseenda oma,
lase teistel vaid olla Su ümber,
olid eile see, kes Sa pole täna,
Sind kujundamas Su mõtete kamber.
- Tarmo Selter -
2022
Küsimus
Mõni küsimus raskem kui teine,
mõni lihsamast lihtsamgi veel,
aga mõtete jaoks annab ainest
iga küsimus me rajal ja teel.
Vahel pole kõik vastused selged,
ei tea, mida oodata, loota,
ehk süttimas lootused helged,
seda igüks ajas veel vaatab.
Kui elus Sa edasi minna
tahad, olles lootust täis veel,
ikka vastuseid vaja on sinna
kus küsimusi tekib Su teel.
- Tarmo Selter -
2022
Sirel ja kastan
Poleks kevadet ilma õiteta
suve ilma kevadeta
mida saadab sirel ja kastan
neid veel õitsemas vaatan;
akna teen lahti
aroom peab samat mahti
nagu toomingas mais
lõhna ilmaruum täis;
õisi kollast, lillat, valget
roosat ja violetset
õues aedades ja alleel
mesilastel ka hea meel
Päikene
Kui Sa tahad päikest näha,
ole lahke, naerata,
päike tunneb päikse ära
kergelt, ilma vaevata.
Ole ise särav õis,
tärka päikse poole,
nõnda elada Sa võid,
kinkides nii hoole
kallitele Sinu elus,
Sinu hinges, südames,
Sina oled elu alus,
oma hinge päikene.
- Tarmo Selter -
2022
Tore mõte
Ühel korral üritasin
lumehelbeid püüda,
nii kui mõne kätte sain,
siis sulasid need peost.
Teisel korral vihmapiisku
haarasin ma käega,
tulemuseks veidi niiskust
sain ma loodusväest.
Kolmas kord ma olin tark
ja mõtted püüdsin kinni
pliiatsiga paberil nad
üles märkisingi
lugemiseks neile veel,
kel sama jama käes,
et vahel tore mõte see
on libisenud käest.
- Tarmo Selter -
2022
Hinges igatsus ...
Kodulinna melu videvikku rauges,
teekäijad üksikud kiirustasid veel.
Öö vaikuses õrnu helbeid langes,
seal ridamisi sinu jäljed , jäid teel.
Läksid kauaks ei tagasi , saa tulla,
kodusoojus siin ootab igatsev hell.
Pillgi nukker pole kõlamas ta trall,
iga klahv kus sinu , südamele valla.
Kuis oodata nõnda aastaaegu,kuid,
kirju , täita luules terveid vihikuid.
Aeg kiirelt aastaid elulõnga koob,
ka kohtumise päeva ligemale toob.
Hansi!!!
Ma pole
Ma pole …
Iial visanud küpsisepakendit teeperve kraavi
Manustand tundmatut valget ja pulberjast kraami
Jäätunud lompides lapsikult tallund
Massipsühhoosile vähegi allund
Kellegi kõrgema jõu poole pöördund
Kinga seest avastand jalga, mis hõõrdund
Närimiskummi lauaplaadile toppind
Tolmuseid vaipu isegi kloppind
Purjuspäi kukkunud valusaid sinikaid
Kõhus jai` tea-veel-kus kogenud liblikaid
Haavanud noaga end nimetissõrme
Söönud grillliha, mis veidike kõrbend
Andestust palumast loobunud uhkelt
Kellegi ees nutma lohutult puhkend
Kaup .....
Hingehaigus
Enam ei hooli minust keegi,
hea vähemalt seegi.
Saan ennast tappa
ja siduda end surnute sappa.
Nutan siin nõrkemiseni
ja ootan aega kõngemiseni.
Keegi ei hooli minust,
kuigi mina hoolin sinust.
Olen pettunud ma sinus,
kuid võib olla on viga hoopis minus.
Ma sulle ei meeldi
ja mind sa ei seedi.
On hulluks läinud kõik
nagu on luuletuses see lõik.
Ei taha ma elada,
võiksin vaikselt surnute riiki sulada.
Kõik mind vihkavad, põlgavad,
kuigi küsivad võlga nad.
Ei saa nad aru, et on teinud minu elu võimatuks,
kuid mina pean ennast sõimatuks.
On k .....
Heroiin
On möödunud pikad aastad
kui Ta elust kadunud
tühjus, miks sa meid laastad
saatus ära kõiki kasutanud;
me otsisime ja üksteist leidsime
kergelt tuli, aga kergelt läks melu
elu pole sama, kui lahkusime
isegi mehe süda pole lelu;
pole pisarad garanteerinud
rohelist pinda kellegi all
mida lõbu asendus teinud
on nähtamatu, aga alistamata vall;
nüüd mööda valget joont
minnes alla eikuhugile
ja torkab varras veresoont
et dopamiini anda tungile;
see manipuleeriv poeesia
aeglaselt sööb nüüd seest välja
mis pidi olema uus graatsia
peab seiskuma, enne kui .....
Tahaksin
Tahaksin linnutiivul lennata
ja sinitaevast kombata.
Tahaksin mullamuti kombel mulda uuristada
ja imelise viljana mullast võrsuda.
Tahaksin rannaliival merekarbina lebada
ja vaikse merekohana merekarbis mühada.
Tahaksin tuulena mööda ilma ringi kolada
ja rahusõnumina kõigi südameteni jõuda.
Tahaksin lihtsalt ilma peale rahu
ei siis mõtted ulpima mahu.
Ma tulen
ma tulen
kui surm astub väga ligi
ja kehast saab taas õhkõrn siid
ma tulen
ma tulen appi
ja soov päästa on mu olemuses,
ent ometi hindan ma inimelu talve
seda kui sinust jääb luu ja nahk
ja oma olemuses lendad kuskile kõrgemale
kus on sul oma tee
ma tulen
alati ma tulen
ja tunnen kaasa või kaastundlikkust
ma ei kohmetu
ma tean, ma olen selleks loodud
abipalveks neile,
kellel keeruline ja raske
oma kevadise naeru muigel suuga
saadan ma selle luu ja liha minema
et saaks tärgata midagi uut sellest
bioloogilisest massist
mis jääb maha
tuhana või kehana
pol .....
Raamatud
sain jälle portsu raamatuid
ja seedin neid
vaatan nende sisu
ja remarke
nagu vanasti
kelle käekiri
kelle vedamine
kelle kingitus
kellelegi on need raamatud loodud
kellelegi lugemiseks,
aga mõni loeb raamatuid nagu
hingetõmbeid
hävitada raamatuid -
ei suudaks
kuidas saakski?
see, mida üks inimelu on loonud
oma mõtete ja tunnete kaudu kirja pannud
endas selgust otsides
ennast läbi tuulutades
kas selle koht on vanapaberis?
Iga raamatu koht on riiulis
või raamatukogus
või kollektsionääri juures
Parimal korral satuvad need ka kirjanduse õpetajate kà .....
