Sõnale mets leiti 616 luuletust
Jõe õiglus
Tegin pildi. Lahe.metsast ja mäest
Mitte ühe. Mitu. Kurat. Kadus käest
Mitte pilt.Masin.Mis pildi tegi mäest
Kadus jõkke.Küll hoidsin kõigest väest
Ei leia hullu loos. Pilt ju jäi
Mitte pilt. Pildid. Ja nii kaunid
Ehk liigki kaunid. Et masin alla jäi
Arvas.Ei suuda.Luua pilte enam nii häid.
Ei vaidle.Need tõesti hinge matavad
Seal mägi pilve piiri hellitab.
Huilgavad metsad. Kaljunukke katavad
All jõgi. Vette tikkuvaid oksi keelitab.
Tüli norib.kõigiga Kes ta teele satuvad
Nõrkus sel pildil. Mis kaunidust viilutab
Pole h .....
Heinakuu
Heinakuu värelev kuumus
Metsmaasikate magushullutav lõhn
Toob meelde lapsepõlveraiesmikud
Rammestava päikese
Kihavad sipelgapesad
Väärikad sõnajalapuhmad
Ja veendunud uskumuse –
Nii turvaline ja õnnestav ongi
Maailm
Rampväsinud hallile talvele
Järgneb alati
Iseeneseksolemise aeg –
Üürike Eestimaa suvi
Maren Toom 2005
Teel
Minu vana hea truusilmne hobu
Täna kaua veel oleme teel
Maha jätame koplid ja kodu
Võõras mets ja jõekäärud on ees
Ma ei tea mis meid ootab ses öös
Ma ei tea mida kaasa toob koit
Ma ei tea miks mu süda nii ärevalt lööb
Kuigi hommikuks lõpeb me sõit
Ma ei tea kuidas neidsamu põlluteid
Homme tagasi pöördudes sammume
Kas siis ülemeelikus piitsutab meid
Või me lööduna teetolmus tammume
Minu suksu see koit meile saatuslik saab
Hommik selgeks teeb elu ja õnne
Pole tähtis mis seljataha on jäänd
Kui kaht inimest valdab üks tunne
Nüüd puhkame vähe s .....
Andres Arrak
Muidugi legaliseerime prostitutsiooni,
Märgistame kaubamaja uksele litsivaba tsooni.
Korduvalt rõhutades vanimale ametile,
Eesti esi-litsil kutse meeri punasele sametile.
Soomlasi oleks kindlalt pikk list rahul,
Laske rahus trenni teha kristjan Rahnul.
Talendid koju – kus on Roman Valdma,
Ehk on maestro nõus näpunäiteid andma.
Mitu kärbest korraga, tööpuuduse saab korda,
Sotsiaalministeeriumi mitu uut osakonda.
Kuidas muidu sutenööri taltsuda hea va metsalist,
Hoopis uue tähenduse saab siis „peaspetsialist“
Inkasso selga kui tuludeklarit täita ei oska,
Teeme sut .....
Võõras pilk
Sa võõra pilguga vaatad,
Su hääles tunnen ma raevu.
Pole ühte me verd, mis parata,
Nii mu ellu sai teed palju vaeva.
Ma sirutan käsi, sa lahkud
Mul õnnetus juhtub - sa naudid
Võõras laps - mida oleks ma tahtnud?
Võõrad issid... on teistele Skaudid...
Tiina Klemets
Mõnikord ma leian
Mõnikord ma leian end mõtlemas, mõnikord lihtsalt unistamas;
unistamas, missugune võiks olla ideaalne reaalsus
Mõnikord ma leian end alla andmas, mõnikord lihtsalt ebaõnnestumas;
unustamas, kes ma praegu olen ja kes ma olema peaksin
Mõnikord ma leian end küsimusi küsimas, mõnikord neile ise vastamas;
arvamas, et tean neid ja oskan neile hästi vastata
Mõnikord ma leian end joonistamas, mõnikord kirjutamas tõde;
uskumas asjadesse, teadmata, mis need lõppude lõpuks on
Mõnikord ma leian end kuulamas, mõnikord lihtsalt rääkimas;
teadmas kõike, mis on, ilma, et .....
Munadepüha rõõm
Siis, kui kevad jõuab ligi,
Päike taeval särab üha,
Ja kui viimaks ometigi
Tuleb palmipuudepüha,
Siis peab meelitama kanu,
Noori tibusid ja vanu,
Et ei oleks pesa tühi
Vastu kalleid munapühi.
Nüüd vast algab kibekiire:
Teha sülti, teha saia.
Toimetustel pole piire,
Joosta poodi, poest majja.
Emal korvis tuhat pakki,
Mitut sorti munalakki.
Mis nüüd muud kui munad patta,
Lakiga siis pärast katta.
Küll on õhinat ja lusti !
Kollast, rohelist ja punast
Värvib Ann ja väike Kusti
Rõõmu tunneb igast munast.
Aga ometigi n .....
Kevad
Paistab päike, vulisevad veed,
kõnnin lumest puhtaks saanud asfaltteel.
Mu jalge ees on esimesed lombid,
kus väike tüdruk juba trambib.
