Sõnale mote leiti 669 luuletust
jõulud
lumepuistega värvitud puud
valgeks sümboliseerimaks rahu
tähed naeratusega ehtind suud
sädelusega üksildasel kuul -
kelle piiratu valgus ei mahu
muidu aknast kiirena sisse
tulukesena igasse südamesse.
härmatise tolmu maailmale
saputand üleannetu pakane
vilkuva virmalisena silmale
hingeline hinguse hetk vagane
--------------------------
härdavõitu tunne ilusale
mõeldes - elu klaaspind
õrn... sile... tasane...
Siin ja praegu
kui oled pikalt olnud ellujäämise režiimil
siis lõpetad iseendale kaasa tundmise
lihtsusest saab kergus
sa ei tõtta, ei morjenda ennast mõtetega
mis võiks olla
vaid elad hetkes - siin ja praegu
olgugi, et on nii häid kui ka kurvemaid aegu
sa elad selle läbi ja tuled tagasi tugevamana
kui eales enne
ja küllap selle karkassi ehitamine
ja oma töö viimistlemine on vajalik
et hiljem oleks millele toetuda
ükski haigus
ükski tõrge süsteemis pole põhjuseta
iga asi, mis on tulnud, on kui kogemus
ilma liigitamata teda heaks või halvaks
kui tunned mõnu väikeste .....
Igal hommikul
Igal hommikul ma vaatan
vastu kuldsel päikesel,
tema naeratust vaid ootan
ka siis. kui ilm on pilvine.
Igal hommikul ma lille
korjan kaunil metsateel,
linnulauluga läen kaasa,
rõõm see rõkkab südamel.
Igal hommikul ma kümblen
hõbedasel allikaveel,
püüan igat kaunist hetke
kild, killu haaval südame.
Iga päev ma juurde palun
Loojalt ühe elupäeva veel.
Portishead - Threads
Loodan, et suudaksin leida sõnu, mida öelda
Iga kord, kui teen valiku, pöördub see ära
Olen kurnatud, väsinud enda mõistusest
Olen kulunud, mõeldes "miks"
Olen alati nii ebakindel
Võitlen mõtetega, mida leian, et ei suuda seletada
Olen nii kaugele reisinud, kuid siiski tunnen end samamoodi
Olen kurnatud, väsinud enda mõistusest
Olen kulunud, mõeldes "miks"
Olen alati nii ebakindel
Olen alati nii ebakindel
Olen alati nii ebakindel
Olen alati nii ebakindel
Olen alati nii ebakindel
Olen alati nii ebakindel
Olen elus, kui ma magan
Miks ma ei ole kõiges, mis .....
Uuuuu!!!!!
Uuuuuuuuuuuuuuu!!!!!!
Kas on keegi kodus?
Mis toimub seal?
Kuhu mõistus kadus?
Kus on Su pea?
Uuuuuuuuuuuuuuu!!!!!
Miks Sa istud seal?
Kas tahad passida?
On Sul tõesti hea,
kui Sa ei oska mõtelda?
Uuuuuuuuuuuuuuu!!!!!
Kas nõnda vaatadki?
Miks ej julge otsustada?
Ainult palka ootadki,
et ei peaks vastutama?
- Tarmo Selter -
2023
Valss
Tantsin rannaliival valssi,
kergelt liiv lendleb jalge all.
Päike kuumal pilgul mind jälgib,
lõoke lõõrib sinitaeva all.
Kajakas peab kaladele jahti,
tuules purjed õõtsuvad.
Kergel valsisammul lendan,
liuglen üle lainete.
Ei mind keegi enam peataks
ei jõuakski mul järele.
Hea on olla vahest peata,
valsitaktis keerelda,
lasta mõtetel end juhtida,
lihtsalt suve nautida.
