Sõnale mida uskuda leiti 22 luuletust
Ei Õpinud Mida Pidi Õppima.
Lüüriline meister, vabastiilides kindel,
toon ajupesu ohvrid tagasi rindelt,
Mängin tohtrit kui kujutlustes sipled,
mis diili teed?-Uhkuse egotripi piider,
käsi kiimleb, suuda hoida selga sirgelt,
pead virgelt, mugavtsoonis tiire teeb,
valikud ja alati lihtne tee,meelerahu suunas,
tõde ei kuula,
tegelikult omab vaid psühioosidesse suunda,
pea ei saanud eilsest puhtaks,
tunneb rõõmu kui sai kellegi arvamust ta muuta,
palga töö sljuuba, tähtsusetu õhku täis
ambitsioonist pimestatud murdja,
valitsuse murjam, endale ei taha, teistele teeb kurja,
nagu kameelion, vastaval .....
Võltsing
Sa ei usuks oma silmi,
kui sa näeksid,
mis siin juhtub ilmsi.
Kui sa teaksid,
mis toimub.
Kui sa tunneksid
nende võimu.
Kui sa kuuluksid
nende hõimu.
Kui sul puudub usk,
südametunnistus on must.
Siis kuhu sa edasi liiguksid,
kui väljapääs puuduks?
Keda sa usaldaksid,
kui kõik on võltsid sootuks?
Ex infernis
Üleilmne silm on väljamõeldis
vana maailma kõikvõimas vägi
see iseasi oma vaatepildis
mida iga rahvas nägi;
on hõime, mis välja surnud
räägib mõõk ja püss rahu eest
võõraid ja väikeseid keeli kadunud
iga mandri seest;
mis taevast alla vaatavad
on suurriikide sateliidid
need jäglivad ja vastutavad
planeeti valitsevad eliidid;
must on mantlis vikatiga naine
siia tuleb ja sind kägistab
katk ja plahvatuslaine
inimese loodud torm hukutab;
on lihtne vabadusse uskuda
kui mingi hääl sinu elu ei keela
aga saatanat võib detailides leiduda
kui ei leia, sii .....
Väsinud
enam ei taha nagu uskuda
enam ei taha nagu loota
ma olen harjunud selja näitamisega
"head aega" ütlemisega
soovide kustumisega
heade aegade kadumisega
üksildusega
(mida ma tegelikult ei talu
aga aega sellele olen ikka varun'd)
nende nelja seinaga
külma ja rõskega
ma tahan näha tõelist päikest
mitte seda Eestimaa lühikest suve
ma tahan lennata kaugele
ja puhata
higistada endast välja
mineviku ja õudused
ja pesta ennast läbipaistvas helesinises vees
et sündida uuesti
"Ühined minuga surmas!"
See mälestus neiust
kellega Jaanipäeval tutvuda
on kõrvaldanud rahu ta peiust
et uut romanssi uskuda;
hukas noorus on olnud alati
ennegi seda katsuda ja teada
vanasti küll rehielamus elati
loeb, et üksteiselt soojust saada;
isegi mina ei teadnud enne ohtu
isekeskis iha oma tähelepanust
saatsin oma emotsioone talle kõhtu
jõe veerel jaaniööl tehti meest minust;
tõeline kirg tõelise naisega
kellest ei oleks saanud unistada
saatus lõpuks õitses õnnega
olin läbi klassiõdede talle teada;
minul polnud ees fassaadi
peitmaks oma tõbe
laulame koos oma balaad .....
Paugutaja idast
Ma ei saa uskuda seda juttu
mida täna lugesin
ei tea, kas saan rahus tuttu
loodetavasti propaganda, mõtlesin;
Õhtuleht kirj. et Venemaa sõja kuulutas
paugutaja idast väikeriigi suunas
tõsteti ja see veel kõiki ohustas
kes Ukrainat praegu aitmas;
on sinine lõvi vs punane karu
võimunäljas on naaber tema
ei tea oodata milline maru
saab ülejäänutele olema;
kui tuumapomm meid ähvardab
jääb esialgu NATO kohalolust väheks
ka sellist juttu meedia avaldab
sooviks jah, et see hullemaks ei läheks...
Hoiame Valgust
Võta need valged ööd
See üürike aeg
Need lõhnad ja laulud
Kõik pakatab
Puhkeb ja loob
Mida küll toob
See kevad
Ja suvi
Kas on meil veel huvi
Uskuda headust ja ausust
Sõna mis maksab...
