Sõnale miks leiti 768 luuletust
Minevik. Olevik. Tulevik.
Puudutades külma, juba jäätuda jõudnud aknaklaasi, tunnen ma esmapilgul vaid kehast väljunud soojust, ent mu pilk, mis langeb Kuule, paneb mind mõtlema hoopiski muule.
Pöördun mõtetes tagasi sinna, kus maailm oli meie ees avatud ja me teadsime, kuhu tahame minna. Pingutused ja püüded, tahe ja energia, ühtsus, sünergia...
Peatselt purunesid meie unistused, lootused ja soovid, ei omanud siinkohal tähtsust ka meie praktiliselt olematud elukoolid. Taipasime, et meie soovitud ja ihaldatud, fantaasiaid tulvil tulevik ei saabu eal, kui endiselt me viibime kaugustes kusagil seal ja .....
Silmside surmaga
Juba väikesest peale painab mind küsimus, mis on kodu ja kuidas seal olla
Kas on see justkui piinakamber, kus tunnen vaid valu ega teki tahtmist siia tulla?
Ma ei mõista teisi, kes mööda minnes hõiskavad, et koju naastes tekib alati soojustunne
Kuna mina olen sunnitud elama hirmus, sama hästi võiksin vajuda igaveseks unne
Jah, ma oleksin saanud tegelikult sel hetkel midagi teha, näiteks küsida kelleltki abi
Aga toona ei tulnud ma selle peale, värisesin vaid, lootes, et saab peagi kõik läbi
Ma vihkan sinu öeldut, mida leiad vaevaks mulle lausuda vaid kord kuus
Sa ütled, .....
Nüüd on juba liiga hilja
Sa ei tea, millal tuleb viimane päev,
see hetk, millal kõik mustaks läheb.
Sa ise ei saa sellest arugi,
kuid näed, et kõik teised nutavad.
Nüüd sul on rahu palju ja veel varugi,
siis nad lille peenralt võtavad.
Miks nad alles nüüd mind tähele panid,
miks nad mind ennem ei valind..
Nüüd nad räägivad küll must head,
ennem olid ainult minu vead,
mida ma nii ja naa parandama pean.
Miks nad alles nüüd mind avastasid,
kas nad mu terve elu lavastasid.
kahju et sa alles nüüd mind armastasid,
kuid on juba liiga hilja...
Kuidas mul läheb?
Tunnen, et olen midagi valesti teinud
Pole isegi Temalt vabandust palund
Lauseread olid hingest tulnud mõtted
Kuid kas olid need alatud võtted?
Tahtsin Talle mõtteavaldustega heameelt teha
Vähemalt ei peegeldanud antud kiri viha
Kas peaksin oma mõtted võtma tagasi?
Ja edaspidi olema nendel teemadel vagusi
Praegu pole ma suuteline mõtlema muule
Nagu näha on valmimas peagi luule
Millegi pärast on sisemaailmas mul endiselt raske
Kas olen liiga palju vastu võtnud riske?
Miks pole ma lahti saanud pingest?
Mõtted Temast olid tulnud ju siiralt hingest
Enam pole tarvis .....
Meil on...
Ma ainult veidi su kallistust vajaks,
Veidi su lähedust tunda ma tahaks.
Olen sinuga aus ja siiras,
Loodan et see pole liiast.
Ei riku mu tuju vihmane ilm,
Ja ka mitte ükski vihmane pilv.
Sinuga vaid head tuju jagada ma prooviks,
Loodan et see ei jää ainult sooviks.
Pistaks sulle särava päikese südamesse
Ja rõõmu peidaks ära sulle põuue
Ja siis läheks,
Sinuga koos suure vihma kätte õuue.
Tahan et sa teaksid;
Elult soovin ainult rahu,
Ei tea miks osadele inimestele see pähe ei mahu,
Sinult ei oota ma palju,
Ja ma ei otsi ka peavarju.
Ära heitu,
Kui .....
Täbarad lood
Olen maha jäänud oma rutiinsest argipäeva elust
Ei suuda loobuda enda heast sõbrast - lelust
Hetkel küsin endalt, kas näen ka helget lõppu
Või olen sunnitud minema oma pahega igavikku
Vihkan oma käitumist, mõtlemist, tegutsemist ning
Seda, kui mitmeks killuks on purunenud minu hing
On teada tõsiasi, et olen rumal, nõrk ja ennasttäis
Ei suuda lahti öelda nendest mõtetest, mis on peas
Kas kuskil vedeleb veel elu elamise käsiraamat?
Mina oskan elada vaid igalt poolt leides draamat
Pole mõistust, pole jõudu, tahet - mitte midagi pole
On valu, on mustad toonid, on maa .....
Kurb.
Kuidas sa küll saad nii valjult ja nii valesti hõigata kauneimaid noote?
Kuidas saad nii suure ja koleda noaga lõigata mu hinge sisse haavu ja naeratada?
Miks sa niimoodi teed?
Kas sa ei karda, et ühel päeval ma seisan su lävepakul
ja mul on käes suur verine nuga, millega mind haavasid.
Ja siis ma ei haava sind, vaid jään igavesti selle noaga su ukselävele istuma
Ja sa ei julge majast välja tulla, vaid igavesti kahetsed,
et tegid midagi, mis sind enam uksest välja maailma eal ei lase.
Iial.
Sa võid seda ette kujutada ja vaadata ukseaknast taevast ja pil .....
Kaks tähtsat päeva
Kas me peamegi terve elu
ainult töötama,
kas jäämegi vanadust ootama.
Kas me tahame elust midagi muud,
oleme nõus avama oma suud.
Või tahame ainult raha
millest hakkab ainult paha.
