Sõnale ming leiti 882 luuletust (top)
Ema
Ema, oh emake Sa,
Sa oled ja kõike tead,
Sinult õppides oleme ise
sama tublid ja imelised.
Ema, oh emake Sa,
Sinu raskuseid kõiki ei tea,
kuid õpime koos läbi elu,
meie raskuste, rõõmude, valu.
Ema, oh emake hea,
kui elus kord vanemaks saad,
tea, siis hoian Sind mina
nagu alati hoidsid mind Sina.
- Tarmo Selter -
2024
Luulepäev
Mistahes luuletusi võib kokku kedrata
sel kaunil luulepäeval.
Mistahes laule võib luuletustest luua,
sel kaunil luulepäeval.
Mistahes rõõmudega südant täita,
sel kaunil luulepäeval.
Luule kaunistab su hinge,
lase sel särada,
võtab maha sinus kuhjunud pinged,
kuigi vahel on valus ta.
Muditud suund
Öösel
Tormisel merel
Oht meid ühendand pereks
Sama rütm
Sama veri
Keelel "perse sa keri!"
Meil veel on mingi alus
Ootab keegi meid talus
Kuigi kibe on meel
Ja ka süda veits valus
Kütus otsas on paagis
Õlu otsas on vaadis
Alles aerud vaid paadil
Jätku armu me Taadil...
Tähtsusetu on kunst
Ja Pallas
Kui tuletornis pole gaasi alles
Mis ühendab jõud
Päästes vägivallast
Aga sitta see majakas
Vaadake!
Kallas!
Jänku Juss värvib mune
Lastetegelane on pilves
lihavõtted teda koormab
tema mänguasi on kirves
kuurist selle haarab;
vaja mune värvida jälle
karu Oti ähvardusega koju tõi
pistis sõbra munad sahtli vahele
ja need pauguga kinni lõi;
kuis lillad sõbra munad
tuppa tiriti Oti väike vend
temal peksti roheliseks nagu õunad
sõprade elul on väike hind;
ema kaevu uputas
ja tüdruksõber sai kirvega
nende surm Jussi erutas
silmamunad värviti siniseks pintsliga;
ei salli enda väikest venda
ajas tema hakklihamasinasse
pole pereelul mingit hinda
visanud kehaosad kaminasse
Jussi isa .....
No ei hakka tuju olemagi
Ma valutan ainult selga
muudkui tuleb lund alla
mida peab lükkama, ära pelga
terve tali veel valla;
see asi rohkem ehtne
kui 4. advent täna
on puudu jõulutunne
ma ei kuula teiste head sõna;
sest, kui elab maailm
ühest ajast ja imest teise
kaob vahepeal muu aeg ja ilm
mis möödub kiirelt nagu kivivise;
jätsin jõuluturule minemata
niigi iga aasta seal käinud
koju läinud midagi uut saamata
samat saasta seal näinud;
tõin piparkoogitainast
aga ise ma küpsetada ei viitsi
kõrini selle lõhnast
ja kingitusi teha ka ei raatsi;
mis imesi sa jõuludest ikka sa .....
No endiselt pole tuju
Pühad ja muu on jälle ligemal
aga kellele sellest kasu?
üks draama ja rutiin mulle
ära ootamist see ei tasu;
ainult lükkan lund
kas kodus või tööl
tuleb kätte see tund
kui vits mul vööl;
et nuhelda advendiajal teisi
kes mind tüütavad
nendeks mehi, lapsi ja naisi
nad jõule ja aastalõppu soovivad;
andsin müügimehele ju peksa
kes päkapikuna ukse taga seisis
ajaga kaasas käia ajada ei jaksa
olen veel omadega oktoobris;
talv on siin käes
peame pigem sellega tegelema
on külma terves väes
ja saab elektrit makstes me mädanema;
päkapiku rotilõksu .....
Võrgutaja muinasjutt
Kul metsa lähed sõpradega
siis kuula, mida vanemad ütlevad
piirduge oma seiklustega
sest jõge ületadates kõik kaovad;
müüt räägib, et koopas elab nõid
ning alev teda toidab ohvrianniga
kes ütles, et külastada võid
kui oled loll, siis mine hurraaga;
sõbrad sind keelasid, aga hiilisid tagasi
uudishimu pole patt, aga küll lollus
asjad on nüüd sedasi
et sind kimbutab mingi must ollus;
ärkad üles jõe veerel
kaunis naine sind enda juurde kutsub
kõige huvitavam on mehel
sest oma koopas ta paljalt istub;
kui sind suudleb, siis võtab kuju
selleks ämblik, .....
Jõulud jõudvad
Jõulud jõudvad varsti siia,
kuusepuu saab ehted,
mille alla kinke viia,
jõulutunne ehtne.
Vaata ringi, kõikjal juba
hanged, hallad maas,
lastele saab antud luba
luuletada taas.
Lumi langes helvestena
Sinu põse peale,
talv see külma paitusega
puna loomas palge,
jõulurõõmu täis saab süda,
meie laste hing,
lähedaste, kallitega
täitub aastaring.
Lähedased kogunemas
suure laua ümber,
lapsed komme krõbistamas,
laual jõulukringel.
Pühad toomas kokku neid,
kes ammu pole näinud,
nüüd saab kuulda rohkem veel,
kuidas on neil läinud.
Oota, kallis, oo .....
Suurde linna
Kord lapsena mind suurde linna
loomaaeda viidi,
polnud eales jõudnud sinna,
värvilised sildid
katsid maad ja katsid maju,
tänavad seal kivist,
kõik nii suur, mu meel vaid hajub,
vaatan taevast sinist.
Majad kõrged, bussid suured,
kõigil on seal kiire,
autodelt signaale kuulen,
takistab mind piire
hajameelselt ette joosta
autodele teedel,
kohe ikka foori vaatan
ristmikel ja pöördel.
Kõrgustes on lehvimas seal
meie omad lipud
sinimustavalgena,
on vardail kuldsed tipud,
särades koos päikesega
üle suure linna,
kuhu jälle tahaksin ma
varsti taas kord minna.
.....
Poeem jõulupuust
Sügisel kui nägin lund
kartsin – see ei ole päris.
Ehk võin jälle näha und?
Seest käis läbi väike värin.
Kuurist otsisin kus suusk,
kaasa haarasin ka kelgu –
kuhu peale mahuks kuusk.
Naabrid kehitasid õlgu…
Vaatasin siis siia-sinna
kust ma leiaks jõulupuu,
mis võiks olla üle linna -
päris omajagu suur.
Ja siis üpris kähku selgus:
kõrgest kuusest oli ootus
oluliselt suurem kelgust –
sedasi mul kustus lootus.
Läks siis päevake või kaks,
mõtlesin veel järgi minna,
kui käis silme ees mul … plaks:
siin see seisis - keset linna…
Ma .....