Sõnale mind leiti 1765 luuletust
Vaatan ookeani
Vaatan sinna, kus laiub ees ookean.
Vaarun raskelt voodisse, tõmban hinge ja puhkan.
Mõtlen, kuis raskelt möödub üks ja siis ka teine päev.
Olen elus, kas ma selleks üldse ka vaeva näen!?
Vaatan ookeani põhjatusse sügavikku.
Kes see mulle sealt vastu lehvitab?
Ma põgenen, šokeeritult vaatan minevikku.
Ma põgenen, otsin väljapääsu, ahmin õhku.
Minevik hajub, minevik taandub, olevik tuleb,
tuleb ja neelab ära kõik jutud,
kõik sündmused - ära kõik lõhub.
Jälle mõtlen, seekord pikalt, seekord ainult sellest.
Tuleb tuul, puhub ära mu mõttelennu,
mõtlen taas .....
luuletuste saatus
värsse põletan
taeva all olnuid
hommikuid ja õhtuid
koltunud roogu
jäätunud jõe kaldal
heledat täiskuud
lumise lagendiku kohal
pungade lõhki minemist
kasel mahla tilkumist pange
meel kilgates kui näeb
pärast halli talve
lapsuliblika esimest lendu
tee pervel võilillede kullendamist
sirelite hullutavast õitsemisest
kaob öösel uni
valged puhevil pilved
Emajõe tulvavees
Peipsi poole on teel
*
ka mina vananen mu arm
mind maha jätab sarm
ilu võimas lumm
silmi tuleb nukrus
kui keha kuhtub
hing helluseks ja tänuks
muutub olemise .....
Peidan valu 11
Pühad läbi ometi
lapsed jälle kooli aeti
lõppenud ka mul puhkus
minna tagasi on mu uhkus;
mille oma lastele jätsin
pühadeks kasutada usaldasin
seal poja pere, mil ma suvilas
eemal neist mujal asulas;
nüüd koos naisega tagasi
sõiduauto viib meid edasi
tuttava uulitsale koju
kuid see sitapea on mu poju...;
mil naine poodlemas
olin meie kodu avastamas
auklik ja põletatud
ning naabrimutt puu otsa poodud;
ajaleht ei valetanud, et siin õnnetus
suure läbuga sitta juhtus
igasugust, mis sarnane põrguga
kus ka keegi sai nuga;
nüüd tuleb naine ka siia
aga m .....
Valge Salaami
Mäletan, kuidas loo tunnistasin
kuidas 13 aastasena suurima munniga koolis
seda igavusest ekskursioonil katsusin
hilisõhtu voodinaril iha mind roolis;
isegi tänapäeval saan krediiti
uhkeldanud töökaaslaste ees
pean naistega ausat biiti
olen suure intiimsusega mees;
sp. öeldakse mu kohta Valge Salaami
tehes oma vändaga neegritelegi silmad ette
ega ma end niisamu reklaami
avaldan sellest ka muid jutte;
nt. praegu seksist paastu pean
ja täna dušši all jälle igav oli
äkki teha midagi head tean
ja muust ma ei hooli;
üks päev tööl öeldi
et ma end nikuksi .....
Järjekordne luuletus sinust
Seisan su ees,
süda klopib sees.
Olen ütlemas laused,
mida kahetsen lõpuni.
Väljamõelduid valesid sulle räägin,
neid üle kordan, et usuksid.
Mind tead läbi ja lõhki
nagu kõikvõimalik kõiketeadja.
Oleksid mind nagu lahti lõiganud
ja mu sisemust lugenud.
Mu ebakindlusi pähe õppisid
ja neid likvideerida proovisid.
Mind uskuma jäid
ja jätsid mu sinna.
Vihma hakkas sadama
ja pisarad langesid.
Uskuma jäin,
et mind teadsid.
Ebakindlused
Olen kui avatud raamat,
tule ja loe mind.
Avasta mind
ja mu maailma.
Meelde pead jätma,
lihtsasti see juhtuda saa.
Tõrjun, loobin sõnu, karjun,
ainult, et eemale hoiaksid.
Sulle näitan oma meeletut rõõmu,
mida sõnadesse ma panna ei oska.
