Sõnale mets riik leiti 12 luuletust
nagu mets mais
nagu mets mais
täiskuu augustis
vaatab ennast järvest
mu värsside kohale
kummardusid Sina
uuesti sõnad said tagasi
oma tähenduse
nende võrad hakkasid
õhetama nagu enne lehtimist
teeäärsed kased nad
julgesid üksteist kallistada
olla kevadvihmas
lahti läks tee ääres võilill
sinetama hakkas rohus
ära unusta lill
silm märkab pea kohale
tulnud on suvetaeva
suur valge pilv
*
kõik on sul juba
olemas
meel vabaneb üha
rohkem talvest
öö asemel päev
läks uuesti valgeks
paisuvad okstel pungad
mäest alla ojadel veed
vulavad j .....
RMK
Riigimets on riigikohtus
mets mis enne laiunud
kadunud on liigirohkus
riik on metsad raiunud
Kodutuks jäi metsasiga
karjub appi riigikogu
puud on otsas otsas iga
linnu- loomaliigi kodu
Üle prilli riigiisa
vaatas metsa riigil jalus
pole mets- sa tundud võsa
protestiks puudumas on alus
Riigil olgu aru pikkust
riik on metsa peremees
säilitada liigirikkust
kohustus me pere ees
Kodu kallis
Juba tuttavat linnukaulu kuulen,
terve kodutee ta saadab mind,
oja vulisedes lookleb,
metsaveerel valgete ülaste pilv.
Igal sammul tunda kodu lõhna,
mis hingele nii armas on-,
kodu, sulle vastu tõttan,
sinagi ju ootad mind.
Mul andeks anna,
kui jäin kauaks ära
ja koduvärava kriiks
ei tervitanud sind enam.
Mul mure südamel oli kogu aja
ja hing vaevas, mu kodu,
sinu pärast sest ajast,
kui läksin.
Kuis võiksingi kodu jätta
ja meelest ära minna lasta
oma kodu kallikest,
või unustada ära kriiksuva värava kõla,
mis koju tulles sind lahkelt tervitas.
Sinimustvalge
Sinised silmad on Sinul,
kulmud kui must metsaviirg,
valge on pale, kui vilud
on talvised külmad meil siin.
Sinises sügavust peitub,
jah, tõde ja õigust on seal,
mustades varjudes leidub
ajalooliselt halba ja head,
valges on peitumas rahu,
aususe, lihtsuse võlu,
neid varjundeid ellu meil mahub,
tuues meil naeru ja valu.
- Tarmo Selter -
2024
Hea, et õde on olemas
Üks sügispäev liinriiki teel
Tallinna ootas õde lend
minna kilomeetreid on veel
aga ei tunne ma hästi end;
palju kohvi jõin
põis annab valutada
endale häda tõin
eesnääre tahab plahvatada;
aga maha jääda ei taha
vaja külalise jaama saata
mu olukord SITAKS paha
Nõmme metsa poole ei vaata;
otsisin üles pudeli
aga autos kitsas oli kuseda
aitas välja hädast veli
ta enda õde, keda;
tänama endiselt pean
sain lahti püksiluku
aga, kui tili tõstma sean
ei ulatanud seda pudeliauku;
kinda kätte pani õde siis
ja tõstis mu otsa sisse
see oli ain .....
Andrei Korobeinik
Lugedes ära sinu nime
näen, kuidas koer jääb koeraks
idanaabri sa armastusest pime
kes küll su olemasolu ära ei keelaks?;
imed võõramaa tissi
mille järgi sa poed
Putin su kallis issi
karudelt tulevad sulle toed;
Kesikute kandist kah, ei imesta...
Doždiga jagad valu
kuhu oli vaja vesta
sest sa otsust ära ei talu;
mille eest sa vabandad?
see tsirkus sinult kokkuvõttes
kurjale meediale end avaldad
aga mismõttes?;
Dožd, FBK ja mida veel
lubad, et tüli lahendad
aga kes teab, mis ees on teel
kuhu sa Riigikogus riiki sõidutad;
vanasõna ütleb: "sööda h .....
Eesti elu
Kui kustumas hetked ja lootused elus,
kadumas armastus, ilu,
elada praeguses ajas on valus
ja raske nii Sinul kui minul.
