Sõnale morv leiti 62 luuletust
Tulvad
Öösiti tulevad tulvad
Neil on tuled ja nurgad
Tuli on nii jahe
Siiski kuidagi mahe
Tulvasid tulemas näha
Igaüks meist tahaks
Kuid siiski, mitte täna
Vaiki ja heida maha
Maas pilk eksib voodi alla
Sealt öösiti tulvavad varjud
Silmad paned kinni, päästad nad valla
Keegi ei kuule kuis sa karjud
Otsa vaadates tundud kui mõrvar
Tõuseks üles, ei, siiski täna ei viitsi
Sinakasvalge valgus täidab kõrvad
Silme ees on mustad viisid
Avaral Tuksel [2]
et mu kaaslast ei lükataks kraavi, kuigi nüüd ta juba põgenes, mõistis ohtu mu tõdedel,
tõdes end, kui mu kõnes polnud tühi paljas keelepeks, hetkest hetke selgeks teen,
meetmeks pehme veste seest, leian eriskummalised teed, hinge südame kasvatamiseks,
taeva puhastus tulele tagastamiseks, pühendus neile kõigis mu salmides, Looja poole,
rallides, igas sõnas valmis keeb, hariv meede, taas siin tassin kergelt, kui lendlen,
tõsiduses, õpin tundest, kõnnin luules, tagasi terve mõistuse juurde..Võitmata kedagi,
ei tea küll miks meelelahutust nad minust eeldasid? See pole ju .....
Avaral Tuksel
Adrenaliin, lõua liin, kaua-kaua kisasin siin,
oletamata, alati annan talle tappa, takka,
mingit tunnet mis ei haava, ei kulge ei tule kaasa,
ei munne ei mingit paska, midagi pole karta,
kui populatsiooni lasen sikutada alla,
kuldse miljardini, tegi hiigel diili, kuningas kogu mu liigil,
reptiili külmaverelisuse piirid, plaan paigas, suurel pildil,
Lõppude liidriks Billi, hoia enam tagasi miski, pole kitsi,
väravad lööb lahti karistama nurjatuid hingi, klammerdumas,
hoidmas väärtusetust kinni, määrused tehtud, et tõmmata tillist,
ninapidi veetult, iga rida vaid petnud, isa .....
Vana Räpane Värdjas
Laks vastu kanni;et kolisevad riiulil nii potid kui pannid;
Solvatud nii Mari kui Anni;tänades inspiratsiooni eest;
kui süütan oma salmis;need kuivand räästad; vihane vello;
kelle eest ei saa maailma säästa;tulega lampi ei jända;
sõnu käänan;kui ära väänan;kui mõni alo tuleb teid päästma;
sest ma olin Ennast täis;või nõnda mulle eemalt näib;
Toorelt vastu päid;nolk üle käte läind;sõna vabadus säil;
heisates purjed;tundes kus kulgend;enne kui juurte juurde juurdlen;
nuhtlev see mis puhkeb;inimsuse suhtes;enne kui viimane sõnade laviin;
Hüppes nagu trampliin .....
Sõnad su kõrvas
Hoolt ja armastust, lootust ning kallistust,
Väikesed asjad mida ma nõuan.
Kuid kas sa jõuad?
Sosistan sõnu su kõrva,
kavandan enda mõrva.
Ja mis siis saab?
Üks päev, me sureme,
kõik siis ära anname.
Ja kui see päev kätte jõuab,
Sa koos minuga lõpuni sõuad.
