Sõnale mesilas leiti 33 luuletust
Lilleaias
Suvel elan lilleaias,
mesilased lille peale maiad.
Lillede keskel mul hea on olla,
mesilane vahel nõelab.
Lilli aiast ma ei murra,
kardan nende närtsimist ja surma.
Mesilane mett las korjab,
meekannud mesitarru kallab.
Sest ei muutu midagi,
lilled õitsevad edasi.
Suviti ma elangi lilleaias,
kus mesilased lille peale oi, kui maiad.
Kevadel
Kevadel on olla ilus
päikesekiir mängleb puude vilus
magusaid lõhnu täis on ilm
terve päeva laulab lind
Kased tilgutavad mahla
pärnapuud on õisi täis
mesimummid kannudega
vilgas elu kõikjal käib.
Kastemärjad kevadhommikud
õhk virvendustest tulvil
pilved kõrged taevalael
midagi uut juurde sünnib
Kevad see on ilus aeg
toob ilu aeda ja õue
salamisi ja varakult poeb
ikka meile põue.
Kevadel on võime suur üles äratada
armastust ja õitsemist
ikka armastuse õitsemist-
mida muud meil vaja.
Ilus sügis looduses
Päikeseketas veeretand end õhtusse,
tuul tasaseks on jäänud,
vihmapiisad peitu poevad krae vahele,
sügislehed jalge alla jäävad.
Ei nukraid mõtteid lase
pähe tulla veel,
mis kipuvad tulema sügise eel,
otsin ilusaid looduse märke oma teel.
Näe seal üks linnupesake,
mis mulle rõõmu teeb,
ta küll tühi on,
kuid ikka alles veel.
Metsmesilased puuõõne sees,
seal täielik elu veel keeb,
merelainete kauge müha
otse kõrvu mul vohab.
Looduses ei tunne end üksi,
kui sügis kurb peab tulema,
vahest ikka väike se pisara
poetan samblasülesse ma.
august maal
ärgata hommikul
sellega üles
kõik lehed on puudel
alles astritel õied aias
ma kindel pole
nad midagi tea talvest
kus akna taga lumi maas
pelargoon verandal
üksi vaid potis õitele
harva päikest saab
koos oleme olnud lehtede
suureks saamisega puudel
sumisevate mesilastega
lillede suudel
kui suves kogu maailm
liblikana hing justkui
hetkest hetkele lendas
meil mõlemal sellest
lennust ei narmenda
veel kirendav tiivapaar
igas päevas alles suve
otsatu embus suus krudiseb
esimene puu alt korjatud klaar
*
Eilne augusti tanka
päevapaa .....
järve kupus
koos taeva alusega
õitseda õitseda
sinitaevaga tõusta
kõrgele üles
lahti läinud õite keskel
mesilasena juua
elu kuldset nestet
tunda suvi on su koduks
kus olla paljajalu rohus
leida end avanenud
järvekupu õie põhjast
selitamas jumal teab
millest tekkinud nukrust
maihommik
mesilase lennust
kõikuma hakkab
rohus võilill
tuulest õunapuu vari
päikse soojast kirsil
oksal avaneb õis nii kaua
seda oodanud oled et
sellest rõõmust tihkuda
pisut hääletult võib
pärast pikka halli talve
et õitsemine
põsed õhetama lõi
meel seda hommikut
ahnelt jõi
kuuvalgus granaatõunte õitsemise ajal
kui öise tähe kauge valgus
jääb igavesti saatma
Sind mu arm samamoodi
nagu pilvi vihm suveõisi
sumisevad mesilased
vett kallaste vahel kuppudes jõgi
Hispaania palavuses
oliivipuu tuhande aastane vari
mägedest alla tulev
higist lõhnav määgiv lambakari
steppides tulpide õitsemine
sinise taeva all silmapiirini
kuu valgus Türgi mägikülades
granaatõunte õitsemise ajal
hing mida näha aeg-ajalt vajab
Kured toovad lapsi?!
Lapsi võib saada igal ajal
kas ikka võib, kas ikka saab
kas kurg toob need kapsapõllule
või hiir vuhistab heinaküüni
kust need lapsed tulevad
kui aeg tiksub ja tiksub
nagu loendavad pead seda aega
kes ammu siit lahkunud
millal, millal
ammu enam pole meie generatsiooni peatõrvik
lapsi saada ja lapsi kasvatada
sest enam me teame, mis vastutus sellega kaasneb,
milline lapsepõlv meid ennast saatis ja kuidas me ometi
ise
ei tahaks teha samu vigu enda laste ja lastelastega
inimiga pikeneb, meie lapsed,
vaesed emad ja isad, kes ootavad saada vanaemaks, vanaisaks
aga ei sa .....
täissuvel
kus oled siis Sina
kui maa peal taas on suvi
liblika tiivalöögis
lahti läinud lille õies
mis mesilase lennust
õõtsub päiksega valguse vihmas
pilliroo kõrgetel vartel lehtedel
tuulega järve kaldal
odrapõllu siidjas lainetuses
jasmiinipõõsa lõõmas
valguse pillavas õitsemises juulis
ja ma midagi teada ei taha
et aeg seda kõike võimukalt
valvab kus üks hetk lõpeb
teine algab
06.07.2022
Tädi Sofia jaanid
Tädil juured Võrtsjärve lähedal
Viljandimaal rannakaldal
kus peeti jaanituld
õhus udu ja taevas kuu nagu kuld;
külamehed kõik lakku täis
igaüks sauna läbi käis
ja kui Sofia kord minna
tulid mehed akna taha sinna;
külakuhi eksisteerib
kui naise keha meeli manipuleerib
meestel, kes kuningannat otsisid
nagu gigiolod seksida tahtsid;
nii Sofia väljudes sai nõelata
mesilaste asemel vorstiga tuulata
sõnajalaõis sai eoseid
igas suuruses seemneid;
vägistati niikaua kuni tuli eha
nagu päikesekreem katmas keha
tädi Sofial, kes ööd tahtis unustada
ja seda e .....
Sirel ja kastan
Poleks kevadet ilma õiteta
suve ilma kevadeta
mida saadab sirel ja kastan
neid veel õitsemas vaatan;
akna teen lahti
aroom peab samat mahti
nagu toomingas mais
lõhna ilmaruum täis;
õisi kollast, lillat, valget
roosat ja violetset
õues aedades ja alleel
mesilastel ka hea meel
Kaunis suvi
Kogu ilm on siutsu ja säutsu täis,
lindudel vilgas pesa ehitamine käib,
vilksti siia, vilksti sinna,
pesake teeb rõõmsaks rinna.
Võilill oma ilu näitab,
meeldib, kui päike teda vaatab
ta kollast juuksetutti paitab,
ja tal särada aitab.
Liblikate lend on kerge,
nad ei lenda väga kõrgel,
püüda ennast lasevad,
liblikavõrgul osaval.
Mesilastel tühjad kannud,
mett ei ole korjanud ammu,
aga ristikheina peal,
magus mesi ootab seal.
Pärnaõied meelitavad,
nurmenukud kutsuvad,
keelele ja meelele,
terviserüübet pakuvad.
Küll on suvi ikka ilus,
haljen .....