Euribor tõuseb ning kadud need kaovad,
töökohtades tekib pankrott,
lapsed, koos nendega isad ja emad
elus otsimas uut kohta on.
Riiklikud maksud on tõstmas me koormat
inflatsiooni varjus veel siiski,
valitsus ütleb: "Kõik hästi on, oota,
küll teile ka pudeneb miskit!"
Eelarve miinuses, makse on vaja,
kuid milleks siis luisata aina,
poliitkorrektselt vaid keerutab Kaja,
ei räägi, mis hinges veel painab.
On maailmas sõda, koroona see jääb,
.....
Eesti Vabariik
Need kuldsed viljapõllud,
mida katmas lumi
ja sinitaeva võlu
paistmas pilvedeni,
kaunistades metsaääri
mitmevärvilisi,
seda kõike Eesti väärib,
olles ikka pisi-pisi.
Väljast väike, kuid seesmiselt suur
meie rahvas, meie riik ja me kultuur,
meie olemegi Eesti Vabariik
oma keeles, kõnes, laulus alati.
- Tarmo Selter -
2023
tankasid triiki täis klaas
loikudes näha
veel puude raagund võra
porikuu halli
taevast nii kuid nädalaid
silm sellestki rõõmustub
*
kui Sa mind suudleks
hing avaneks luulele
õieks muutuks me
palavikus huultel arm
kaoks päevast sootuks aeg karm
tsüklist „Poisiiga“
kaks sina täna
mu päevas üks ülal ja
teine järve vees
nii sügav puhas ulbib
õhtuni meel nende sees
*
Õhtust järve vaadates
järv peegelsile
üksteise kõrval kuused
koltund kased vees
mis on tõeline see mis
kaldal peegeldumas vees
*
koltuva kase
otsas vares kraaksatas
uuesti vaikus
harv nukk .....
Vääritu
Käib mööda kallast nutust nägu märg
üks eemalt elu näinud nõutu eit
käib ümber- peas on häbist säetud pärg
ja meeleheide kratsib karvast reit
Ei ole seltsilist ei ole elu kaasat
tast linnarahvas mööda väänab rajad
nii ainult loodus tunnistabki draamat
ei küsi keegi miks ta pilli ajab
Na tühjendas see naine oma hinge
päev maalis vasta õhtat taeva lõkke
tilk tilga järel tekitasid ringe
veepinnal vaevu näha alla jõkke
Üks kuju lausa pimeduse veerel
käis jõest ja tõstis naisel tühjast tüli
mis halad häbitu siin kalda veerel
va nurjatu vii mujal .....
Tapmise pahe (Vabariik 103)
Soerd kraabib värava taga
tal keisriaeg on läbi
aga see idarahvas kõneleb püssiga
mida teha tahetakse, pole neil häbi;
koolipoisid lähevad, sest tunnevad kohust
vabatahtlikud tulirelvad haaravad
nende hingedes õitseb uhkust
isamaalisust nad avaldavad;
enamlasi tervitab tuli ja tina
laulavad kahurid kõuemürinal
sel sajandil toimub uus maailmakord
rööbastel kimab soomusrongide hord;
vannu oma au ja vere nimel
punased meid neelata ei tohi
olla iseseisev on rahva südamel
seda kinnitab püssirohi;
tapmise pahe - sinine on meie taevas
tapmise pahe - esivanem mus .....
Talihommik
Ma olin ammu unustanud juba,
et rahu annab taevaserva hõõg,
et talihommik vilistada lubab
ja metsahärmas hingab sügav rõõm.
Tuul uueks tormiks puhkab laante taga
ning valgeid laineid vaikselt kannab nurm.
Silmnäolt käib metsasihis umbne rada,
all jalge vajub lume pehme murd.
On puhkepäeva rahu kõikjal ringi,
ees raiesmiku seisatama jään.
Kriiks kostab metsamaja ukselingilt,
üks eksind puhang riivab männi pääd.
Siis mõne hetke vaatepiiril talub
silm päiksetõusus õhetavat lund.
Ning pikad varjud jooksvad üle palu -
maailm täis põhjamaiselt .....