Sõnale moistmine leiti 35 luuletust (copied)
Sõber on see, kes naerab Sinuga koos.
Sõber on see, kes pühib ära pisara.
Sõber on see, kes mõistab Sind või vähemalt proovib seda teha.
Sõber on see, kes ulatab Sulle käe, kui kukkuma juhtud.
Sõber on see, kes on Sinu vastu aus.
Sõber on see, kes ei viska peale esimest tüli Sind prügikasti.
Sõber on see, kes armastab Sind sellisena, nagu Sa oled.
Volbriöö terror
Eesti Halloween on volber
kohata on kolle ja nõidasid
aprill on nagu oktoober
on ebausku ja pühasid;
ühte laande Emajõel
väljakutse tehti Elva vallas
nõidade pidu saatana toel
ja nõidade juht on Kaja Kallas;
sabatil ohverdatakse Oravale
mis üks kuri haldjas rahva legendis
et tuleks rikkusi Eestile
selleks lapsi ja vanureid õgis;
KAPO tegi nõidade pesa puhtaks
sõdides zombide ja maagiaga
enne kurjuse tõusuks
mis väljuks maast pauguga;
volbriöö terror sai pidama
nõidasi ootas õigusmõistmine
see ei saa viimane sabat olema
kui riigil kirikust vaba on o .....
Fööniks
Nägin tuld ja fööniks
ärkas tuhast…
Nüüd ma mõistan
lapsemeelsust puhast
ja miks on nõnda
rabe-toored noored
ja vanadelt miks
pudenevad koored.
Nägin tuld ja mõistsin
ühte äkki,
et uskuda ei tasu
merenäkki,
kes ennustades keerab
kümme käkki
ja ise voogudesse vajub
miks ühtäkki…
Nägin tuld ja nüüd on
ükstapuha,
kas jaaniussid valgustavad
luha
või on see ümmargune
täis ja punnis kuu
või latern, mida hoiab
pihlapuu.
Nägin tuld ja korraga
on selge,
miks loojas õhtu on,
kuid hommik helge
ja miks on maailm
vahetamas telge
ja inimsugu .....
Lihtsalt kuula
Kuula hääli
Mis ümber sul kostuvad
Meenuta mälestusi
Mis vähehaaval kustuvad
Mõista unistusi
Mis sügaval sinus elavad
Takista mõtteid
Mis rõõmu sinust neelavad
Väärtusta neid
Kes alati sinust hoolivad
Hinda neid
Kes mustast päikese voolivad
Ära kunagi loobi
Nendest mälestusi tulle
Meenuta neid
Kes kallid on sulle
Mõistmine
Oleme vangideks omaenese meeltes
räägime kõiksugu mõistmatuis keeltes
kõik vaatajad näevad ja mõistavad meid
aga ise ei mõista me ennast ei ei
Usalda korraks end maailma kätte
leiad sealt enese mõistmise lätte
kaovad meist eneste maailmad kurjad
saatuse silmad pole enam nii märjad
Nüüd rõõmsad on endised elavad surnud
nii õnnelik olla kui eneses armud
ühtäkki on maailm nii lihtne ja selge
me näitame päikesel varjatud külge
Me räägime maailma lihtsates keeltes
me maailm on avatud armastus meeltes
me mõistame eneseid mõistame teid
aga teie ei tah .....
Lemmikkohvik
Mul on oma lemmikkohvik,
seal on minu lemmikkohvi.
Lemmikkohvikus on hea,
kohvi aroom käib ülepea.
Ümberringi jutuvada keeb,
inimestel kohvist hea meel.
Suitsuvinet seal ei ole,
tutvust leiad otsekohe.
Valitseb seal lahke meel
ja sõbralik on iga keel.
Rüüpad kohvi, vaatad ringi,
iga rüübe rahustab.
Inimesed ümberringi,
naeratavad muhedalt.
Kellelgi ei ole kiiret,
kohvikus aeg rahuneb.
Kohvi kõrvale kooki süües,
pisem muregi ununeb.
Armutu
Nad tulid ja ma ütlesin, et
palun ärge tulge.
Nad tulid ikkagi.
Nad ei hoolinud,
neil olid teised mõtted,
nad olid tulnud, et tappa, tulid, et hävitada.
Aga see ei kestnud kaua.
Sest igal asjal ja ajal on oma kõrgem kohus ja kohtumõistmine,
igal löögil on oma minevik ja tulevik,
igast jäljest saab kord jäljend ja
iga arm on kinni kasvanud armastus.
Olen juba 16 täis
Olen juba 16 täis,
kuid ikka nööripidi käin.
Tahaks teha oma rida,
mõelda oma peaga-mida?
