Sõnale mood leiti 1126 luuletust
Suveöö
Mu taevas ja mu meri on tumedad,
taevas lendleb pilvedest palee,
ja mulle tundub, et me mõlemad- õhust ja veest,
mu külmunud teedel on suveöö hinge,
meri ja taevas, kohtuvad taas, kui ennast ma vabaks siit rebin,
on pime ent kerge, ma vajun ja lendan,
tumedad pilved ja meri.
Me rändame mööda üht ringi,
rändame kuniks on taevas ja meri,
mööda vee ja taeva piiri,
üht tumedat pilve ma otsin,
ringi käib pea, ma vajun ja lendan,
suveöö õhust ja veest,
Sildumine
Las loksuda laineil su lapitud paat,
kes tast hoolib, kes tast teab.
Purjekatel on teised teed ja veed,
tankerid sind ei märkagi.
Ja sa proovid merd sõita
oma piiratud võimalustega.
Lained ei arvesta, et su paat on väike
ja möödujate keeristes vintskled kui siug.
Rahulik vaid siis, kui valid väiksema vee,
jõe või küladest palistet järvesilma.
Nii kohtud inimestega,
kes sind ka märkavad, sind näevad.
Külas võid olla isegi oodatud külaline,
uudistega suurest ilmast.
Mis sest aga rääkidagi, et põlati sind ära
väikseks, mannetuks ja sind pea polnudki.
.....
enesearmastuse õpingutel
"sa ei saa armastada kedagi enne,
kui oled õppinud ennast armastama"
see ütlus kõigile nagu süstitud oleks verre.
ma ei tea, kuidas mu päike jälle läinud on looja.
küll aga tean, et kui sõdima pean külmaga,
siis oled see sina, kellelt küllaga saan sooja.
sinuga tunnen, et mind ei saa rünnata,
tohin ma sulle armastust südamesse külvata?
usun, et selleks mind loodi,
ometi ma iseendast ei hooli,
kuid vähemalt enam ei proovi
ma nii väga olla teiste moodi.
mind tuimaks nüüd jätab nende arvamus,
sest soe süda on mu elamus.
ja tänu sellele ma mõtlen, et
ehk ko .....
Juured
Olen keskkonda vahetav vedelik
Või siis maagia mis on tegelik
Ãœles minemiseks kasutan tiibu
Mul on nii metsikult palju riime
Kui tunnid on muutunud hiliseks siis silme ees vihiku lehed siniseks
Ma mugavustsooni lõhkusin
Nüüd harjutan hommikust õhtuni
Olen päiksekiir mitte kommertsstiil
Mu sisu on sügavam kui tuum
Olen tahutud puu
Käsitöö, mis meditatiivsesse seisundisse lööb
Ma voolin animatsiooni lüürilist moodi
Igaüks kes püsib lainel saab aru et ma olen vaimne kui kasutan küünilist tooni
Peale seda kui lasin luule enda veeni ma
Said maitse suhu nüüd sulle .....
Eesti laul jälle
Oiii, neetud, läheb lahti
mingit jama on telerist
ja mul pole vaadata mahti
kui see taas saast;
nädala pärast EE TEE VEES
esineb mõtetu kultuur
on hõbeekraan ees
rahva tähelepanu ümber puur;
ärikad ei viitsinud oodata
et JUBA peale suruvad
Eesti Laulu, millega tüüdata
oma kiiksuga head kanalit mõrvavad;
märtsis harilikult see olnud
ja saab 10 a. Vanamehe multikast
peaasi, et see oleks lisatud
muidu ei tee ÜLDSE välja pasast;
mis iga aastaga hullemaks läheb
hea, et meil ei esine
neeger või pilukas
moslem, või keegi sookesine;
häid laule on và .....
Tulen, tasapisi tulen...
Ma ikka tasapisi tulen,
jõuan jõudumööda,
isegi kui silmad sulen,
teelt tagasi ei pööra.
Jalge all on valge lumi,
sinine on taevas-,
mäletan, kuis süda suri,
kui kurbus hinge vaevas.
Valu pole saanud läbi,
tee veel pikk on käia,
kuuselt alla potsab lumi,
koormat ei jõua kanda.
Tulen, tasapisi tulen,
jõuan jõudumööda,
koju, kus sündinud, kasvanud olen-,
teelt tagasi ei pööra.
Mets
Kui tuisutuuled on läinud
ja külmad valged suled kaovad mulda
kui kogu mets mööda mu salajast rada on käinud
ja ekslikult otsinud kuukiirtest kulda
kui laman sambla niiskel madratsil ja läen nõnda kuukiirte karva
ja küsin, tuule embuses, mis mets minust arvab?
muud ei oota
talv otsatu hall
kuivanud kõrred lumes
silmapiirini nii
elutu taeva all
iga paik iga viimanegi
muud ei oota
päev mööduks kiiresti
soe tuba lahke pererahvas
õhtul tuisusel mida on tarvis veel
auraks tassis piparmündi tee
jalge all ei oleks kuhugile teed
keriks omasoodu jutulõng
ninna voolaks tuttav hõng
Hukatuse rusikas
Need pole tähed, mis sähvab
ära hukatu surma nähes silma suleb
kuis ühe figuuri hääl nähvab
tema käsk ülim, tuleb mis tuleb;
nimi kabinetis ütleb kõik
positsioon ja ainuõiged sõnad
ja kostub õhkutõusu hõik
mida toodavad põrgumasinad;
teda tuleb igas värvis
kasuvus, eas ja ambitsioonis
kõiki tappa on tal ainult tarvis
see diktaatori positsioonis;
ära mööda kurjust kellegi rollis
vaid seda, mis piiri ta peab
palju rakette on eelis
mida saatan ülikonnas kasutab;
ühes riigis kaks eri maailma
Ida - Euroopa täis kirgesi
jääb vastane võidust ilma .....
