Sõnale mottetus leiti 17 luuletust
Emakeelemängud
Ehh- polnud otse olnud kurja nägu
kuid ka mitte sõbralikku palet
ei olnud öeldud kainestavat tõde
siiski mitte suisa selget valet
Ei pole olnud elus päris tunnet
sealsamas ka et puha kõik ükspuha
ei ole öeldud kõikidele ära
kuid üsna tihti kõigele- ei taha
Jah- elus olles oldud püsti rikas
vaid üsna tühi hingest/maisest varast
vasktorudest ja tulest läbi käidud
ei saadud üle lapsepõlvetarast
Kirg- oldi unistatud taevaist/ingleist
kuid kobatud sind poldud käsikaudu
ei iial olnud oldud kinni vanglas
ehk meeled seoti veritsema raudu
Me oleme- veel pole .....
Pärast uut
Ãœhel hetkel
pärast algust head
ei luba vaielda
mind nead
tähendad et tähendad
suhtekorralduse pead
Ah siis ei vaidle
kriitik vaikida
võib mõtteid mõttetusi
su omi
moodsas keeles laikida
Üll ülevus meid ometi
kord võtab näha
meil pole tundeid arutelu
ei ole suhet pole abi elu
ma avan suu
mind löö või maha
Emale on tähtis...
Emale on tähtis iga laps,
isegi kui elu tundub kurb,
ei armastades otsa lõppe jaks,
on lapse naeratuses peidus kuld.
Emale on tähtis olla ema,
kahjuks võib ta rajalt eksida,
väljast paistmas elu nõnda kena,
päriselt vaid laps see peksa saab.
Emale on tähtis olla ise,
lastest enam välja ta ei tee,
luues endast ema mõttelise,
pisikestel algab elutee.
Lapsele on tähtis oma ema,
kui on tunded, soojus, armastus,
ema vananedes hakkab kahetsema
kui on hilja, teda saatmas üksindus.
- Tarmo Selter -
2023
Mõttetuste pikas jadas
lõpuks leiad ühe kiire,mis võiks olla elu mõte.
Ehmatusega siis märkad
seda püüdmaks sinu teele
sätitud on mitmed tõkked.
Purustada kõik need seosed,
mis sind sidund käsist,jalust.
Järsku taipad senist elu
elatud ,mis siiamaani
enam päeva pealt ei talu.
Aga pärast igat võitu,mis on tulnud liiga kergelt
järgneb pikk ja piinav valu.
Luuletan ja olen ise
Jah, ma luuletan, kuid pole pede,
nagu mõnel kohe arvamuseks on
ühiskonna survel, mis on vale,
jah, laulda mulle lisaks meeldib küll.
Jah, ma ikka poissmees olen vahel,
luuletan ja laulan mõnuga,
mõnel härral kohe mõtteahel
seostab kõike geide porriga.
Luuletusi sünnib mitut sorti
loodusest ja ühiskonnast just,
kui ka vahel elu ilu loobki,
mõni neiu mulle paotab ust.
Alati ei valida sa tohi
esimest, kes liigutab ja loeb
sulle ette, mida teha tohid,
vali naine, kes on sulle toeks.
Lihtsalt vahel ole vait ja kuula,
mida teistel sulle öelda on,
pole mõtet mà .....
Elu mõte..
Ma aru sain
et elul ongi mõte..
on üks idee ja siht ja käik ja kulg..
see väga keeruline,
kõigile ei sobi
ja tundsin kohe
see miski ongi mõeldud mulle toeks
justnagu valgus laskuks ainult minu peale,
ma tahtsin, mõttetused et mu elust kaoks
muu pööbel nõnda labaseks siis muutus
ei enam aega raiska nende jaoks..
ja kogemata sain siis pinnu näppu..
see oli esmaspäeval, minu meelest vist
nüüd ainult näpule ma mõtlen,
(on nii õudsalt valus)
jah, raske mõtlejale kanda tema rist..
Torutunne
Valede ja vääramate valikute rägas
ükski roim ei ole hirmsam ajuvabast aususest,
põhimõttetustest põrutatuna maas ägan,
kookan oigeid, ling läeb looka labasusi lausudes.