Julmus laksab
Lajatab piitsaga
Hoiame alt
Las vihiseb õhus
Hirmus küll on
Miski keeramas kõhus
Aga toomingad õitsevad
Värskeks saab pea
Ööbikud laulavad
Millest
Ma tean
Sellest
Et möödub
Kõik kuri ja kole
Valgetes öödes hirmu ei ole
Oleme üleval
Hoiame Valgust
Valgete öödega
Pärjatud algust
19.05.22
Usalduskriis
Mõnikord lugedes ennast
lugedes saadetud kirju ja luulet
ma ehmatan
mul oleks justkui saladus
justkui reedetud oleksin
mul oleks justkui keegi teine
Ühel päeval aiman tõde
kahtlustan alatust
mul oleks justkui afäär
justkui armuke oleks
ühel aiman- teisel usun ennast ja eitan
Loen oma kirju ja ahastan
taas need siivutud ettepanekud
need komplimendid
ja need tähelepanuavaldused
võõrastele naistele
miski ei jäta kahtlust
et ma ei ole truu
et mul on keegi
keegi teine
Mida teha
ma ikka veel ei suuda uskuda
et olen seda kõike enesele teinud
EI EI EI
Ma .....
SENTIMENTAALNE LAULUKE
Kord elas üks kuningatütar seal Sooria-Mooria maal. Ta kandis kuldseid kingi ja liblikatiibadest rüüd.
Ja kui ta seal tantsis ja tiirutas, täht tilisev otsa ees, nii ilus ta oli, et peegelgi ta pilgu all kumama lõi.
Oh peeglike, peeglike seinal,
kas tohib sind uskuda? Oma ainuarmsama silmi ma siiski pean uskuma.
See õnnelik kuningatütar seal Sooria-Mooria maal oma kuldsetes sinistes saalides aina hõljus ja uneles.
Oh peeglike, peeglike seinal, küll oled sa tolmu täis! Ja kuldse käisega hakkas ta peeglit nühkima.
Oh peeglike, peeglike seinal, mis on sinuga juhtun .....
Jumalate hämaras
1
Tühjuvas pargis ringi
ma tummalt astun kui vang.
Üle mu mahajäet pingi
lõppemas lehelang.
Kõrgel kõdunend oksis
pimeneb udularv.
Kus äsja veel kuldnokk toksis,
kraaksumas rongaparv.
Pöökpuis, mis ristena reatund,
aimub kui surnuaed,
milles ju jäädavaks peatund
aja vinguvad saed.
Kuhu ka iial vaatan,
muutuste vaibub käik.
Mind aga piinab saatan,
silmis naeruläik.
Kinni peagi mu pingi
raputab tuisusõel,
kuid igavest' pillub mind ringi
Kiusaja igiõel.
2
Ajudes mustad kaanid,
silmis neuralgia rusikad.
Hüvasti õilsad plaanid -
naine, kiiktool ja hõbelusikad!
Hüvasti, magu .....
— Heiti Talvik
mõistulugu 1osa
Öeldakse et päike ei saa kuud armastada
ja vastupidi
Aga ütlevad need, kes on jäigad
oma mõtetes ja tunnetes
Päike ja kuu on kumbki omal
orbiildil...jah on..aga kas see
on takistus asrmastuseks?
Ei
Öeldakse et päike ei saa kunagi
kuud endale või vastupidi...
Nad unustavad selle
et ükskord päikese võim
kasvab ja ta võtab
endasse kõik planeedid ja ka KUU
ja siis kui kõik on päikeses..
ta plahvatab
Koos kõigega
ja nii sünnivad uued tähed
supernoovas
Kui päike ja kuu kohtuvad
üksteise sees
ei ole vahet, kes esimesena armastas
või oma esimese sammu teg .....
Õigluse Sõdalane
Adrenaliin, süda pummeldab rinnus,
astub sammu, kõigel vana viis,
ei mingit kindlust, Ei mingit siirust,
enne kui elu lained vastu karisid pildund,
siis kas naeris nuttis või hoopis kiljus,
kõik oli hirmus, tald all joosta litsus,
ei miski õigesti omal kohal peas istund,
soovis siis sõprust au ja kiitust, soovis,
et asjad poleks valu suunda minnud,
kuigi see kõik on mis pani kokku korjama kildu,
isegi kui täiesti segaselt peksnud, vestnud,
kogu südamest, kõik peatükid selgeks tehtud,
seesmisest poeedist, lugedes hooliklat iga sõna,
ikka toimib, koostis on hõrk vanaem .....