Vaikus
Hommikuti on kuulda sügavat vaikust,
millest kumab läbi vaid kaunis linnulaul,
ülejäänud elu justkui tardus
nagu stardijoone taga enne, kui kõlab pauk.
Seda vaikust on mõnus nautida,
samal ajal päikest aknast vaadata,
elu jooksul on nii mõndagi vaja valida,
rahu, vaikus ja armastus - neid tahan tunda ja jagada.
Kodus vahel juhtub, et ärkan kõige varem,
koridoris ainult minu samme on kuulda,
ka tuult, kui mõnes toas avatud on aken
ja muidugi vaikust, mis kõike maagiliseks muudab.
Vaikus võib tekitada mõnel ka hirmu,
eriti öösel mööda tänavaid minnes,
ette .....
Kassi talv
Kiisu-miisu istub süles
peidus kõigest maisest murest.
Kõht on täis ja tuba soe,
ei ta enam õue poe.
Päike aknaruudust paistab
kiisu-miisu nurrub vastu.
Suleb silmad, varju poeb,
unes maitsvat silku sööb.
Tihane nüüd akna all
pekki nokib agaralt.
Kiisu-miisul uni läinud.
Küss: "miks pole õues käinud?"
Just nii see päev siis sai tal mööda,
lebotades ahjusoojas.
Õnn, et pererahvas töökas
nõnda silk ka kausis õhtaks.
2024 jaanuar
Olen vaba
Suvesoojus möödus nii äkki.
Sügistuultes kõnnin nüüd üksi.
Olen vaba ...
ja oled vaba sina.
Ei tõde ma taba,
mida tahan ...
mida tahad sina.
Tean vaid, et igatsen sind vahest.
Kuid sa oled nii kaugel.
.... isepäine ja raudne.
Haaran õuna ja võtan ühe ampsu.
Kerge õhk ja õlgadeni kampsun.
Peatun, võtan kohvikus istet.
Naudin üksi seda hetke.
2019.a.
0.5.01.2024
Tulgu ja aitage taipu.
Või ei näegu mu silmad enam linndude lendu.
Ema maa lilled on sinised, põõsad on rohelised.
Voolab jõgi, ületab sisinaga.
Sired lõhnavad, elu kõhnemaks läheb.
Paksu mett ma voolutan endast, iga hommik juukseid koolutan.
Lilled armastavad päikese lasereid, paiku neid paiku!.
Kuu on jättnud pisaradest suure laigu, mis osutab mulle teed.Oleks ainult palunud kustuta mu jäljed teekonna järjest.
Nagu lilledele mulle ei jättku neid kiireid talveks, ärge nutke ärge nutke.Näete pilvedes mind möödumas muinesse külla.
Ma igavesti ulgun südam .....
1. jaanuaril
hääd uut aastat
sullegi Elvis
paar rõõmsat haugatust
saba kiiret liputust
su kuudist kui möödun
vaatad küsivalt järgi
justkui teada andes
sinu poolest ilmas
kõik on korras sest
alles on su paituseks
lahti mu pihk lahke
avali pilk
mis siis et peas eilsest
suriseb veinist kilk
las nägu mul limpsib
veel kaua su keel armas
vastu mu kätt on
su selja soojad karvad
Pärast uut
Ãœhel hetkel
pärast algust head
ei luba vaielda
mind nead
tähendad et tähendad
suhtekorralduse pead
Ah siis ei vaidle
kriitik vaikida
võib mõtteid mõttetusi
su omi
moodsas keeles laikida
Üll ülevus meid ometi
kord võtab näha
meil pole tundeid arutelu
ei ole suhet pole abi elu
ma avan suu
mind löö või maha
Kirik ja minu tähendused*
Veider laulda ühel aastal "Jõuluinglist"
teisel aastal "Ühest ööst"
samas kirikus
erinevate armastusluuletuste taustal
Olin kindel, et oled hilineja tüüpi
juba alguses pidin sööma oma sõnu
ja hämmastuma vastupidiselt eelarvamusele
Kui vanadus lööb prilliklaasid värelema
ja pisar tikub silma
siis mõtled, et kus veel
kohata oma armsamat kui mitte kirikus
kus on olnud su vanaema, su isa
seal, kus on olnud su eellaste tee
keegi ei räägi meile sellest,
mis saab siis, kui aastaid on mööda läinud
kuidas tegelikult tühiseks muutub
solvumistest läbikogetu
.....