Sõnale mets leiti 601 luuletust
Igal hommikul
Igal hommikul ma vaatan
vastu kuldsel päikesel,
tema naeratust vaid ootan
ka siis. kui ilm on pilvine.
Igal hommikul ma lille
korjan kaunil metsateel,
linnulauluga läen kaasa,
rõõm see rõkkab südamel.
Igal hommikul ma kümblen
hõbedasel allikaveel,
püüan igat kaunist hetke
kild, killu haaval südame.
Iga päev ma juurde palun
Loojalt ühe elupäeva veel.
Armastust täis kevad, suvi
Päike sinitaevas lõõmab,
lilli täis on metsatee,
rohetavad puud ja põõsad,
suveimed poolel teel.
Kevad suvesse jäljed jätnud,
neid jälgipidi suvi käib,
kaunilt puhkevad pungad õide,
mis veel puhkemata jäid.
Armastus kõik puhkend õide
kaunil kevadel,
suvekuumad tunded kaua
püsivad südamel.
Kevad, lehvitan nüüd sulle,
mulle sinagi,
küllap kohtume me jälle,
seniks hüvasti
Ei ole lihtsalt hommik metsas
See pole komöödia
kuidas on legaalne ahnus
vaid üks tragöödia
teha mida tahetakse on miinus;
haruldased liigid ohu all
kõik taimed, putukad ja ihust/luust
läheb sae alla see vall
kõik, mis on tehtud puust;
mitu aastat on muret murtud
mida tähendab metsandus
pidevalt lageraiega tegeletud
RMK'l omaenda tähendus;
pesitsusrahu ei loe ärile
kes kurat juhib metsamajandus?
saadetakse reeglid karile
nüüd lekib sellest suur etendus;
oma loodust ma kellegile ei usalda
ega ka kunagi müüma hakka
kes keskkonda rahast ei eralda
sellele annan ise saega takka;
iga .....
Nägin suve tulemas
Nägin suve tulemas,
kuulsin kevadet minemas,
päikene mul lahkelt naeratas,
rõõmsa tuju äratas.
Õrnalt liblikas tiirutas,
mesimumm õiel sumistas,
rohutirts viiulil tinistas,
linnukene hüvastijätuks kevadele vilistas.
Suur kevad meil tuli ja oli,
nüüd suvel tulla on voli
meie keskele,
nagu kevad meil oli.
Nagu võluri kepiga käis kevad
üle metsade, maade,
rabade ja soode,
ilu loomas kõikjale.
Puudutas kõik õunapuud õide,
et õitest kord ubinad saaks,
rõõmu ja lusti kandis põue,
et ei unustaks eal.
Looduse muusika
Muusika on peidus tuule vihinas,
metsade mühinas on madalaid noote,
linnulaulu kuuled kõrget vilinat,
merelaine liival õrnu helisid loob veel.
On looduses oma meloodiad,
mõni rahulikum, teine tormisem,
vahel ei näe me nende loojaid,
vaid kuuleme, kui ilm on tuulisem.
Vahel lülitad lihtsalt end välja,
annad end looduse valda,
püüa leida Sa endale aega
ja lase end helidel kanda..
- Tarmo Selter -
2023
Mduduzi
Maikuu aeg õuetöödeks
laulu jätkub mitmeteks öödeks
karja vaja pidada
kõik karvaded/sulelised välja ajada;
või siis anda ussirohtu
halb tervis seab ohtu
oinastel vaja mune maha võtta
järjekorras ise sinna ei tõtta;
ja seda ka Mduduzi kohta
kastreerimine vaja ära tehta
nüüd pannud peremehe juurest jooksu
vaja leida üles seda paksu;
pingiga määrinud ahelad
nii murdnud lahti õlad ja jalad
ei taha olla kohitsetud jäär
sest olla munadeta on väär;
neeger päris kallis talurahva vara
et droonid ja kopterid teevad kära
aga kuidas ikka leida metsast
.....
Omal ajal omal rajal
Rohi juba rohetamas,
rohi roheline on,
taevas värvi vahetamas,
taevas sinine on küll,
kruusateedel kruusakivid,
kruusatolmune on maa,
metsarajad, metsasihid,
metsas rohelus on taas.