Tasa nutab pilveke
Täna taevas pilvine
tasa nutab pilveke
peitu pugend päikene
kurvalt siutsub linnuke
Tuul veab tuules vihmapiisku
üle ilma laiali
mesimummil lilleõiel
raske lennata taruni
Päevas täna vähem sära
jõuaks juba õhtuni
homme kindlalt päike särab
süda mulle ütleb nii
Klounaad
Ööistung ja kõik see muu
sõjaajal selle mõte alaneb
ei ütle tarka midagi sealt ühegi suu
iga aastaga aina hullemaks läheb;
muretsetakse LGBT pärast
mil minu meel on majanduses
kooselu arutelus on mispärast?
maksukoormustega ju rahvas raskuses!;
vaieldi, halvustati ja üle räägiti
pole üllatav, kõigil mõõgad teravad
täisealiste vahel 30 tundi mängiti
raske just, kui troonil istuvad oravad;
mis diil on muudkui lugeda
oppositsioon või koalitsioon
praegu tahaks peitu pugeda
sest olukorraga on pask riigi visioon;
mõni õlut isegi jõi...
konsumeerisin .....
HIRM
Hirm hirmutab
ja astub mulle vastu,
ta sünge on
ja vaatab otse näkku.
Hirm tuuseldab mu sees
ja mu ümber,
und varastab,
mõtetes kümbleb.
Hirm mind ära tunneb,
mina hirmu,
hirmu vastu võitlen
ei kannata, et mus tungleb.
Maha surun hirmu,
mis tugev on mu sees,
ma ei anna hirmul armu,
säru talle teen.
Võitu saan kui hirmust,
siis kindlameelsem meel,
mõtted kõik on kained,
õigeid asju teen.
Elu, ülistan sind...
Elu, ülistan sind taevani,
kiidan maailma otsani,
armastan sind elu lõpuni,
sind sisse hingan viimse hingetõmbeni.
Elu, vahest oled tundnud häbi,
kiirel sammul jooksnud silme-eest läbi,
siiski oma tugevust ja tahtejõudu andnud mul,
loodan, et armsaks saanud minagi sul.
Elu, nüüd iga sekund ja minut oled vajalik mul!
Elu.
Ma olen elust väsinud,
täielikult eksinud.
pea kumiseb mõtetest,
pole aimu elupõhimõtetest.
See kõik, mida ta ütles
häirib mind sel ajahetkes.
See siiani mu hinges
särab kuuvalges.
Ta murdis enda lubadust,
keelas mind elamast.
Valgus tunneli lõpus,
mu hing uppus.
Ma ei leia algust,
pole suuremat lollust.
Sisemas ma suren,
päästa mind aamen.
Elutahe kadumas,
äkki leian end paremas.
Taevasse
Elu muutumas taevasel merel,
päike tõuseb ja loojub koos kuuga,
olles päeval ja öösel nii ere,
hetkes varje ja valgust saab luua.
Ajad kadumas, taevas see jääb,
vahel selge, siis pilvedest tume,
ükskord palavas äikestki näeb,
siis väravad valla on lumel.
Elu peatumas taevasel rajal,
maist elu seal vähegi on,
rändlindudel lennata vaja,
vahel pilvedes saatmas neid torm.
Ikka taevasse vaatan ja mõtlen,
kuidas elada vabana on,
loodus pilvedes edasi tõtleb,
ükskord hävitab, teinekord loob.
- Tarmo Selter -
2023
Rutakas mõte*
tahan tänada seda inglit
kes päästis mind surmasuust
kes hoidis mind
kui ma murdosa sekundi vältel
suutsin vaid mõelda
kuidas ma langen
ja millal ma seda teen
uudishimu ei vii alati sihile
vahel on liigne uudishimu takistuseks
edasiliikumisel
kuidagi peavad rongid käima
ja liiklus säilima
hirm elu ees
läbi kukkumise ees
et prantsatad isegi trepilt maha
nuttes, et miks just minuga juhtuvad sellised asjad
et emo külastan tihedamini kui oma surnud sõbra hauda
keegi hoidis mul käest
ja päästis mind
küllap oli see torge
et ära kipu sinna surnute maailma
kui .....
