Sõnale metsik leiti 32 luuletust
Minu kallis tuul
Ma ootan sadamakai ääres
Sinu valget laeva
Aegajalt vaatan pilvi üles taeva
Kas südamega kuju paistab
Seal? Kas oled ikka
Kindlalt selle laeva peal?
Ma mõtlen et kui sind näen
Kas torman sinu juurde
Käed harali sind haaran
Kalistusse suurde
Ja suudlen pikalt sinu huuli
Põski käsi...
Sa tead, et sellest ma ei väsi..
Sest olen oodanud sind pikalt,
Kalendrisse kriipse vean
Sinust sissekanded-
Päevikus on read
Ma armastan sind suurelt
Ja sinust hingan tundes
Tasa mälestuse lõhna
Avatud südame aknast,
Mis on Sinu jaoks alati valla
Ka tuules vihmas, kui
Vihma .....
Mu naaber taob elevandil pihku
Aias on maad ära songitud
ja vedeleb miinihunnikuid
kõnniteelegi miski sittunud
pereliikmeid on metsikuid;
vanaema õnnelik
et meil kodustatud elevant
aga ise olen kriitik
kui meie aias on emigrant;
mu naabril käed värisevad
ja topsi jookseb valget
eksperdid tööd jälgivad
elevandi kisa vajab tõlget;
nagu post, on püsti looma vorst
seda nähes ma ei kohku
sest mu naaber on loomaarst
ta töö on taguda elevandil pihku
metsikloom
mu hoole risti lōid koos armuhaluga
kuid ega ma ei kaeble, ka ristist tuld saab sütita
saan kibuvitsakrooni okkad pähe lajata
ja naelte risti käsi vett mu suule tilgutab
mu unenäode hekid need on metsikloomi täis
ja jagub neiski hetki mis hinnaline näib
hea tea mu süda sale, ei rasvu kibe meel
ma kalliks hindan kōike, mis koos me käidud teel.
puts.®
Tugev
nii hall nii hall on see mõtte tera
mis sind võtnud
peas vaevab üksindus kuid samas julgus
julgus minna üle piiri
julgus teha tegusid mida pole nähtud
nagu meri neelab elud
neelan mina viha põlguse ja tunde
ainsa tunde mis mu hinge närib
kurbus kurbus mis nõnda nukker
see allakäik kõik segamini veel
nagu lindu püüda püüan õnne
nagu metsik hobune kel pole karja
käed taskus longin mõõda linna
mis on see vale mis liidab meid
salgad kõike halba võtad omaks hea
märgid viivad sinna kus tuuline laas
pea täis on mõtet miks kui kaua
kaua kestab orjus el .....
Naistepäevaks!
Kaunis aed, kus pattu langemise pärast
Sai armsate trullakate inglite poolt avatud värav
Ja nelja tuule poole läkitati teele - üks paar
Kes tiba hiljem hääletas end reele.
Reel kiskus jutuserva üles kaunis kutsar
Kel nimeks Petsebul ja ta ei olnud tuttav
Nii paar, kes polnud päris ühte verd ja soodu
See tuhmem pool oli kõik võimsa näo järgi loodu.
Kuid teine oli jumalikult kaunis, veetlev, maine
Teda hellitavalt hüüti- esimene Naine!
Aga veel ei olnud päeva ega ööd
Ja mees ei teadnud, mis on üldse tema töö…
Kutsar armas, ülikonnas kallis
peletas k .....
Lase mul elad
Ühel pimedal süngel ajal
kuulsin su häält ma
midagi oli sellel kajal
mind nii tõmbasid sa
Veidikene hiljem mõistsin,
mis vea olen teinud
veel põgeneda püüdsin
seda sa ette ei näinud
Sa püüdsid mind kinni
sinu võrgus olen nüüd
tulemusteta käime ringi
sa ei tunne mingit süüd
Olen ära püüdnud minna
üritanud igaveseks lahkuda
sa tuled alati järele sinna
kuhu olen läinud jahtuma
Ma ei saa olla sinuga
see teeb nii metsikult valu
Ei saa ka olla sinuta
ega seegi pole mingi elu
Jäta mind rahule, unusta
lase mul sinust lasta lahti
ära enam mu l .....
Kuu
Kuu,
Su poole avan oma suu.
Mu vaevas hing,
ta piinad
kord kuus su juurde viivad.
Mind enda külge liidad,
miks kutsud mind
kui oled suur?
Kardinate taha end ei peida
Su eest ma kuhugi ei põgene
ma väsinuna oma sängi heidan
mu silm liig suurest pingest võbeleb
Ma tean et und ei õnnestu mul leida
mul täpselt keset selga sügeleb
peanupp kui lampe uusi plaane läidab
mu peas vist sada mõtet kügeleb
Kui oled noor ma vabaks saan
võin metsikuna hulluda
Su vanadus mind uinutab
Mu meeled maha rahustab
Mu isand käskija mu suund
On sinu poole oled suur .....
akt
Muusikasse joonistan su paralleelsed ilmed
Üks on veidi metsik, ehe karune natuur
Teine ajakirjakaanelt- staar, kes mööda filme
laulab ennast muusikaks. Kitarril sünnib duur
Viisistan su kord aktiivseks noodiliseks kujuks
Väsimatult pausi peatab sinu uuem takt
Ballaadiks vormid end, et põlev leek saaks õige tuju
Muusikasse joonistub meist kahest puhas akt.
(Heliriin Puistamaa)
Keelatud armastus
Varastatud hetked, homselt laenatud tunnid
su lõhn mu kehal, minna ei tahaks veel kumbki
õhkõrn puudutus, su soojast suudlusest joobun
täna veel mitte, kuid homme, homme su´st kindlasti loobun
Ma ei taha olla varas, käia salaja silmad maas
endaga lepitust otsin, tundma õpin end taas
nukruse summutan naeru, ehk igatsus ajaga kaob
vaid süda ei kuula, ei allu, ta ikka veel metsikult taob
Gailys