Oota, kallis kaaslane,
kas läheme koos edasi?
Ole linlane või maalane,
kas kõik see jätkub sedasi,
et oleks naeru, rõõmulusti,
õnnelikum on maailm,
ei armastus saaks otsa ühti,
rõõmust säramas me silm....
Meil on kodud, maad ja majad,
kas ehk nõnda edasi
kesta saab me elu ajal
kõik veel ikka sedasi,
et üks hetk on ja jälle pole,
on elu üllatusi täis,
rahvas kaob, kuid e .....
Looduse ilu
Päike sillerdab puude vahel,
rõõmsad näod on igaühel.
Kivine metsatee,
käänuline elutee.
Kõrvus kõlab linnulaul,
see on justkui kevadlaul.
Merelainete kohin,
kuulda on mu hingamisnohin.
Kauguses terendab koduke,
katusel istub linnuke.
Pungad okstel,
lained kallastel.
Eesti elu
Kui kustumas hetked ja lootused elus,
kadumas armastus, ilu,
elada praeguses ajas on valus
ja raske nii Sinul kui minul.
Euribor tõuseb ning kadud need kaovad,
töökohtades tekib pankrott,
lapsed, koos nendega isad ja emad
elus otsimas uut kohta on.
Riiklikud maksud on tõstmas me koormat
inflatsiooni varjus veel siiski,
valitsus ütleb: "Kõik hästi on, oota,
küll teile ka pudeneb miskit!"
Eelarve miinuses, makse on vaja,
kuid milleks siis luisata aina,
poliitkorrektselt vaid keerutab Kaja,
ei räägi, mis hinges veel painab.
On maailmas sõda, koroona see jääb,
.....
aeg unub sootuks
paisub täheni hetk
kui taeva alune
puhtevalguses hakkab
jooma valguse kuldset mett
sellest oksal suureks saab leht
sinagi päikesest joobud
helerohelisest kevadest
hing millestki enam
nüüd ei loobu
olemas et aeg tal unub sootuks
kui õitseb lill lehtib mets
Lihahimu
Mitu päeva täiskuu öösiti
ehk poissmeeste päike kõrgub
on aeg mõelda teisiti
kui kevad rohelusest nõrgub;
nagu jooksuaeg on alanud
ning ka sinu naine pole kaitstud
paugu nikku võõrad vajanud
oma väntasi metslased mõõtnud;
pean lükkama oma tibi kähku autosse
enne kui huilged meid ümbritsevad
muidu saab ta oma aukudesse
nii nagu pardid emalindu ahistavad;
pikad nagu voolikud
kolmandad jalad lohisevad järel
zombid on nikuhoolikud
lihahimu lausa verel;
lõputu jooks peab rallit autoga
mille rehvid nad alla ajavad
järele purskub verejuga
minult nad õpp .....
tulvaveena kevadesse
mets kaua olnud raagus
päev päevalt aina rohkem
lehtib
helerohelusse end ehib
hing lihtsalt sellest saab
rõõmsaks et talle jäänud
pole võõraks
igast teeäärsest võilillest
päike vastu nüüd uhkab
kui lumevesi jõkke
ta tulvaveena
kevadesse ahnelt ruttab
Kuu
Kuu see paistab taas,
jah, kuu see paistab taas
meiega.
Päike vajub vaikselt metsa taha,
varjud jälle öös on võtmas maad,
võib arvata, et keegi veel ei maga,
uus elu algab, kui läeb´ pimedaks.
Kuu see kumab vaikselt õhtu eel,
valgustades kõigi nende rada,
kes nautimas on öises valguses
kuu sillerdavat kahvatunud kuma.
Pilve serv see ähvardavalt lubab,
merelaine vaikselt randa lööb,
rannaliival kahekesi juba
tekkinud on armastuse lõõm.
Kuu see paistab taas,
jah, kuu see paistab taas
meiega.
- Tarmo Selter -
2023
hing teada midagi ei taha
nüüd kuldset valgust
täis on tuba
meel päevale kaela viskub
suud andma tikub
ja siis ülaste manu
metsa lidub
mu õitseaeg nüüd algab
hing teada midagi ei taha
mis kunagi ma ära saland
kui päikest nõnda
päeva kallab mu tegemisi
ta ainsana õhtuni valvab