Kriipiva ukse praokile jätan,
et piiluda saaksid mu sünget,alla surutud meeleheidet.
Sulle näidata tahan palju,
aga kas sa kuulaksid.
Kas sa kuulaksid
ning oleksid?
Ei prooviks mind muuta,
kui peeglisse ei vaata.
Ei loobiks sõnu,
mis mind haigeks teeb.
Meie
Sa ei proovi mind muuta,
olen ainult mina sinu silmis.
Külgi on mul palju,
mida sa pole avastanud.
Tahan karjuda, hõigata
kuid oskan ainult sosistada.
Nii ma siis sosistan.
Avasta mu pead, keha, mõtteid,
avan sulle oma hinge, julge.
Näitan sulle oma hingekohti,
mida pole keegi näinud.
Oma kõige tumedamat nurka,
mis on tundeta.
Oma elu helgemaid hetki,
jagada hämaramaid mälestusi,
nendes, pean mainima pesitsed ka sina,
julge.
Soovin vaid üht soovi,
avasta mind!
Sulle loovutan oma keha ja hinge,
et saaksid mind taasavastada.
Kõnnin rannal paljajalu juuksed lehvimas tuules.Vesi jahutab väsinud jalgu kõrvus lainete kohinat kuulen. Pikast teekonnast jalad on väsind soengust salgud välja on vajund, sa ütled,et armastad mind kuid ma ikkagi vihkamist tajun. Sinu silmad mind jälgivad rannal käivad üle mu näost ja kehast nagu süükoormat kaasas ma kannan ja ei oska sest vabaneda. Järsku tõuseb suur tuuleiil viib kaasa mu patsikummi,võta mind kaasa siit,mu elus on täielik ummik. Tuul metsikult peksab mu juukseid,vihm piitsutab patuse keha,keegi ei kuule mu nuukseid,ei saatust saa ette näha. Sa tuled ja .....
— LiismariisKas armastus on kurjast?
Ära vaata mind kurja pilguga
ma tean see pilk on Sul sama võimas kui mul
mis hetkega võib purustada nii peegleid kui ka klaase
Ma tunnen ja tajun ka ju
ma olen inimhing ikkagi
kes tiirleb siin ilmas oma kogemuste jahil
Armastan Sind lihtsalt nii väga
kui Sa teaks
võib-olla tead
Self-Pity
Ma ei pidanud ennast ilusaks
tahtsin tohutult Sulle meeldida
arvasin, et ma ei sobi,
et ma pole piisav Sinu jaoks
Nägin Sind alati valges
nagu inglit, kes ilmus mu ellu
Täitis selle täielikult
ja ma olin valmis selle valguse käes sädelema ja särama
kuigi endiselt õpin, kuidas oma ärevusega toime tulla
Kui tõstad mind kõrgele, pean teadma, kuidas olla
Et ma ja me ei muutuks liiga egoistlikuks
Tunnete osas, armastuse osas
Oi, ma fännan, et Neptuun tegutseb jälle
ja naiselik energia võtab üle
Ma olen enda südant nii kaua kinni hoidnud
toksilises suhtes
Mul on vaj .....
Armastan Sind
Sa ütled: "lase lahti", ma ütlen, et
ma ei lase
Sa kordad ennast veel ja see tundub nagu mäng
Sa tahad mind eemale visata nagu rõõmsa kutsika,
kes oma peremehega mängima on tulnud
Et Sul pole aega,
et Sul pole aega selleks naiselikuks segaduseks
ja tunnete mölluks ja oma pea kaotamiseks
Sa kardad
Aga kas ma vähem kardan?
Samas milleks armastust karta, kui armastus on meie põhiolemus
Samas seda peaksin mina teadma, kes ma Sind olen eelnevates eludes
hüljanud, välja jätnud ja kriipinud Su südant ja hinge
oma kriitiliste sõnadega ja mõistmatusega
Mul ei olnud si .....
