Sõnale mina leiti 1401 luuletust
Päike ja mina
Päikest pole enam palju,
pilverünkad laiuvad,
õhtul ainult päikest tajun
silmapiiril vajumas.
Päikesena särad Sina,
luues hetki säravaid,
nõnda päikseks saada mina
tänu Sinulegi võin.
Päike taevas, unenäos
ja meie oma südames,
ealeski ei ära kao,
on vahel peidus kurbuses.
Ava oma süda neile,
keda hoiad, armastad,
nõnda minagi nüüd võin veel
päikesena särada.
- Tarmo Selter -
2023
Mina Sinu, Sina minu
Minuga Sa oled siin,
naeratus nii õnnelik,
kadumas meil silmapiir,
helgem veel on tulevik.
Kallis, ära enam nuta,
pulmapäeva pisar see
silmadesse ikka jäta
kauneis õnnetunnetes.
Võtan pihku Sinu käe,
Sind ma hoian, armastan,
eilne minevuikuks jääb,
on tulevik koos Sinuga.
Mina Sinu, Sina minu,
koos me vanded anname,
kogu seda rõõmu, ilu,
edasi koos kanname.
- Tarmo Selter -
2023
Nagu mina ise
Kevad vaikselt ärkab
nagu mina ise,
nina välja torkab
nagu mina ise,
ei külma taha minna
nagu mina ise,
voodist unisena tulla
nagu mina ise.
Lükkab välja jala
nagu mina ise,
proovib tunnetada
nagu mina ise,
teki alla poeb
nagu mina ise,
seal on hea ja soe
nagu mina ise.
Lõpuks välja tuleb
nagu mina ise,
püsti tõuseb kiirelt
nagu mina ise,
on uimane küll veidi
nagu mina ise,
nii kevad õue saigi
nagu mina ise.
- Tarmo Selter -
2023
Nähtamatu mina
Tahan särada eredalt,
kui kuu ja tähed.
Mu naeratus võiks olla,
kui Mona Lisal.
Tahan, et näeksite mind,
päriselt näeksite.
Teile ei näita oma õiget palet,
teile joonistan õiged valed.
Kas läksin liiga kaugele,
kas olen teile ainult hingekosutav rõõmupall?
Või te ei taha näha mind,
päriselt näha mind.
Olen nähtamatu,
teiega laua taga naermas.
Mina ja mina ise
Olen unistaja,
vahel liiga kaugele lähen.
Mõtlen ja loon välja unistusi,
et sind välja saada.
Siin sa oled,
ühes väikses urkas,
mu pimedas nurgas.
Miks sa mu pead kummitad?
Miks sa siit ära ei lähe?
Lasin sinust lahti,
miks sa siin urkas oled?
See on minu koht,
minu keha!
Sa olid,
nüüd olen mina.
Sulle võimu ei anna enda üle uuesti,
ma unistan,
ma loon,
ma mõtlen.
Sinust koletise teen,
siis sa kaod.
Mina ise
Kas on keegi küsinud: "Kuidas olla ise?",
olles ellu valinud oma inimese?
Kas on keegi öelnud: "Tahan olla ise!",
olles elus leidnud endast killukese?
Oma elus valikud ju teen vaid mina ise,
pole teiste asi öelda, kui siis ainult veidikese.
- Tarmo Selter -
2022
Mina
Liigun tuulena üle taeva,
paitan pilvedena õhku,
seilan kaugel tähelaeval
öösel koidikule vastu.
Voolan ojadena aasal,
sajan vihmana alla,
talvel valgel lumevaibal
päästan külmaiilid valla.
Nõnda vaikselt liigun ajas,
kaugel kõikjal kõiksuses,
olen olemas siin täna
oma kaotustes ja võitudes.
Elan meeltes ja südameis
ka siis kui mind pole,
kuni vastu tuleb ajasein,
vajun meeltest kaugemale.
- Tarmo Selter -
Mina ja meri
Vaadates järgi päikesele
üle laineharjade vahu,
istun ma rannale liivasele,
hinge on tekkinud rahu...