Olla elus, elada, või lihtsalt elutseda,
kaasarippuv ripik annab endast märku paisudes.
Meeletutest meenutustest mälul mäletseda
meeldib neid, mis põimit kõige mädamatest haisudest.
Õiglus alati jääb võitjaks... Oma nägu muutes...
Pikka iga petturitel, pole mingi ime siis...
Koperdades mööda kõverkonarlikke ruute,
minumoodi etturitel polegi ju nimesid....
Unetus
Mis on mõtlemise mõte?
Mis on augu täide?
Milleks lükkub tõrjutus
ja mida pooldab väide?
Unetuse hetkedel on
mõttetuse lõhn...
Paisub pea kui kooljaluu,
all rippes keha kõhn.
Ah vidinate vaimustus!
Oh püüdlemiste püür...
Tuleb hommik hämune,
seljas uneküür.
/Mari*Uri/
Sõnatus
Sõnatus on parim heli.
Helitus on helgeim toon.
Mõttetus on armsaim veli.
Hetked õigeim ajajoon.
Lõpmatus on sirgeim tee.
Tegematus õilsaim tegu.
Egotus on kauneim kee.
Olemine tõeseim nägu.
Praegune on parim elu.
Möödunul on kõrgeim kroon.
Tulevik on kõigi lelu.
Ise mängureeglid loon.
/Mari*Uri/
Eksistents
Külmunud maa ja alistunud hinged, meie südameis on vaid tardunud pinged.
Miski pole tühisem juba kord möödunust ja juba lakanud olemisest ja tabamatuks jäänud eksistentsist, mõttetust mõtlemisest ja elust, kes peab end meie dirigendiks.
On aeg heita eneselt ahelad ja haarata tagasi oma tahe ja nüristumata mõistus, on vaid inimene ja maailm, kelle vahel kestab pidev katkematu võitlus.
Ühel hetkel ma tunnen jälle!
Kaugus- on masendav ja alati olemas.
Teadmatus- vihkamise alus.
Väärtusetus- tundmiseks iga sekund.
Unustamatus- möödumatu minevik.
Pettumus- tonnine raskus me hingel.
Valu- täitmas me südant ja mõistust.
Kurbus- kõige eelneva põhjus.
Tühjus- kui me vahel ei tunne.
Igatsus- konkureerib pettumusega.
Mõttetus- algava päeva mõte.
Armastus- täitmaks meeletut tühjust.
Emotsioonitus- algava depreka tunnus.
Mõõtmatus- kellegile ei anta ju rohkem.
Pimedus- tuleviku ootus.
Soojus- jäine sulatus.
Hingetus- kildudeks purunenud maailm.
Armastamatus- kui ma tunnen jälle! .....
Ja sa läksid
Lapsepõlves vähe olen näinud,
lapsepõlves vähe olen käinud.
Lapsepõlves lõhkunud asju palju,
lapsepõlves lapsel juhtub palju.
Nüüd suureks saanud, näinud olen palju.
Arvasin, et olen nagu kalju.
Miski mind ei suuda kõigutada
aga siis ei suutnud sa mind armastada.
Ja sa läksid, võttes kaasa mu südame.
Kas vastu panna ma suudan veel?
Või suren ma mõttetus lootuses,
et sa tagasi tood mu südame?
Nüüd leban ma põrandal maas,
kõrval kummuli konjaki klaas.
Ja vahin ma toa valget lage
ja mõtlen, mis tegid oli vale.
Su pildid mu peas tiirlevad
ja su .....
Eitus
Ma ei tea ja ei tahagi teada
tundeid tunde pärast tunda ei taha
ma heale siiski tasun heaga
maaslamaja kuid jätangi maha
ma ei ütle kui pole midagi öelda
vaateid vaatamise pärast ei vaata
ma mõttetusi ei taha mõelda
ning saatust pikalt ei julge saata
ma ei armasta armsuse pärast
ma ei hoia, et vaid endale hoida
appikarjet kuid eristan kärast
ilma kaotamata ei saagi ju leida
ma uskumatut nii lihtsalt ei usu
ning imede üle enam ei imesta
suusoojaks öeldud sõnad jäägu suhu
väline hiilgus mind ammu ei pimesta
Gailys