Lumikellukesed nüüd helisema löövad
ning lapsed metsast neid rõõmsalt koju toovad.
Pajutibud pehmed, hallid,
oksal reas on nagu pallid.
Linnud taas on tulnud koju,
laulnud rõõmsaks meie tujud.
Igavene kevad
Loodus sünnib taas,
tärkavad tuhanded hinged.
Päikesekiired pimedust hävitavad,
vabastades end talve külmast embusest.
Taevas selgineb.
Silmapiiril virvendavad heledad, õhkõrnad värvid.
Linnud leidsid paari,
liblikad tantsivad.
Metsatukal tärgand esimesed sinilill ja ülane.
Aasal heliseb habras lumikelluke,
habras kui Emake loodus.
Kajana kostus jää raksatus,
jõgi nüüd vabana end tunda saab.
Kaldal aga väiksed kased ja pärnad
mis unised veel,
end taeva poole sirutavad.
Kõik see laulab.
Hingab ja naerab.
Minagi seisan aasal kellukate vahel lillelises kle .....
Memme maja
Memme maja metsa all,
suure järve lähedal.
Havid õue ujuvad,
ülal pilved tujukad.
Vihmad sisse sajavad,
tuisud hangi ajavad.
Öösel hundid uluvad.
Aasta ajad kuluvad.
Memm aga kambris kalja joob,
viiel vardal sukka koob.
Ja see sukk on hall ja pikk,
hall ja pikk kui igavik.
Sellel metsateel
Astud tasa minu kannul,
lehe sahin rohu sees;
kõikjal hämar,jahe õhtu,
mulle tuttav metsatee.
Puude varjus mind sa jälgid,
nagu peitust mängides...,
hingetõmbeid,üpris vaikseid,
selja taga kuulen neid.
Pööran ringi,targad silmad,
merevaigu kollased...,
pilk on tuttav,vaatad otsa,
lõhnu sisse ahmides.
Oled hunt,ning kelle leidsin,
külmal talvel sellel teel...,
oli ulg,nii hale,kaeblik,
sa nõrgalt lumes lebades...
Silmad,milles valu,piin
ja kurgust kostuv korin,
soe veel keha...,sellel veri
ja punane ka lumi...
Kas oli püss või teine loom...,
mul pol .....
Aprill
Päike särab, rohi tärkab
metsakünkal üksik lill,
ajas kalakene ärkab –
Meil on kevad ja aprill.
Lendab kuldnokk, vaatab ringi,
otsib, kus ta pesakast.
Trepil neli paari kingi –
paljajalu neli last.
Aknal aga noomib ema:
“Paljajalu veel ei või!
Maa vast hakkab tahenema,
päike vaevalt lume sõi.
Veel on külma ööde põues,
härmahalla koidikul,
olengi et päeval õues
päike soe kui juunikuul.
Talihommik
Ma olin ammu unustanud juba,
et rahu annab taevaserva hõõg,
et talihommik vilistada lubab
ja metsahärmas hingab sügav rõõm.
Tuul uueks tormiks puhkab laante taga
ning valgeid laineid vaikselt kannab nurm.
Silmnäolt käib metsasihis umbne rada,
all jalge vajub lume pehme murd.
On puhkepäeva rahu kõikjal ringi,
ees raiesmiku seisatama jään.
Kriiks kostab metsamaja ukselingilt,
üks eksind puhang riivab männi pääd.
Siis mõne hetke vaatepiiril talub
silm päiksetõusus õhetavat lund.
Ning pikad varjud jooksvad üle palu -
maailm täis põhjamaiselt .....
Talvemuinasjutt
Kõnnib õhtul metsaserval
vaikne talvemuinasjutt.
Vilksab äkki põõsa kõrval
päkapiku mütsitutt.
...Kasukates puude vahel
laugleb õrnast õrnem loor.
On see tuisueide rätik?
On seal lumeneidis noor?
Tantsukeeris kuskil kohab…
Kutsub kõiki ühes ka.
Muinasjutu aasa kohal
igaüks võib liuelda.
* * *
Mu südame koduks sai maa, mille loojaks sa said,
Suur maa - keset pisike majake seismas on vaid.
Iga kingitud killuke sära saab tagasi toodud,
Ma kannan sest hoolt, et majaksest kindlus saab loodud.
Kuidas suudad sa kilde hoida kukkumast ära?
Kui mõni on tuhmim, sa lisad just sinna sära,
Paistab kodu mul kaugelt, kui särav päike -
See su süda - see sama majake väike.
Tiina Klemets
Enne jõulu
Askeldati ammu juba
jõulutaadi majas.
Asju täis said ait ja tuba
neid tal kõiki vaja.
Seal on laevu- kõrged mastid
rodu raudteeronge,
kirjud pallid- kompukarbid
küpsiseid ja kooke.
Jõuluõhtul siis kui lakkab
askeldus ja kära.
Kuu see vaatab metsa takka
tähistaevas särab.
Kes seal hiljukesi astub,
kes käib teed veel pikka,
see on jõulumees kes tuleb
kaasas kingid ikka.