Sõnale minuga leiti 211 luuletust (pop)
Armastus armastuse vastu
Las lausub armastus su eest täna,
et oleksid aus ka iseendaga.
Vahet pole, mida see toob,
sest ausus on tähtsaim,
kui tahad olla veel koos minuga.
Armastus armastuse vastu,
saad kas võtta või kõik jätta.
Kui viha su sees ei tõuse
ja armastus minu vastu ei lange,
siis mind sa ei kaota.
Kui su silmad mulle otsa ei vaata,
tean, et mind sa enam ei armasta.
Armastus armastuse vastu,
saad kas võtta või kõik jätta.
Kui homne algab sinuta
Kui homne algab sinuta
ja sa pole nägemas
päikesetõusu, mis leiab
mu täis nutetud silmad
sinu jaoks.
Ma soovin, et ei nutaks nii palju
mõeldes,
kui palju jäi ütlemata.
Sa armastad mind sama palju
nagu mina sind.
Ja iga kord kui mõtlen sulle,
tean et igatsed mind.
Kui homne algab sinuta
Üritan mõista,
et ingel tuli, kutsus ja võttis.
Võttis su käest,
mainides et su aeg on käes.
Üleval taevas ja
et pead maha jätma
kõik kes kallid.
Kui sa keerasid selja minema hakates,
su silmist kukkus pisar.
Elu jooksis silme eest läbi.
Sa ei taha surra.
N .....
Nii
Öö sametkangas õlgadel mul lasub
Kuu kulda pillas juustele
Täna olen kurbuse kuninganna
Valusate mõtete vardjatar
Kuu näib olevat nukker koos minuga
Ta pale kalbena valgustab kuuskede latvu
Vaid tema näib teadvat mu tumedaid mõtteid
Valu valgub minusse ja
Liighatab hämaruse saabudes
Ta, ööloom, on päeval peidus
Argiste mõtete varjus
Pimeduse käed pigistavad südant
Sõnad on ammu surnud
Hiline tund on hinges
Mälestused ei lase minna
Lootusetus kisub seestpoolt krampi
Imeb viimsegi soojuse
Meie jaoks ei jätku enam dimensioone
Lämbun hääletult
Tagasi vaa .....
Kaotus.
Sümboliseerib surma taevalaotus,
hetkest,kui tunda sain,mis on kaotus.
Enam kunagi sa minuga ei räägi,
enam kunagi sa mulle ei naerata.
Seda valu ja igatsust ei muuda keegi,
pole miski enam ilma kurvastuse ja vaevata.
Kui ainult saaksin aega tagasi keerata
ja vähem valu sulle teha.
Oma solvavad ja valusad sõnad alla neelata,
ehk saaksin sind veel näha.
Kui ütlesid,et mind sa armastad,
ei suutnud ma sind uskuda.
Kui tõestasid, et mind sa vajad,
nüüd kahetsen sügavalt, palun andesta.
Maivis L.
Sind tänan selle eest
Sind tänan selle eest, mis andsid mulle
sind tänan, et andsid mulle selle tunde,
et sinuga koos saan leida oma õnne.
Ma võiksin olla sinuga tules ja vees,
igavesti kanda sind oma südames.
Su poole ma jooksen kuid sinuni ei jõua,
lisan kiirust, et reegleid ületada.
Ma vajan sind, mu hing tahab sind,
sinuga koos mul peksleb rind,
sest sinuga koos tunnen end nii hästi.
Sind austan ja kannatan nii kaua,
kuni uue võimalusena,
sinuga koos saan edasi minna.
Ei eales ma kaota sind,
sest sügaval südames sind hoian.
Läbi päeva ja öö
mu süda nii kõvasti lööb.
Teeksin .....
