Sõnale motted meel leiti 187 luuletust
Keha ja meel
Sa tunned rõõmu
ja kurbust käsikäes,
saad valust sõõmu,
palju päikest Sa näed.
Oled mõttes ühes,
hinges teises kohas,
need tunded vahel
on elu sõnumid ajas,
tuues Sulle teadmist,
et Su keha ja meel
ikka üheks saaksid
teie ühisel eluteel...
- Tarmo Selter -
Pisut kurb on minu meel
Pisut kurb on minu meel
sel vana, vana-aasta eel
Häid ja halbu mälestusi
kuhjaga jääb maha
Lumi peidab käidud jäljed
matab rajad maha
Vanakraami kambrit veel
koristama pean
Sellest saaks mul kergem,
seda tean
Uuele jääks jalgu
ja see ei oleks hea
Vana-aasta sammub
kipras kulmuga
kuid uue aasta hakul
uut aastat tervitab!
Elagu uus aasta
šampanja vahutab!
Kummaline kaunis sügis
Uskumatult soe on sügis,
päikesekiir südamesse trügib,
Iga päev saab ärgata
hea ja rõõmu tundega.
Lõngad korvis nihelevad,
vardaklõbinat ihkavad.
Tänavu minul aega küllalt
on sügistraditsioone rikkuda.
Lihtsalt naudin sooja sügist,
heldusest ei küllalt saa.
Veidi kartust hinge ronib,
et järsku hea kõik otsa saab.
Milline see sügise lõpp küll tuleb,
algus on liialt, liialt hea?
Seniks naudin sügise ilu ja võlu
täiel rinnal ma.
Nooruslik sügis
Igal sügisel ma muutun hingelt nooremaks,
mõtted nagu sügislehed kirjumaks.
Põsed punetama löövad kui ladvaõunad,
seenel ja marjulkäik südame soojaks teevad.
Sügisvihmad ei heiduta mu meeli,
pisut puudutavad hingekeeli.
Kui ka torm tuleb südame peale,
saan hakkama vaatamata eale.
Valss
Tantsin rannaliival valssi,
kergelt liiv lendleb jalge all.
Päike kuumal pilgul mind jälgib,
lõoke lõõrib sinitaeva all.
Kajakas peab kaladele jahti,
tuules purjed õõtsuvad.
Kergel valsisammul lendan,
liuglen üle lainete.
Ei mind keegi enam peataks
ei jõuakski mul järele.
Hea on olla vahest peata,
valsitaktis keerelda,
lasta mõtetel end juhtida,
lihtsalt suve nautida.
Tasa nutab pilveke
Täna taevas pilvine
tasa nutab pilveke
peitu pugend päikene
kurvalt siutsub linnuke
Tuul veab tuules vihmapiisku
üle ilma laiali
mesimummil lilleõiel
raske lennata taruni
Päevas täna vähem sära
jõuaks juba õhtuni
homme kindlalt päike särab
süda mulle ütleb nii
HIRM
Hirm hirmutab
ja astub mulle vastu,
ta sünge on
ja vaatab otse näkku.
Hirm tuuseldab mu sees
ja mu ümber,
und varastab,
mõtetes kümbleb.
Hirm mind ära tunneb,
mina hirmu,
hirmu vastu võitlen
ei kannata, et mus tungleb.
Maha surun hirmu,
mis tugev on mu sees,
ma ei anna hirmul armu,
säru talle teen.
Võitu saan kui hirmust,
siis kindlameelsem meel,
mõtted kõik on kained,
õigeid asju teen.
Annan mõttel' rahu...
Kui su mõte on väsinud
ja ei jaksa enam mõelda,
siis anna talle rahu,
lase vaikselt olla.
Pingutatud mõte kui pillikeel-
katki võib minna
ei siis rõõmusta su meel,
valu täidab rinna.
Kui su mõte on väsinud
ja ei jaksa enam mõelda,
siis jäta ta rahule.
las ta rahus olla.
Kevad südames
Kas oled vaadand sinilillel' silma,
ülast valget tervitand,
kullerkupul' kummardand,
lõosilmal naeratand?
Pääsusilmalt päästet küsind,
karikakart armastand,
nurmenukult aru pärind,
piibelehte hellitand?
Kevadel neid tundeid tunned,
siis kui loodus ärkamas.
Siis, kui päikesekiir poeb põue,
hinges, südames kõrvetab.
Mõtted veinivineses õhus
Veinivineses õhus hõljuvad mõtted
paremale ja vasemale.
Ümberrigi käib jutuvada,
kuid see ei ühtegi mõtet sega.
Väikene sumin tuulab ringi peas-,
kõik mõtted paberile jooksevad reast.
Vana-aasta lahkumas on pea,
kuid süda kurbust pikalt edasi veab.
Veinivineses õhus hõljuvad mõtted
ikka paremale ja vasemale...
Uus aasta pauguga,
tõttab aina lähemale ja lähemale.