Põrandaaluste isand
Mida taga ma ajan, seda vajan, vaid hinge rahuks,
pinge kaotus, sõnade avar paotus, ei iial ma laostu,
seni kuni süda sees taob mul, pole midagi muud,
mul ju ajada, kui vajaka on iga tund, kus pruukinud,
suud, lapsena murdsin palju luid, nutsin kui ema oli kurb,
ega väga ei mõistnud, mis toimub või millises lõksus,
kõik me oleme, oli tore veel, kuigi kole kõik see,
mille pärast kõik omavahel olid võitlend, teadma
Õppides, vabamalt kõndides, rahu enesega sõlmides,
kui olin veel väike könnike, järel suurtel poistel sörikides,
läksid mööda kõik lööming ideed, ku .....
Maskeraad
"Armastan sind kallis"- Ütled seda vist nii bussis kui trammis;
Korrutad seda nii pidevalt;liiga mantis?
tüüp kellel lõug krampis:
Põud Mantlis; Ajab Öökima; rahu poju; mis sa ikka rapsid;
Küll üle saad chiquitalt; ja varsti sõimab sind lambi ahviks;
Kildudena maha puruneb; Armastus luule lõpetab seal kus algas...
Sahtlis; Nartsism; enese armastus; üksi suutmata olla;
Arvad, et niigi katkise südame; teeb mingi eit korda?
Laku oma huuli, kopsi plekk kruusiga vastu oma puuri;
su armastatud vangivalvur kõrval kongis laseb raiduda tutti;
saatuse kaaslasel kelle .....
Kõik Tema Turjal
Ma ei saa kunagi piisavalt vanaks, et osta pakk sigarette,
Kui kuulutan, et olen vaba- ju mulle meeldib kujutada ette,
Koht mu peas mis peaks olema kõva on nüüdseks pehme,
häguseks muutunud kõik mis enne oli selge,
Kuid ühes asjas olen ma endiselt kindel,
ei pääse mu inimkond sellel verisel rindel,
peletades vagla kärbseid kesisel viipel,
Tragöödia mida mööda saab selgeks,
kuidas masinavärk töötab,
mul sees pöörab, nõrgaks jäänud süda,
sellise inimkonna heaks kutsu teda enam miskit lööma,
Kaotas oma puhtuse, saavutas kaidsena tuimuse,
kui kukkus mu ees, .....
Kogu ta süda
Kõik konfliktid mida kogenud, enda ootsustest ja lootustest tekitatud,
mekin valu, jälgin kuhu kannab ta mu arusaamu kui elu-keeris saabub,
võitlematta, näen kuidas kõik laabub, iga tunne mis mul oli,
viimaks taandus, iga hingetõmme mille võtsin, must rahus lahkus,
voolates mööda jõge aina allapoole, enam pole mul füüsilises reaalsuses kahtlust,
vahest on siin jõe voolus külm, külmutab mu hinge, paksendab naha,
kuid ükskõik kui kaugele mind see jõe vool ka ei kanna,
Ei näe ma kunagi lõppemas seda rada, näen kuud puude ladvas,
kui mina talle-tema mulle otsa vaatas, .....
Gravitatsiooni Eiraksin
Olin seal kui tõde suri
Kui meile laskus tume vari
Olin mina see, kelle oma oli käsi
Mu silmades sa seda nägid, kuis halb ma olin
Oma südames sa seda tundsid, kuis valu tegin
Sinu südame ja oma enda hinge nii vigase murdsin
Liiga kaua kestis veel, kestis kõik see
Et lahkuksin, su teise juurde lubaksin
Kui mulle käskisid, et lahti ütleksid
Murtud olen, pattu täis
Elu minust kaares mööda käis
Ei ole mõtet joosta, peituda
Tuleb parandada, uskuda
Elu, ennast ja äkki õnnestub ka Sind
Oled kõike mida pole
Armastad ja Vihkad mind
Kallistad ja Murrad mind
Igatse .....
Silmside surmaga
Juba väikesest peale painab mind küsimus, mis on kodu ja kuidas seal olla
Kas on see justkui piinakamber, kus tunnen vaid valu ega teki tahtmist siia tulla?
Ma ei mõista teisi, kes mööda minnes hõiskavad, et koju naastes tekib alati soojustunne
Kuna mina olen sunnitud elama hirmus, sama hästi võiksin vajuda igaveseks unne
Jah, ma oleksin saanud tegelikult sel hetkel midagi teha, näiteks küsida kelleltki abi
Aga toona ei tulnud ma selle peale, värisesin vaid, lootes, et saab peagi kõik läbi
Ma vihkan sinu öeldut, mida leiad vaevaks mulle lausuda vaid kord kuus
Sa ütled, .....