Siin maailmas juhib võim
ära tule ütlema et raha
see oleks puhas jama,
kuigi sellest sul vist kama.
Meile on antud kaks tähtsat päeva,
meie sünnipäev
ja veel üks päev
millal saame teada,
miks me sündisime.
Selle päeva me peame leidma,
et mitte tervet elu maha sõita,
vaid enda jaoks maailm võita
oma tulevastele sellest koita.
Halb minevik ära heita,
et seda enam ülesse e .....
Armastus
Sa tulid mu ellu kui särav päike
Ja täitsid selle armastusega
Kuid lahkusid kui Kõva äike
Mind maha jätsid sa.
Ma arvasin et meie armastus on suur
Suur ja tugev nagu puu
Armastasin sind nii väga
Kuid sa lihtsalt mängisid mu tunnetega
Miks ütlesid, et armastad mind sa?
Sa ei tea kui palju haiget sain ma
Kui sain teada, et olid minuga
Aind selleks, et saaksid teisest üle sa
Ja nüüd sa andeks paluma tuled
Kuid tea, et paberi mille lõhki pured
Ei saa enam terveks teha sa
Ja nii on lood ka mu südamega
"Haiget tegemise tagajärg (tunnetega ei mängita)"
Miks ütlesid, et armastad,
kuigi tegelikult ei armastanud?
Ma ju arvestasin sinuga,
kuid sina vaid mängisid minuga.
Palju õnne! Nüüd on see käes!
Minu valulävi sai ületatud.
See on haiget tegemise tagajärg,
loodan, et õpid sellest midagi.
Miks, miks, miks...
mõtleb Väike Tydruk kaljuserval.
Täna öösel on torm,
kuid pole kedagi ta kõrval.
Pole kedagi, kes lohutaks,
pole kedagi, kes mõistaks,
pole kedagi, kes armastaks,
pole enam kedagi ega midagi...
Hommikul ongi hoovus
randa puistanud väikese neiu...
Kaljuserval istub nüüd poiss.
Tema mõtted .....
"Miks hüüab ta mu nime"
Istun üksi muuli peal
ja vaatan kaugusesse.
Kurb on mu meel,
sest liialt kinni ma
olen oma mälestustes.
Merel on torm, on pime,
on pime ja on külm.
Vali tuul ja võimsad lained,
äikest lööb ja paduvihm.
Ma kuulen kellegi häält,
kuis hüüab ta mu nime.
Kuis karjub ta appi,
sel tormisel merel.
Kes ta on?
Kuis välja näeb ta?
Miks hüüab ta mu nime
ja kas tunnen ma teda?
Need küsimused hetkel mõlguvad mul peas.
Kas kuulen-näen viirastusi
või pesuehtsaid ingleid enda ees
seismas üksteise kõrval rivis, reas?
Üks inglitest hüüab mu nime
ja minu su .....
Teine
Sa kutsud mind välja.
Ei tea isegi, miks nõustun,
kui südames keegi on teine.
Võibolla võlusid mind lilled.
Võibolla just sellepärast nõustungi,
et südames keegi on teine.
Teine, kes iial ei kutsu mind välja.
Teine, kes kunagi ei kingi lilli.
Teine, kes eal ei vaata mu poole,
sest tal on keegi teine.
Teine, kellele kinkida lilli.
Teine, keda kutsuda välja.
Signe Laur
LehMaasikas
Suvel, kui väljas on ilusad ilmad
Sõidan ma maale ja teel
Kohtan ma lehma, kel kurvad on silmad
Ja peale selle tal veel
On lausa hiiglaslik keel
Segamatult vasikas mälub
Ja õnneks ei vaja ta muud
Ta mäletseb otse maasikavälul
Täis magusaid marju ta suu
Just lõppemas on juunikuu
Õitsnud võilille ebemeid sajab
Ja paplite vatti puult
Kärbseid sabaga eemale ajab
Ja kõrvadega teeb tuult
Ta mõjub nii siiralt ja truult
Mulle tervituseks ammub
Ehe agraarne idüll!
Mullegi ju maitseks mammud
vahukoorega küll...
Miks on su silmad siis märjad,
Nii klaasjad ku .....
Kuu
Kuu,
Su poole avan oma suu.
Mu vaevas hing,
ta piinad
kord kuus su juurde viivad.
Mind enda külge liidad,
miks kutsud mind
kui oled suur?
Kardinate taha end ei peida
Su eest ma kuhugi ei põgene
ma väsinuna oma sängi heidan
mu silm liig suurest pingest võbeleb
Ma tean et und ei õnnestu mul leida
mul täpselt keset selga sügeleb
peanupp kui lampe uusi plaane läidab
mu peas vist sada mõtet kügeleb
Kui oled noor ma vabaks saan
võin metsikuna hulluda
Su vanadus mind uinutab
Mu meeled maha rahustab
Mu isand käskija mu suund
On sinu poole oled suur .....
Odüsseia aastad
Vist enam pole paslik öelda „ma ju nõnna nuur“
Ma juba kümme aastat olen olnud täitsa suur
täiskasvamiseks ikka pole valmis
Ma elu mõtet näinud ühes, kolmandas ja muus
refrään ehk jäänud samaks, aga salm on aina uus
Suur hulk kaasautoreid neid aastaid salmis
Jah, see on meie põlvkond
tal veri vemmeldab
kes ise ka ei tea
kas tasub nõnda tõmmelda
Jah, tal kortsus ülikond
globaalselt pendeldab
ja lugupeetud hallpea
hulguseks ta tembeldab
Nojah, me tahaks kunagi
Ka kõrgel lennelda
Ja näha koidupunagi
Kuid enne me ei saa .....