Sõnale motted leiti 400 luuletust
Kollased roosid
Kollased roosid
alla kahe meetri mees
ettevaatlikult kohmetunud
minu esikus
Kas need roosid on värsked?
- Ma ei too ju Sulle roosasid begoonaid,
need on surnuaia lilled.
Tulin lepituseks.
solidaarsuse eesmärgiks
et liita kampa
luua koostööd
Roos on ainult vahend tutvustuseks,
jää murdmiseks
et häbeliku ilmega suudaksid kasvõi
neid roose jälgides
mõelda korrakski
kui väga Sind igatsen
Miks on Sul tervitusrepliik
kirjutatud sõrmedele, pihku
kas lohutuseks, et ka "tere" võib vahel
meelest minna
- Ära tule röstima mind
Kulgeme koos
Your signature, .....
Sügis õues
Kardina tagant välja piilun,
silmamõõt ulatub taevani.
Päike pilve tagant välja piilub,
vihm aknale ei koputagi.
Tuul veab tasa lehti kokku,
alles ma ju riisusin!
Sügis õunapuudel kiigub,
tuleb rohke õunasaak.
Sahvrisse on valmis pandud
moosipurke terve laar.
Pasknäär viimaseid punasõstraid põõsast nokib,
rasvatihane rasvast peķki toksib.
Tänavu vist tulebki krõbe tali...
Kütteperiood,see polegi ju nali.
Rahakoti valmis sean,
rahulikuks jääma pean.
Sügis Sinu hinges
Järsku ma ei tunnegi Sind ära
oled hoopis teine Sa.
Vahest sügisnuttu täis on Sinu süda
naer seal üleliigne näib.
Mis mõtted valdavad Sind täna?
Millist koormat kannab süda?
Vahest elu näpistand Su hinge
valu tuli korraga.
Sügis tuli
see on kindel
ellu salakavalalt.
Armastab ta Sinu hella hinge
üsna, üsna palavalt.
Veits nihu läks teadus
Ühel mehel amputeeriti käsi
küünarnukk on paljas
aga tööd teha ei väsi
seega uut külge vajas;
paigaldati jubpi metalli
mis mis 5 näpuga sedasi
kuna ka loodus tühja kohta ei salli
läheb elu nii edasi;
saab valida, mida otsa kinnitada
saag, haamer, kruvikeeraja
isegi binokkel, et eemalt vaadata
just sellist läks vaja;
ühendatud ta ajuga
robotil motoorne mälu
olemas igasugu vajadusega
aga häbi teeb valu;
sest, kui töötab meeltega
hakkas üks õhtu ise liikuma
mil veetes aega naistega
mõtted iha järel uluma;
roboti käsi tahab pihku panna
see on ka .....
Kas Sa tahad?
Kas Sa tahad tulla talveõhtul siia,
lastes lumehelbel paitada Su pead?
Kas Sa tahad tulla kevadõhtul siia,
värskes roheluses mõtted on nii head?
Kas Sa tahad tulla suveõhtul siia
valgel ööl, mil eha koitu kohtab taas?
Kas Sa tahad tulla sügisõhtul siia,
saatjaks lehevärvidega kaetud maa?
Kas Sa tahad ennast unistustes kanda,
luues hetki, mis ei iial unune?
Kas Sa püüad elus endal kõike anda,
et kõik ilu Sinus süttiks elule?
- Tarmo Selter -
2022
Sügis teel
Paljud puud rohetavad veel
lehti vähe kõnniteel.
Tuul veab räti kaelast minema,
sügis hakkab õiget nägu näitama
Taevas pilvi kokku vähehaaval
liigutab,
siia-sinna mõned vihmapiisad
tilgutab.
Sügis laululinnud viinud ära,
pesitsema võõral maal...
Nokka plagistama, uut kodu looma
sinna, kust soojust saab.
Südamesahvrid on avaraf
Kiigun tasa
Õhk liigub tasa
Meeled kui maandatud liinid
Vaikne surin
Nähtamatu jõud
Suve lõpu põud
Ei väära midagi
Viljad on valminud
Mõtted on salvimas olnuid
Helgeid suvepäevi
Naeruseid hetki
Lõputuid retki suvetaevas
Ja meres
See on meil veres
Hoidistada ja tallele panna
Südamesahvrid on avarad
23.08.2
Sügisel on mõelda palju
Sügis on nii ilus, kuldne,
nii kirju ja nii meeletu.
Miskit sügisel poeb põue,
suur meeleheide tulekul.
Sügisel on mõelda palju
suvest, mis on mööda läind.
Taga igatseda päiksesoojust,
mererandu liivaseid.
Sügist armastan ma palju,
tas on hingesugulust.