"Päike loojub ja rahu on hinges,
laineharju on paitamas tuul,
nõnda aeg teeb päikeseringe,
öö vaikust on valvamas kuu..."
Laine laksudes liivale puistab
õrna vahtu merevee pealt,
varbad niiskesse liiva ma lükkan,
tunnen, mul olla on hea...
Viimsed kiired on kustumas taamal,
lainte harjadel mängimas need,
vaikselt kaugusesse ma vaatan,
on tunne nii hea minu sees...
"Päike loojub ja rahu on hinges,
laineharju on paitamas tuul,
nõnda aeg teeb .....
Mina ise
Mulle meeldib olla mina,
vahel tujukas, kuid hea,
veidi püsti ajan nina
nagu ilmas kõike teaks,
siiski tunnistan, et ise
olen vahel eksinud,
siiski selle teadmise
mällu jätan kulunult,
sest ma olen mina ise,
ei mind keegi õpeta,
kuidas olla inimene
oma väikses maailmas...
T. S.
Mina Sinu, Sina minu
Mina olen Sinu oma,
Sina minu südames,
ole Sa siis noor või vana,
armastus ei igane,
olles peidus varjudena
Sinu oma hinge sees
kuni leiad enda oma,
kes on Sinu südames,
igal hingel oma hing,
oma hetke puudutus,
mõnel täitub eluring,
jääb leidmatagi armastus...
- Tarmo Selter -
See polnud mina
See polnud mina, see polnud minu süü
kogu selle aja panin süü vaid endale.
Kuidas sa oleksidki saanud mind armastada,
kui seda jätkus vaid ühele,
sulle endale.
Ma otsisin kedagi,
keda polnud sinu sees olemaski
ma armastasin kedagi,
kellel polnud veel nimegi.
Sa olid ainuke keda tahtsin,
kuid sa polnud see,
mida mu karma oleks välja teeninud.
Mina ju võin
Ei karjume valskusel
karjume valel
Ei röögime sõjatee suitsu ja uttu
Me aadete värskusel
me aususe armsusel
närtsivad õied kuid küllaltki ruttu
Siin enestest arvates oleme paremad
Siin eneseid hinnates
maa/ilma eliit
Vast mõistate aremad
vast sõdade sulased
mõistate- lahkute lennates siit
Vaigistab kaugeimad merised mühad
vaigistab orgude kaja mäe tipul
heletav manitsev kirgas koraal
Kadugu võõrvõimu verised pühad
kadugu võõrad ja verised lipud
verine võltsitud õigus/moraal
Õhkõrna õhkõheva süütuse kesta
all siidist ja sammetist kanname .....
Uus aasta, uus mina
Uus aasta, uus mina
Ei uus aasta ja vana mina,
kes hakkab sorteerima enda sahtleid
ja postkaste
kustutab kirju ja filtreerib,
mida uude kümnendisse vaja kaasa võtta
Coldplay'd kuulates
viirukeid põletades
ekstaatilist tantsu tehes
kakaod rüübates
Homme võin olla ka uus inimene
Homme võid leida ka mind haiglast
kas tuleksid?
küsimused, mis jäävad alati õhku rippuma
"Anna andeks, ma ei saa,"
Mida Sa ei saa?
Oma armastusele järgneda?
Ju ei ole tunne nii tugev
või on tunne liiga hävituslik,
et paugutad uksi
ja jätad mind üksinda taas
ootama uut päikesetà .....
Sina minule, mina sinule
Alaskal elab vene mees
kes operatsiooni vajab
väljaveninud eesnahkhiir ees
appihüüd üle mägede kajab;
arstid mõtlesid ja vaatasid
et tal võiks seda siirdada
mida siis Ivanilt palusid
kui seda edukalt eraldada;
10 cm üle otsa ripub
nagu pehme ussike
palju ka venima kipub
nagu piitsakummike;
ühel päeval ta haiglavoodis
sai visiidi ühelt naiselt
mehele see küll uudis
saades naeratuse eskimolt;
selgus, et eesnahk mehelt
on naise ninale siirdatud
kes kaotanud oma liftiuste vahelt
nüüd sai venelane tänatud;
saades naiselt eskimomusi
istudes patsiendi k .....