Muinasjutt!
hetk kus oleme koos
on parim osa meie muinasloos
muinasloos kus peategelased olime meie sinuga
ja kurjuseks oli valed, pettumused ja see kuidas käitusid minuga
meie muinasjutt algas naeratuses
ja sai lõpu valedest
tükk aega ma nutsin
ja kõigile oma valu kurtsin
Ma seisan keset tühjust, kõik kaugustesse läinud.
paljud on üle mu südame läinud
nüüd mõtlen , et Kõigel, millel on olemas algus, on olemas ka lõpp
sind enam ma ei igatse ja selline ongi meie muinasjutu lõpp
Autor: Marika Hurma
Maagilised uued õpetajad
Sattusin ühte kooli,
kus õpetajaid palju.
Uued ja tundmatud,
kurjad ja leebed.
Tunnis kartsin ma olla,
äkki ei meeldi ma neile.
Nägin, siis ma imet
uue õpetaja maagiat.
Maagia teel tuttavaks sain kooliga,
kukkusin ümber tunnis tooliga.
Õpetaja muretsema hakkas
ja valu siis lakkas.
Olen õpetaja maagiaga rahul,
siis ilmus välja võimas kahur,
mis tulistas maagiat
ja peletas halva.
Kui kord lõpetame kooli,
siis igatsema, jääme sõpru häid.
Õppimine kohustuslik oli
ja nädalapäevad täis.
Gaas põhjas edasi
Ärge kutsuge mind tagasi
kui olen juba läinud
ärge tehke mulle sedasi
ma seda olen näinud
mis olnud juba eile
seda täna ma ei taha
ma ausalt ütlen teile
eilse pühin endalt maha
ma aina kaugemale trügin
tahan kõrgemale saada
läbi sopa, läbi prügi
lähen kasvõi läbi saasta
kui tahad olla minuga
siis tule parem kaasa
võin minna ka koos sinuga
me tagasi ei vaata
Gailys
Armastus
Sa tulid mu ellu kui särav päike
Ja täitsid selle armastusega
Kuid lahkusid kui Kõva äike
Mind maha jätsid sa.
Ma arvasin et meie armastus on suur
Suur ja tugev nagu puu
Armastasin sind nii väga
Kuid sa lihtsalt mängisid mu tunnetega
Miks ütlesid, et armastad mind sa?
Sa ei tea kui palju haiget sain ma
Kui sain teada, et olid minuga
Aind selleks, et saaksid teisest üle sa
Ja nüüd sa andeks paluma tuled
Kuid tea, et paberi mille lõhki pured
Ei saa enam terveks teha sa
Ja nii on lood ka mu südamega
AEG
AEG
Ma liigun üksinda Tallinna tänaval,
ainult mõtted need on minuga.
Ma seisatan keset platsi:
ma olen ainsana üksinda.
Ma liigun üksinda Tallinna tänaval,
sügisene vihm mind märjaks on teinud.
Ma jälgin piisku, mis kukuvad maha
ning mõtlen neid mõtteid segaseid.
Ma liigun üksinda Tallinna tänaval,
on kevad ning naeratan.
Ma mõtlen nüüd, et oled kusagil olemas.
Ma tahaks su juurde ning kiirustan.
Alati südames
Iga kord, kui kallab vihma,
siis tea - oma mõtetes ma olen Sinuga,
ka taevas teab, et Sind veelkord näha ihkan
ja ta nutab koos minuga.
Kui taevast kaunistamas on Kuu,
siis tea - igatsen Su lähedust, Su sügavaid silmi –
Su nime vaikselt sosistamas suu,
Sind taaskord kohates siis mõtlen: On see unes või ilmsi?
Sügisehõng
Sügisehõng
Surmale määratud lehed
Tuules tantsivad puud
Maa puhas lõhn
Pilved kingivad aina vett
Hüvastijätukolmnurgad taevateil
Eestimaa sügis
Nukker ja rahulik
Päikese viimane naeratus
Külmetavatele puudele
Külmetavale maale
Sügisehõng
Igal aastal uudne ja erinev
See sügise sünd
Ja mu säravad suvepäevad
Ära lendavad üksteise järel
Lõunamaale
Sooja poole
Päikese paitust otsima
Üksi ja alasti
Seisan kui äsja toretsev vaher
Kõik mu kirevpunased lehed
Ära must lendavad
Sügisehõng
Ainult minuga jääb
Jagama homseid päevi
Maren Toom 1981
.....