Terve elu ronides astmetel(1)
Räägin teistest, kui enese kogemuslikust eilsest,
kõik on selge, pinnapeale kirjutatud mis mõlgub meeltes,
kui teistega kokku ei peakski kunagi puutuma, hakkaks meheks,
lakkaks see võrdlev tehe, kasvaks vaikuse veste,
harivaks meetmeks, et näha mis, siis tegelt,
läheksin hulluks, kui paljaks end ei kisuks,
kisast kärast, anastavast mõissa härrast,
lööks lambid kinni, et näha igat tähte, mis taevas särab,
ei haaraks sarvist härjal, kõnniks oma rajal,
Ja ma vannun, et ma ei jääks nälga,
kui maa poleks jaotatud, iga kord ma midagi kaotanud,
kui kodu-ukse lahti pao .....
roheline elustiil
mis on roheline elustiil
kuhu see meid üldse viib
kas peame palju ohverdama
andma ära osa oma mugavustest
on see seda väärt?
nii hea on ju oma paksu perset
oma tuhandese diivani vastu kleepida
et televusserist uudiseid vaadata
kuidas venemaal põles kool
ja iirimaal on sarimõrvar
kes on juba tapnud viis inimest
ja meie vererõhk juba veidi tõuseb
sellepeale
nii hea on end tund aega
duši all karastada
ja autoga kolm minutit sõita
et poodi minna
nii hea on eilset toitu prügikasti visata
lõhnas veidralt
ja nii hea on mõelda
et minu käitumine siin maailmas
on üks .....
#
Keskkriminaalne
poolnarkomaan
Kõrge lend
madal maa
Kuivas kõrbes veereb
liivamannatera
Hoia tema eest
Kykitab ja almust palub
sinult piima anub
Meeles tal vaid tsoonielu
see vaimuhaige melu
Mõrvarid vägistajad
vargad ning petturid
Idiootidest etturid
seadust salgavalt
ürgkeelt valdavad
kehakeelt haldavad
Demonteerivad hambad
Pügavad lambad
Vennastunud kambad
Tantsivad sambat
Vulgaarselt laulavad
Seltskonnas jauravad
Istuvad astuvad
Sihikindlalt sammuvad
Selgel teel
Ebaselge peaga
Head nad ?
Ei
Võib-olla
Näivusepilv
Kas see on vale,
kui ma väikeseid
peale sunnitud ateiste
täis majas laulan nõiasõnu
ja nad vaatavad mind
nagu ilmatust.
Suured säravad silmad
täis potensiaali saada
maailmaparandajaks
või sarimõrvariks.
On lummav vaadata
kuidas piirid langevad
ja muutuvad
täiuslikuks kaoseks
ja hinged ehivad end
sõnatolmuga, peites
vana maailma varje
varvaste ja sinisilmsuse
vahel ning ei püüagi
taastada võimu,
nagu see ükskord langes.
Väävlihingusest
ja porist määrdund,
sõitlemas ikka veel,
aga iial, iial enam
ei kordu see valelik
maailmakord .....
Su hääl on hüpnotiseeriv
Su hääl on hüpnotiseeriv,
vibreeriv, garboniseeriv
iga rakk mu kehas tõmbleb suurest erutusest,
kui puudutab su häälenoot mu kõrva,
ära mind sellega liialt mõrva,
tõrva ära kalla,
vaid võta vastu mu nätsukumm,
mille heast südamest kingin sulle,
puhu mulle või taga aja hulle,
kes sind austavad,
imalate võtetega meelitavad.
Sõrmega sind hellalt silitan,
salaja pihku itsitan,
pinistan kitarrikeeli,
et laulda sulle serenaadi,
lauluhäält pole antud mul,
mind sellegi poolest kaisutad,
haigutad, kui telekast tuleb mu lemmikseriaal,
pedaal olgu .....
***
Me seisame õlg õla kõrval
ja ootame.
Kas on see elu või surm,
et mõrvatud inimesed
tunnetavad südamelööke.
Need, kes elavad
Ja need, kes surevad.
Olemasoleva takistuseks,
oleme koos.
Me seisame õlg õla kõrval
ja ootame.
Ootame saatust,
mis ettemääratud.
Seisame õlg õla kõrval
ja ootame.
Surm, mis tuleb ja võtab
jätab alles südamelöögid.