Sõnale mood leiti 1123 luuletust
Aristokraadi maitse
Juuni keskpaik juba uksest sees
muudkui häda meedias vara pärast
et koolilõpp on ees
ning on häda riidest ja rahast;
mingi ülikallis on see lõbu
et ainult üheks päevaks särada
mingi tõesti imelik läbu
et eriti kaunis kleit ja müts vaja soetada;
kuid palgapäevast palgapäevani elu
mida ikka talumatsid teha sudavad?
võtta muudkui laenu on nõme argielu
ja maksukoormus alla neid neelavad;
niigi vähe vara perel jagub
kasvõi 4000 € riidehilp ei tea milline
pere lausa terve aasta raha kogub
... ja kui oleks mul tütar nõudlik selline;
siis pole ainult eksa .....
Karvutu munand
Läksin jalutama päikseloojangul
järsku muutusin nihilofoobikuks
see õõvastav pilt mäekingul
kiilakas on minu hirmuks;
peegeldas päike pöetult kuklalt
nagu klaaskuul kaela otsas
paljas inetus mõjus pimestavalt
kui karvutu munand vastu tatsas;
oh ei, me peame ju ära keelama
raseerimisaparaatide vabaduse
ja uue seaduse paigaldama
et ära lõpetada selle inetuse;
olla kiilakas on olla tont
nagu Auswitchi vang või neonats
kelle välimusel vaja teha remont
et inimese moodi oleks see mats
Kiilukas
Vedelen voodis teleka ees
see on idüll nädalavahetusel
olles range töömees
hommikul siin ülakorrusel;
kass magab rinna peal
ta kasukas ümber mu kaela
otsib seltsi vahepeal
ja ma teda kunagi ei keela;
aga, kui end ma pööran
libiseb kann järele
alukad oma kehaauku keeran
ja see teeb valu persele;
tõmbas munad ja eesnäärme kinni
kui kottis alukad jalas
ajas mu nina valust vinni
kõrge punkt ebamugavuse skaalas;
järgmisena lõi kass küüned
mulle sisse, mil liigutan
said pihta veresooned
üle sängi ääre end veeretan;
oigan ja kannist haaran
rebides .....
Ära ole kiilakas
Võta midagi ette oma koleda palja peaga
see näeb välja nagu raseeritud elevandi munand
seda ma ütlen sulle heaga
näha su paljast pead, on meil kõigil villand
seega, kasvata juuksed tagasi, JOBU!!!;
saa lahti oma inetustest
kanna parukat, kui oled haige
pead nii tegema, sest
võõra inimese välimus tähtis eelkõige
mine apteeki ja ütle, et sul kõrini, et näed välja nagu tropp!!!;
paljas pea ei ole eetiline
tuut - tuut - tuut
pole see mingi mood, pigem ebaesteetiline
nii näed välja nagu auschwitzi juut
normaalsel inimesl juuksed peas, saa sellest aru juba, .....
Kevad tuleb!
Kevad tuleb! Kevad tuleb!
Talve valge ukse suleb,
tõmbab õied mullast välja,
kaotab linnukeste nälja.
Kevad tuleb! Kevad tuleb!
Enam pole päikse muret:
võtab appi pikad päevad -
inimesed rõõmsaks lä'evad!
Kevad tuleb! Kevad tuleb!
Varsti kohal kaunid kured,
peagi vulisemas veed
ja läbitavad sopateed.
Kevad tuleb! Kevad tuleb!
Iga kana pühaks muneb,
paju lubab tibud õue,
värviline moes on nõue!
Kevad tuleb! Kevad tuleb!
Sõber jälle külla tuleb:
süda peos ja kaardi peal -
ning terve aasta püsib seal!
/Mari*Uri/
Imelised
Muretsemishaigust
minu lastel pole –
kohutavalt kaunis
kõik, mis tundub kole…
Tapeedinarmad seinal –
ära neid küll puutu!
Kriiditeoseid täis
mitu kipsplaat-ruutu…
Ruuduline pihik
pluss lilleline pluus,
täpilised sukad –
valmis mood on uus!
Kleidid plekilised –
see on muster ilus!
Vihmavari kõver –
ikka parem vilus!
Mänguks sobib kõik,
mis läinuks prahikasti:
killud, ribad, tükid,
juppe sada lasti…
Mõni asi kadund –
tore, keegi leiab!
Õnnesendilisi üks
üle õla heidab:
annaks ära kõik ta,
mida sõber küsib –
oleks ainult rõõmu,
.....
No ei ole
No ei ole minu tase
pauk-rakette lasta,
ennast vahetpidamata
kullapurru kasta.
Mulle sobib kõndimine
mööda seinaääri,
saabastesse topituina
hoida püksisääri.
Miks peab elult pigistama
välja aina viimast?
Enamjagu piisaks ikka
lihtsast leivast-piimast…
Avarduda võib ka õhku
mõtetes ja maitses,
lasta ennast täitsa vabaks
moes ja piirikaitses.
