Sõnale mote leiti 858 luuletust
Mõte...
Minu vaiksetel uneta öödel,
sa piinanud oled mind kaua…
Ilmselt säravaim naeratus huulil…
Tantsid rõõmsalt üle mu haua….
Ma ei saa sinna midagi teha..
Mu viimnegi mõte on sinust..
On letargia haarand mu keha…
Et sa välja ei tee enam minust…
Kas vihal või armul on vahet..
Üks tundub ei välista teist…
Selleks vaja on kindlamat tahet..
Lõpuks loobuda mõtetest neist….
TALV
Taamal lumelongus puud
kui su "tiivad sorgus" õlad.
Nurgad alla suud
veel vaevu veavad jalad.
Leek su silmis hajub -
kustub pikkamisi taht.
Oma kurbusesse vajud
nagu üksi hääbuv täht.
Kadunud mõtete seas
veel viimaste vete vulin.
Leidsid mind peitumas peas
just enne seda kui surin.
Lahke meel
Lahkelt naeratan Sul ma,
hommik kaunis võib alata,
päeva juurde rõõmu toon,
rõõmsa meeleolu loon.
Lahkelt jagan sõnu häid,
kuulan, kuis Sul käsi käib,
mures oleksin Sul toeks,
südamlikke luuletusi ette Sul loeks.
Kui on lahkus südames,
ilu kõigis mõtetes,
siis on rõõmu elades,
igas hetkes viibides.
Eesti laul jälle
Oiii, neetud, läheb lahti
mingit jama on telerist
ja mul pole vaadata mahti
kui see taas saast;
nädala pärast EE TEE VEES
esineb mõtetu kultuur
on hõbeekraan ees
rahva tähelepanu ümber puur;
ärikad ei viitsinud oodata
et JUBA peale suruvad
Eesti Laulu, millega tüüdata
oma kiiksuga head kanalit mõrvavad;
märtsis harilikult see olnud
ja saab 10 a. Vanamehe multikast
peaasi, et see oleks lisatud
muidu ei tee ÜLDSE välja pasast;
mis iga aastaga hullemaks läheb
hea, et meil ei esine
neeger või pilukas
moslem, või keegi sookesine;
häid laule on và .....
Libe ilm
Jälle libedad on teed,
teedel vulisevad veed.
Ettearvamatut ilma,
saad sa omal nahal tunda.
Tasa ja targu astub samm
kõnniteel, mis libe jalge all.
Mõte vasarana pähe taob
autojuhil: Tasa sõuad, kaugele jõuad:!
Udu kardinana laiutab teel,
piirab aega ja tähelepanelikuks teeb.
Hoiatusmärke on teedel veel-,
neid on veel....
mõni katkine mõttepude
rahu maa peal
ja inimestest hea meel
saab see kunagi
meie kõigi juures
kunagi teoks
surmani mina ent
selles eest palvetan
lõpuni kõnnin selle tee
*
mul üle elada
ära taluda
tuleb seegi mõte
nad mõned aastad
pärast matust
põletavad su kirjad
fotod kus sina oled
seitseteist
noorkuu ja vein
üksinda kodus lage ma vaatan,
ning nahalt kakun koorikuid,
veiniga masendust maandan,
see kuu on taevas noor, kuid
kõik nii vanaks on mu ümber jäänud.
nii vanaks, et meelestki mul läinud,
millest mõtlen'd, kus olen käinud?
kõik, mis me ümber, siin kord lõppeb.
vahel nii vara, pole elugi näinud.
proovin endale nii mitte teha,
kinni minusse jäänud kõik see raev ja viha,
tarbinud ma meelemürke,
enam kuidagi ei oska olla ilma.
millal viimati vaatasid mul silma?
pistma pean su teadmata rinda
kõiksugu mõtetega, see on nii väsitav.
tunnen, kuis kõik see mu ümbert .....
Kookonisse *
Ma sulgun kookonisse
selleks ju talv ongi ju,
eksju
mitte põgeneda sellest krõbekülmast
ahju ees istumise valgusest
kus soojendad oma käpikutest välja võetud käsi
Ma ei jaksa enam
mu lapsepõlve read kiirusest,
mida kirjeldasin südamepuperdamise kaudu
lööb eriti tugevalt esile
Ma tahan Koju (kuskile)
sest ma ei jaksa hekseldada neid heinu,
mida mulle ette söödetakse
vaata seda ja toda mustrit,
nüüd siit ja sealt
ma pole savipottide valmistaja
anteeksi
Need, kes mind poriga loopinud,
ei saanud aru, et lumel on puhastav jõud
ja külmus teeb meid nooremaks .....
Ãœmbrus
Ma olen vigane peast
Elan ridade peal
Kui neid sõnu siis sean
Mõtlen et järgmise laksuga leian midagi head
Mõte on selge
Olen täiesti terve
Segan ennast kui kaardipakki
Ja riietun lahti
Ma ise seda metafoori tahtsin
Hääl läheb sügavamale
Vaikus lööb selgust
Annab mu elule kergus
Pikalt see ei kestnud
Hingetõmme on tehtud
Vaikusest tulen ja lõpuks ma väsin ja suren
mediteerin kui olen siin samuses tules
alles hakkab pilt võtma jumet
Riimid mis viskan on täiesti lihtsad.
Seda maailma armastan. Sõnadesse on peidetud kood.
Ja igasugune mõte puudub sellel l .....
Melanhoolsed minutid
Su teravad nurgad
Vastu mu reisi
Teevad mind nõrgaks
Kui püsti ma seisin
Äkki ma tahangi olla õrn
Seda endale püüdsin lubada
Siiski ma tundsin, et sinu sõrm
Tegi, et seda tagada
Kas see su pale või tahtlik meelepete
Nüüd vast hilja, kui tekib see mõte
Mind nutetakse taga ma luban sulle
Kui palju minust sa suudad visata tulle?
Uue aasta eel
visioonikavandik* tehtud
kuigi arvasin, et see raskem
visioonid tulevikust lihtsalt voolasid paberile
piltide kaudu
ja sellest sai töö
teadusseminaril osaletud
mandariine manustatud
sõpradele "ei" öeldud
pidudest loobutud
introverdi olemus
ma näen, et mu energia on ressurss
fookus
kui ma pühendun, siis ma olen
iga liikuv element
iga häiriv mustririba häirib mind
miks kuulata muusikat televiisorikastist
kui saan teha seda kõrvaklappidega?
Inglid on ammu sositanud mu kõrva
kui ema öökapisahtlist leidsin
oma kogutud poolvääriskive
vanemaks saades muu .....