Ema aina tänitab,
isa rihma vibutab.
Vanaisa on küll malbem,
emast,isast veidi kangem.
Vanaema keelitab,
pannkookidega meelitab.
Ma ei saa ju kogu aja,
olla nende pesamuna.
Tiibu tahaks sirutada,
laia ilma avastada.
Ei tahaks olla kärbitud tiibadega,
ega jalarõngastatud lind.
Uksega kohtingule
Kohtingule lähen ma
Nagu ikka - uksega
Panen enda ukse maha
Astun tema ukse taha
Koputan ja ootan veidi
Hõikan teda nimepidi
Kella lasen - pole vastust
Võtmekimbu haaran taskust
Korda mööda võtmeid pööran
Ei sest tolku - kõik on võõrad
Mõtted otsas, pole mahti
Kuidas saaks ta ukse lahti
Äkki ootamatult siis
Ta ukse avas väheke
Imekitsas uksepilu
Astus ukse lävele
Pool muljet, poolteist pilku
Kogusin vaid kokku ma
Hea, et leidsid aega tulla
Tore oli kohtuda
Enda terasukse reipalt
Haaran oma selga
Uks on jube raske küll,
Kuid raskust ma ei pelga
Kella .....
Mina olen tema
On valikuid rohkelt me ees.
Kõike järgida tundub ju palju.
Kuid vaid tõde teab ainuke see.
Kellel meel on kindlam kui kalju.
Iga nägu on kellegi moodi.
Iga tegu on kellegi oma.
Kõiki kokku meid siia ju toodi.
Sina temale oledki tema.
Tema tahab ju samasid asju.
Tema mõtleb ju samagi moodi.
Kuidas aru ei suuda sa saada.
Et meid kõiki nii sarnaseks loodi.
Lükka eemale hirmud ja valu.
Anna andeks ta vihased teod.
Kuigi andeks ei sinult ta palu.
Ega mõista ta mida sa tead.
Allah õnnistagu sind
Kunsti tuleb lõpmatus poosis
see on inimese loomuses
elutarkused sooviaid soosis
leidub praktikat ja fantaasiat mõistuses;
teistlik doktriin noori hingi kõlvas
kus vähe teadust, seal palju usku
seda kultuuris heas ja halvas
nii õigeks inimene ise arvas;
lõigatakse süütuse tiivad maha
usuhullus noorte vabat meelt neab
saab elukutseks hävitada kõik paha
koraan ütleb, keda nuhtlema peab;
õigusmõistmine kõrbes trampis
tunne Allahi kohalolu ihus ja luus!
lunastuse maik on hoopis
veri pühasõdalaste suus;
kui võidelda, et tappa
jääb surm auasjaks
ISIS k .....
Sügisele
Pärlendavad vihmapisarad
Pihlapuu punavail kobarail
See on sügise kingitus
Päikesekuld jalge all
Pilvesäbrud pea kohal
Sügis ma ei armastanud sind varem
Aga täna ma armastan
Täna imetlen sinu heldeid käsi
Peidad lehtede vahele kuldrenette
Riputad pliidi kohale piparmünti
Kööki tood sooja moosi lõhna
Ja kaminasse õdusalt praksuvad tulekeeled
Tagasi kodukollete ette
Kutsud väsinud rändajad suveteilt
Sa oled suur võlur
Kord naeratad ara päikesekiirena
Paitades viljade punapõski
Kord sajad puhta veena
Poristele treppidele
Ja koputad oma kurba meloodiat aknaile .....
Tasa-tasa
enam ei suudaks olla teismeline
minu jaoks oli see aeg kui ema vaev
ja isa patud ilmsiks tulid
õigusemõistmine, kemplemine ja tõendite kogumine
mis lõppes lihtalt advokaadi suure arvega
ei muud
vahest ehk ka sissetungist häiritud lapse hing,
kes vanemate vahel hüpeldes nagu küülik
lootis leida sobivamat porgandit
maiustamiseks
ühelt poolt suured sõnad
ja teiselt teod
sõnadega inimest ainult ei kasvata
aga vaikides tegusid tehes võib kaugele jõuda
Vanal ajal nooruses
Elasime külas kus oli soe
ei- mitte kliima poolest
inimesed olid soojad
oma kätest ja südameist
Piimajõed koosnesid küll
peamiselt veest
mäed olid mullast
aga olemas nad olid
Oma vaimu viletsust
käin seal praegugi näitamas
imestades lahkudes
kuidas kõik võib na lihtne olla
Puust poisi külvatud rahapuu
kõrgub seal tänini
okstel ripuvad
mõistmine lahkus ja armastus
oleseekessaoledpeaasietteistelehea
ja kõik muud maailma magusad viljad