Inspiratsiooni allikas ta mulle,
puhtast südamest ma tunnistan.
Suitsiid oli nii lähedal
Üks hetk käis maa ja taevas kokku,
minu hinge sees.
Kogu maailm purunes kildudeks,
süda suri sees.
Küll lükkasin valu endast eemale,
kuid ikka ta tuli mu peal',
kogu aeg hingas kuklasse,
ulgus mu südame peal
.
Olen kinnise loomuga,
kedagi ei süüdista
ei taha ma oma hingevaluga
teisi koormata.
Üks hetk hakkasin toitu pugima,
et toime tulla valuga,
kuid valu paisus suuremaks
koos minuga.
Mere ääres kõrge kalju peal,
istuda oli hea...
Taevas oli nii lähedal,
ringi käis mul pea.
Üksik valge kajakas,
ta ingli moodi näis,
mu pea kohal tiibu saputas,
süda s .....
Tunnete sügis
Nüüd tunnetel on vaba voli olla,
sest sügisel on hingepaelad valla.
Süda rohkem kannatab ja kurvastab,
sügisvihmad meele härdaks muudavad.
Sügis kurvameelne minu hinges,
teab, kuhu peituda.
Mul hea on olla, pole pinget,
kõik tunded paberile lasen voolata.
Mina
Mis minust saanud on,
nii vanana istun siin,
mattes hea sõbra,
mõtlen iseendagi valusatest päevadest
kui enam ei oska ei jaksa
sooviks vaid vaigistada seda valu
Aastad kogunevad, aga minu tuum on sama,
see avaneb ja avardub, aga mina olen mina
aina mugavam, aina mina ise,
aina rohkem mitte hooliv sellest
kuidas võib nähtav olla mu väline ilme teistele
püüan hakkama saada eelkõige iseendaga
Kui taotlus on tehtud, et lapsi ei tule,
võin ma oma helesinise kleidiga kivil istuda
ja ennustada veepeegeldusest sügavuti minekut
aga...
kas ma tunnen ennast rõõmsana? .....
Armastus
Hommikul
kui silmad avad
ei oota ma Sind Werneri kohvikus
suur latte kruus käes
et rääkida maailma asjadest
või tunnetest, mis jäid ülikooli seinte vahele
loengumaterjalide kaante vahele
Ei räägi Emajõe ilust
ei räägi Tartust kui Pariisist,
mis mulle kangastus 2010-ndal aastal
Ma olin üksinda selles linnas,
aastaid tahtnud vabadust ja siis lõpuks sain,
sain iseenda mõtted ja iseenda tujukad sõnad
enda nukrameelsusele toetuseks
Hakkasin otsima tühjusele täidet
Vaimustusin, olin elujões, eluväes,
kuni tundsin, et selleks, et olla tasakaalus,
peab mul ol .....
Koltund sügislehekene
Koltund sügislehekene,
kurvameelne, nukrakene.
Alles oli roheline,
oksa küljes turvaline.
Koltund sügislehekene,
kurvameelne, nukrakene.
Tuule kanda, jalge alla,
reha hammaste vahele.
Koltund sügislehekene,
kurvameelne, nukrakene,
Alles oli roheline,
oksa küljes turvaline.
1.SEPTEMBER
1.september,
sügislehtedes kirendav kuu,
rõõmu, kilkeid ja naeru
on kooliaasta uus.
Kõik mõtted uhiuued
ja targad raamatud
on päitsed pähe saanud
ja traav on lõppenud.
1.september,
igatsust toov kuu,
kurbi muremõtteid
sügis kannab ju.
Niikui sügislehekene veereb
nõnda veereb elugi
vahest tuulispask me peades
ilmapidi laiali.
Ja juba ta tulebki
Nüüd igatsema ja kurvastama
hakkab minu meel,
sest sügis juba poolenisti
on mu hinges sees.
Natukene valu
tunneb süda
ja kannatab
pika sügise aja
Nagu elud
nõnda kirjud on sügislehedki
vahest tuul neil tallab
pillub ilmapidi laiali
Sügisel kurba nuttu
ja rõõmu on läbisegi
Siis päevavalgust kartvad teodki
hiilivad meil ligi
See on osa sügisest
tükike mu hingest
tunded, mõtted
keelel, meelel-
Kõik nad panen paberil.
Sügis
Sügis juba lehti veeretab teel,
krõbisedes mööduvad jalge eest,
poolenisti päikene naeratab,
pilvesülest vihm end välja upitab.
Peas tuiskab ringi mõtetelend,
tulebki sügis, aasta üheksas vend,
tiibadesahinal tuleb lennu järel lend,
vahest pilvedes tunda tahaksin end.