/Mari*Uri/
Moment By Moment
Moment by moment
The moment is gone
Nothing is made up
And nothing is done
Moment by moment
My life has gone by
With greetings and hugging
And saying good-bye
Moment by moment
I set myself free
To look further up
And grow like a tree
Moment by moment
My love is around
Seeking for places
To firmly be bound
Moment by moment
I wish you so well
Keeping the silence
As singing farewell
Moment by moment
Wish you understood
This is my life and
Not any mood
Moment by moment
/Mari Uri/
Öö Minus
Öö soovib olla minuga
Olla minus
Olla ise
Ei suuda silmi sulgeda
Karges unenäo vilus
Kostab vaikne kutsumine
Kes mind hüüab
Nii tuttavas keeles
Suigutada püüab
Öö kustutab meelelt
Tänan sind võõras
Et olid mu juures
Su aeg on möödas
Ei enam sind kuule
29.01.2024
Püha meri, mu sinisilm
Meri, kas ma oll tohin
vahel sinu lainetes,
olla sinu laineharjal,
mõtteid kanda loksudes?
Ei sind häirida ma taha,
kui oled rahulik ja tasane
Lihtsalt oma tundeid jagan,
välja näitan sinule.
Meri, oled mulle püha,
sinisilm mu südames.
Sinu moodi olla tahan,
loksuda su lainetes.
elu võimas hurm
ei usugi kui päike
nõnda kuldselt päeva
voolab igat lehte
lille joodab taeva all
on kevad elu võimas
hurm et ilmas võimalik
on surm ilm ise
üleni vaid katki hetki
leinav üksnes kurb
pühapäev
kui vähe vajab
inimene et olla õnnelik
kuulata talv otsa
jääs kinni olnud
lainete loksumist
vastu paadi serva
päikese voolamist
soontes hõõguma
verre
kure nokaplaginat
vana haava otsas
oma pessa jõudes
ammu seda niimoodi
endasse pole ahmind
kui hommik .....
mis inimene
mis inimene
endaga on teinud
mis elu sõna ajaga
tuhat aastat mööda
mingu hing ei parane
jääb katki seisab lahastes
kosmosestki vaadates
maa üleni rusudes haavades
miljardeid aastaid tähtede
põlemist jäises pimedas
kosmoses selleks oli tarvis
kui õde venda inimene
tapaks enda kõrval teist inimest
Masendav teada
Miks mulle ei meeldi, kui
tuleb rahvas ikka kokku
aga sellel kiiks, ütlen hui
pean idee võtma lahku;
eile oli pensipäev
alles siis oli näha vanakesi
kelle jaoks elamine vaev
jagavad samat toitu mitmekesi;
130 € pensionist maha
tahetakse ju arvestada
kõrge vanus teeb paha
ei lasta tulevikus lõõgastuda;
vanurid tulevad välja, sest
neil pole muud elus teha
poputatakse naist ja meest
1x kuus väikse rahaga oma keha;
muidu muudmoodi pole elada
kui väikese rahaga jälle uut
pensionit ajast aega kannatada
kui utoopiline see marsuut;
aeglane mädanemine, ma üt .....
verisulis tüdruk
tüdruk, verisulis ja õrn
peaaegu et inglitiivune
libiseb läbi linnatänavate tolmust
valgusfooride plõginast
heitgaaside vinest
linnavarblaste säutsudest
prügikastide lehast
neoontulede kumast
kõurikukampade lärmist
läbi ja läbi
ja keegi ei tea
kui palju tahma jätab see retk
tema valgele kleidile
ja haprale hingele
jääb üle vaid loota!
vol. 2
tüdruk verisulis ja õrn
peaaegu et inglitiivune
seisab maakoha bussipeatuses
katusealuse varjus
ja nokitseb lahti pragunenud küünelakki...
läheduses lösutava maakooli
raske kahe poolega uks
on ta .....
SÕIT
Armastuse kiirteel
vilkalt möödub aeg
kuni põleb leek veel
õitseb rahuaed
Elukella tiksumine
kõrvu kostub tasa
südamega vaatamine
teelt ei astu maha
Ootamatu leinakisa
liivakell on tühi
lilleaias palud lisa
pisarsilmi küsid
Säravalge nimbus
nüüd vist ongi kõik
lõpuohke hingus
algab viimne sõit
ema tee mulle
ema tee mulle tänagi pai
nutt tuleb kurku
sellest mis ilmas
maailmast mis jäänud
rahust ilma
vett tõusevad täis
kogu aeg silmad
ema tee mulle tänagi pai
võta hingest ära see
valus ai
*
hetk möödunud suvest
nagu hommikusse
valgus üle päeva serva
elu hetke valgub
kõik on taeva all äkki
justkui üksainus suur palvus
õitseb tee ääres edasi
harakputk all järvel
kullendab kupp
aias lahti on õied
kartulil lõvisuul
koltuma pole hakanud
maja otsas kask sädele
tuules tema vask
veel ilm pole
õite lõõsast tühi
suu suve koht .....
