Sõnale memm leiti 81 luuletust (copied)
KEVAD TULEB
KEVAD TASA KOPUTAB
VIHM PÄIKSESILMAD LOPUTAB
SIIS LUMEMEMM REISIMA LÄHEB
ÖÖ TAEVASSE RIPUTAB TÄHED
TUULEKE KEVADE LÕHNA KANNAB
PÄIKE SOOJUST JUURDE ANNAB
LUMEHANGEDEST TEKKINUD OJAD
OKSTEL PAJUKASSIPOJAD
SINILILL ÄRKAB JA PILGUTAB SILMA
KARUPOEG UUDISTAB KEVADIST ILMA
AIAS VILISTAB KULDNOKAPAAR
ÕHUS LIBLIKA LENNUKAAR
Ilus valge talv
Valged lumememmed reas
kõigil kaabulotid peas
sütest nööbid sirges reas
seisavad kui piirikaitsel seal
Taevast alla sajab lumi
sajab kuni hangedeni
sajab valgeks maa ja taeva
katab kinni murevaeva
Ilus valge talv on see
meeleolul rõõmu teeb
lumehelbeid langeb veel
langeb terve kodutee...
Vanavanemad
Vanaema, vanaisa,
mõnel hoopis memm ja paps,
olid ka kord ema, isa,
kellel sündis väike laps.
Vanaisa, vanaema,
aeg on teinud oma töö,
nüüd on nemad lihtsalt kenad,
kell see omasoodu lööb.
Vanavanematel headel
lapselapsi üks või kaks,
kes see arvu meeles peab veel,
kallis on ju iga laps.
- Tarmo Selter -
2023
vanaemale
Vanaema tehtud pannkookide lõhn
purgis moos ja kannus värske piim
tema armastusega saab täis kõht
ning mured soe hääl südamelt viib.
Juuksed on elutarkusest hallid
seda on edasi jaganud ta mulle
mälestused loodud nõnda kallid
panevad mõtlema igatsusega Sulle.
Kulla memm ära ole siis kurb
kui miskit teeb hinges valu
Kulla memm kui ei tule und
siis abi läbi palve palu.
Tunned et rääkida on vaja
helista mõtlemata ruttu
luban leida alati aja
kuulata kuni jääd tuttu.
Pisarad silmist Sul kustutan
tagasi toon rõõmsa tuju päike
ei seda eal ma kuna .....
Tintel-tantel, tintel tantel,
jänkul valge karvamantel.
Kukk sai kullast kannused,
Vares vatist vammused.
Karujõmm sai karupüksid,
Lumememm sai lumemütsi.
Pätajalg sai pätad jalga,
siil sai siidiokkad selga.
Sokk sai sokid, susi sussid,
lammas lokid, kutsu krussid.
Aga kõike uhkem kuub,
jõuluõhtul kuusepuul.
Armas vanaema ja vanaisa
Vanaema, armas vanaema,
Sinu pehmed käed ja naeratus nii soe,
oled kallis mulle, armas vanaema,
Sulle sügisõhtuil ikka kaissu poen.
Vanaisa, armas vanaisa,
Sinu käre sõna, karedamad käed,
oled kallis mulle, armas vanaisa,
Sinuga koos traktoriga sõitma läen'.
Minu vanavanematel hea on olla,
sest me kõik ju armastame neid,
ikka rõõmuga saab jälle külla tulla,
mitte ainult mina, ikka õde ka ja vend.
- Tarmo Selter -
2023
Kevad
Juba nirisevad veed,
lahti on kõik rajad, teed.
Lumememm on jätnud maha,
oma armsa porgandist nina.
Jääpurikad veel minna ei taha,
tilguvad räästas,
mu akna taga.
Vahest, kui mul nukker meel,
midagi pakitseb hinge sees,
siis jääpurikas mulle meeldib veel.
Las ta seal tilgub...
Head teed,head teed!
Rõõm on valgest lumest
Loendamatul hulgal
lumehelbeid langeb,
valge lumi sillerdab,
mägedeks paisuvad lumehanged,
suusarajad lume alla mattuvad.
Lumememmedel on lõbu laialt,
porganditest ninad uhkelt püsti seisavad,
sütest nööbid uhkust juurde lisavad,
lapsed lumehangedes hullavad.
Väiksed kuused, lumest tornimütsid peas,
seisavad kõik ühes reas,
jõulud saabuvad õige pea,
kuusk ilus olema peab.
Hea on olla lumesajus,
kui ta õrnalt langeb peal,
siis ei ole hingel valus,
sisimas juba jõule pean,
Minu lumemees
Kord meisterdasin lumemehe,
kes välja nägi täitsa ehe.
Silmadeks panin söetupsud,
jala otsa pehmed toasussid.
Porgandist sai nina
ja sallist supermehe lina.
Luuagi pistsin talle kätte,
Mütsiks pudel - Saku Läte.
Piilusin siis teda kaugemalt,
hange alt ja hange pealt.
Ei olnud hullu midagi,
kuid puudu oli midagi....
Ema hüüdis ukse peal
"HEI, mis sa teed seal?
Miks ei ole memmel suud?
Nüüd meil valvur paariks kuuks."
Ruttu tuppa lippasin,
pliidi ette tippisin.
Süsi taskusse pistsin,
oma tegu teistele kiitsin.
Nüüd mei .....
Talv
Talvega tuleb kõike jagada-,
külma, tuisku, libedat.
Talvel on palju ilusat,
pehmet lund, rõõmu säravat.
Veel lumehanged kõrguvad,
kelgusõidud on vingemad,
lumememmed sirguvad,
jääpurikad räästa all helgivad.
Talvega tuleb kõike jagada,
tal on mida pakkuda.
Talvel on rõõme kuhjaga,
silmailu otsata.