A2M - I Got B*****s
18 +++++++++++++++++++++
Ära ütle, et ma ei hoiatanud!
Oled sa kindel?
Hakkab pihta!
3
2
1
Ayy yo, mis see on
Kõik tulge tantsupõrandale
Nende kuradi jookidega
Need ülimärjad vitud, suured paksud tagumikud ja suured pruunid tissid
Peperoni nibudega, sest ma tulen sinule järgi
(Mis kurat see oli)
Mul on emased iga päev riista otsas
Imevad mu kotte, lakuvad mu palle
Litsid, nad teavad, torkan selle nende auku
Minu pallid, minu pallid, imege mu palle
(C'mon! .....
See ei ole minu luule
See ei ole minu luule -
vaid keegi kõneleb mu sees.
Ta muljub mind ja midagi ei kuule -
ja ta kirjutab mu eest.
Ta näeb maailma nii, nagu mina seda ei suuda.
Kuid oma saladusi minuga ei jaga.
Aru kaotamise hirmus, ei ma midagi muuda,
ta tuleb ja ei küsi, kas ma tahan.
Vahel räägib tema minu eest,
kui lausun ilusaid, armsaid sõnu.
Kas on see mina, või parasiit mu sees,
Kas tunneb ta sest mõnu?
Taavi Järv
Jõhkardist jumal
Aitäh, et vastasid mu kirjadele sõimuga,
Olin su vastust juba nii kaua oodanud…
Aitäh, et lahti tahad saada must iga hinnaga,
Kuigi tead, et olen sind alati armastanud…
Aitäh, et ütlesid, et olen loll ja rumal,
Kuid ma tean seda sellegipoolest juba isegi…
Aitäh, et oled mu isiklik jõhkardist jumal…
Kui ma oleks tark, ma ei kirjutakski.
Aitäh, et ignoreerid mind taas –
Ka see on ju mingigi tegevus sinu poolt.
Aitäh, mu enesehinnang on nüüd täiesti maas,
Aitäh, et mu südamest varastasid pool…
Jõhkardist jumal, ma armastan sind,
Kuid tean juba hästi .....
Linnatuled
Suurte linnade kollased
tuled
libisemas hääletus öös
kraabivad igatsust suuremaks
kui leian südames ja töös,
millegi kauge
ulmelise
järele õhkama sunnib,
igatsen, palvetan, loodan
ehk möödub hetk
ja imeke sünnib.
Hommik on kauge
ja öötäis lootust on ees
kollased linnatuled paraku
ei süüta muud peale
varjusurmade mu sees.
Igavesti satub teele
üleliigne,
vaikus kajab seal,
kus õiguslikult
peaks puhkama põlvedel
kaunis pea....
Jah..ma peaksin olema kusagil seal...
mõõtmatus kauguses
üle hiirhallide merede
karjusaarte
tundrate
mu süda kisenda .....
Igatsus..
Hing on täis valu
tunnen,et neelaks ainult kalu..
Kuid seda ma ei talu
ära tee seda, Sinult palun...
Silmad on täis mul pisaraid
igatsus,kurbus on suur...
Kutsun tagasi Sind vaid
ära mine jälle nii kui,läinud tuul...
Ootan iga õnnepäeva ainult Sinuga
kui koos oled jälle minuga...
Kui hinges meil rõkkab naer
kaob meie vahel valu ja vaev...
Sa ei tohiks
Sa ei tohiks mõeldagi neist asjust, millest räägid
minuga, kui mitte keegi kuskil pealt ei näe...
Tegelikult tahaksin vaid olla vaikselt kõrval,
tasakesi südameni libistada käe
ja silitada loomakest, kes ikka pisut turris,
tohutumas kõrbes hüüda üksi hüljatut...
Abistada ühte hinge, kinnisilmi proovib
kes kasta õitsemiseni ka taime viljatut.
Sa ei tohiks iial teha asju, millest mõtled,
minuga, - sest ma ei ole kindel, kas sa tead -
oled katastroofiliselt veidi ära eksind
oletustes, kes ma olen ja mind kelleks pead.
/Mari*Uri/