Alati
See kõlab nagu romanss
Aga mul ei ole teist elu ilma Sinuta
kõlab võib-olla imalalt
aga aeg keerutab ja keerutab oma lõngu
ja leian ikkagi ennast samal tõdemuselt
kõik, mis ma teinud olen
tagasi ja ettevaate peeglis oled alati Sina
Kui kõik kukub kokku,
siis ma tean, kuhu joosta
enda südame juurde
ja südames ma leian Sind
end hoidmas
Sa oled mu veregrupp, Sa oled mu inimene
Isegi kui homme muutume vampiirideks
Sa oled mu kirik, kus ma saaksin igavesti olla nunn
Sa tead, ma võin oodata aastaid
ja see teeb Sulle nalja
ja muudab ühtaegu ärevaks
"Miks ta peakski .....
Uus aasta, uus mina
Uus aasta, uus mina
Ei uus aasta ja vana mina,
kes hakkab sorteerima enda sahtleid
ja postkaste
kustutab kirju ja filtreerib,
mida uude kümnendisse vaja kaasa võtta
Coldplay'd kuulates
viirukeid põletades
ekstaatilist tantsu tehes
kakaod rüübates
Homme võin olla ka uus inimene
Homme võid leida ka mind haiglast
kas tuleksid?
küsimused, mis jäävad alati õhku rippuma
"Anna andeks, ma ei saa,"
Mida Sa ei saa?
Oma armastusele järgneda?
Ju ei ole tunne nii tugev
või on tunne liiga hävituslik,
et paugutad uksi
ja jätad mind üksinda taas
ootama uut päikesetà .....
Saialilletee
rüüpan saialilleteed
ja vean südamest välja read
mida raske seal hoida
kas ootad mind
Von Krahli põrandal
kas ootad mind
raadiokanali salvestusel?
kas ootad?
Sa lubasid, et armastad alati
alati
kaugelt
et piisab teadmisest
kui hinged ei ole valmis
siis ühendust ei teki
kas mu hing on valmis?
Anna palun andeks
Kas ma lämmatan Sind
kas ma mõjun Sulle kui vaakum
mis ei lase rahulikult tuule käes lennelda
Ma ei taha nii mõjuda
ja ma ei tee seda meelega
See elu on minu kord igatseda
ja nutta
Selle eest, mida teinud olen varem
Ja Sul on iga õigus olla keelduv
eemalepeletav ja hülgav
Miks mina hülgasin Sind?
Ma ei tea
Aga mina olen selles elus järele jooksja
ja mul on kiired jalad
ja nutikas peanupp
aga kas sellest kõigest piisab?
Ja mida ma üldse tahan?
Iga sõna, mida ütlen, mõjub Sulle plahvatusohtlikult
nagu ma oleks mingi mängur
siirus, siirus - kuhu see jääb .....
Pealkirjatu
Sa võtad mu käest kinni,
nõutult vaatan alla.
Kas see juhtub jälle,
kas ma oskan öelda ei?
Mõtted peas jooksevad,
ringe nad teevad ning
vastust nad ei leia.
Sa oled mu elu, mu veri,
põhjus siin ilmas olemiseks.
Ma olen jälle su päästja
sellel tormisel kaljul.
Õrnalt lasen sinust lahti
nagu oleksin kaotanud.
Hetkeks, üheks siivutuks hetkeks
kahetsen oma tegu.
Vaiksel taevast kraapival kaljul,
kus ma tasa, tasa lausun tühjusesse
"Andeks anna, mu veri,
enam sa mind alla ei tiri"
Hard-core Troubadour
Tüdruk
Ära mõtlegi ust lukustada
Ta karjub seal
"Kallis, kas sa ei armasta mind enam?"
Sa lasid ta alati enne sisse
Nüüd, kas mitte?
Ta lihtsalt laulab mõnda vana laulu
Mida ta laulis alati varem
Ta on viimane pühendunud trubaduuridest
Nüüd, tüdruk
Parem mõtle välja, kumb on kumb
Kusiganes sa oled, Romeo
Sa litapoeg
Sa võitleksid, et sind valitaks
Kas nüüd poleks?
Ta tuleb sinu satiinlinadele armatsema
Ärkab üles sinu elutoa põrandal
Ta on viimane pühendunud trubaduuridest
Ja ta on kogu öö, teha õigesti
Seisab sinu akna all kuni päevavalguseni
T .....