Sõnale mu leiti 8086 luuletust
Sa mu arm
Mul suurest õnnest puudu veel üks samm,
sest täna näen Sind kallis,
Sa mu arm.
Tänane öö mul lühikeseks jäi,
sest ootusuimast pea mul ringi käis.
Ja kohvitasse kaks mul laua peal,
must kohvi auras äsja seal,
süda rinnus tuksuma lõi kõvasti,..
Tean, mu arm, et tunned sama, mida tunnen minagi.
Mul suurest õnnest puudu veel üks samm,
sest täna näen Sind kallis, Sa mu arm.
Kui mu elutuli kustub...
Kui mu elutuli kustub,
ma tean, et ootad mind tõrvikuga,
teed teed,
algatad vestlust,
teispoolsusesse on koos Sinuga kergem langeda,
sest Sa läksid ees
ja mida iganes ma ka ei teeks,
Sa ootad mind...
Oma lahke ja sõbralku ilmega
ja siis me võime rääkida lõputult,
kuulata muusikat,
juua vananks läinud brändit või konjakit
krõbistada seeni või marju
Anna andeks, aga tunnen, et see matus oleks võinud oll Sinu väärilisem,
ära muretse,
ma tean, kus asud,
toon Sulle lilli ja hoian Sind meeles,
näitan Sind oma lastele ja mehele,
ma armastan Sind nii väga, .....
Kala - Mu pruut
Mu pruut, mu pruut, mu pruut sõi end laiaks (3x)
Hinges põleb kurbus, kui sa nõnda sööd,
söö või kasepakke, söö
Jou, jo
Hallo, mu nimi Jimmy Guy
ja valge ma kui sai
ja mu pruut on ablas nagu hai,
tal meeldib väga sai
Minu lemmiknäitleja on Pam,
kelle välimus on nämm-nämm-nämm
Ta kitsad puusad, prinkis büst
on tehtud silikoonist
Teeb kodus süüa minu ämm,
ta kokanduse fänn
Pean ütlema ma "Thank You, Ma'am",
sest kõik on väga nämm
Mu pruut on tõesti väga suur
ja loomupoolest truu
On rinnad tal kui küps arbuus ja
kingakesed viiskümme .....
midagi mu isa noorpõlve värssidest
ehk siiski kohtad Teda
kelle ees saad põlvitada
kelle pilgust kuumast
hakkad õilmitsema
kelle suudlustest ja kallistustest
lahvab verre päike ise
hellituste heldest vihmast
üleni end puhtaks pesed
kõigi meeltega siis tunned
elujanust lõhki huuled
alanud on õitsemine
Sinu armastuse ime
Mu naaber taob ükssarvel pihku
Maal on loomad valla
naabrimutt kõveralt käib
kes surub käe taha alla
hoiab oma kannist nagu näib;
mu vanatädi on õnnelik
et meil kodustatud ükssarvik
aga ise olen kriitik
kui meil imeloom nagu röövik;
sest muti ära vägistas
see muinasjutuline olend
mille vänta nüüd naabrimees pigistas
et annaks DNA'd see isend;
naabrimees on loomaarst
võtab jobi proovi analüüsiks
peab rahuldatud saama looma vorst
et ükssarvik naistega ei "tantsiks"
Tule tagasi mu kodulind!
Tule tagasi mu kodulind,
kuulen, kuidas Ukraina hüüab mind!
Nii valus on ilma Sinuta,
ei ole siin ilu ilma eluta!
Tule tagasi mu kodulind,
kuulen, kuidas Ukraina hüüab mind!
Valus on olla ilma Sinuta,
kurbus tapab, süda tahab lõhkeda.
Tule tagasi minu kodulind,
kuulen, kuidas Ukraina hüüab mind!
Ei ole päikest selget säramas
ja sünged pilved taevas sõuavad.
Kus oled Sa mu kodulind!
Nii raskelt hingab Su kodumaa pind!
mu öödes toom
mu öödes toom nüüd õitseb
meel üleni on sellest hele
taas kõik mus hõiskel
hõõgub hommikuni veres
ka mina olen seda sugu
iga meel kel ilu joob
kesk aja võõrast kulgu
nii ise endal hetki loob
kestaks kauem
vaid see valgus
tunde hullutav aroom
elu kainusele jalgu
jääks rohkem õites
valge toom
mu kirju ära puutu kallis
mu kirju ära puutu kallis
hing neis on
nagu lume all lilled talvel
nad Sinu poole juba
tõusnud on palves
mu kirju ära kustuta kallis
käsi ära ole selleks valmis
*
Su hellusega täna
üle kallan nagu
lapse päikses
pesen puhtaks
hommikuni und Sul valvan
nii palju Sind on minus
las ma sellest õnnest
patja tihun
rõõmuks õige pisut
pisut veel kevadest, olgugi et mu mõtted on kogu aeg Ukrainaga..
ah kui hea
kui saab panna sinu sülle
õhtul pea helde juuli
tunda ninas põsel
jasmiini valget lõhna
kuidas see mu meeli
puhtaks mõseb
et suvi veel me juures
oled tema süles suures
*
lapsuliblikas
talvest üles ärganud
lausub rõõmsalt meel
nähes liblika päikse
käes lendu selle kergust
*
Kosmos
mida teeks seal sina
kus puudub tuuleõhk
ja lille lõhn sõnadel kaja
inimese mõõde ajal
*
taas päike kilgendab veres
päev pilgeni sellest ere
rõõm igas su lausutud teres
*
kuulma oled hakanud
kuidas päev hommikul
sügavalt si .....
"Kes on mu naine?"
Valin oma kaaslast hoolikalt
vaatan, et ta ilus, tark ja terve
möödub õhtu väga valivalt
aga ise tuldi mu poole, ees irve;
täna ühes ööklubis
ühe uue suhte sain luua
siis mind enda koju ta rebis
kohtingule tahtis tuua;
kui särtsakalt naine tundis
siis mul langes võõraste vastu maine
kuna paljana ta voodi ette kõndis
mõtlesin - "kes on mu naine?";
sest oleks klubis pidanud enne
suudlemise ajal naba alust vaatama
see on väga halb enne
kui "naisel" noku ees olema
Kevad taas mu südame on löönud lõkkele
Kevad taas mu südame
on löönud lõkkele.
Kallim, kus küll viibid sa?
Mu süda igatseb!
Kevade kui magus mesi,
mis voolab südame,
tunnetele annab voli,
arm lööb õitsele.
Tahaks hõisata ja laulda,
naerda südamest,
unustada murehetked--
Sügis niigi kurvameelne, kurb...
Täna kevad peidab ära
meelekurbuse,
välja toob ta oma sära,
täies hiilguses.
Tänan sind mu kaunis kevad,
et rajad teed õnneni!
Tervitan sind armukevad,
mul tunded kõik on laiali!
Mu ümber ja mu sees
Mu ümber metsakohin
ja puudelt potsab lund
ja pilvist alla sajab
lund,lund,lund...
Mind piiranud on vaikus
ja valge lumi ka
ja igal pool mu ümber
on lumesaartest maa...
See ongi vaimupete
ja ettekujutus
Sest sündimas ju ongi
üks tore luuletus...
Mu vend taob põhjapõdral pihku
Kaugel põhjanabal
mu veli on tallis tööl
askeldab ta naabermaal
toidab põtru hommikul ja ööl;
ja see tõsine äri
saamidel vaja vasikaid aastaläbi
tema konte töö ei näri
aga tal vahest enda üle häbi;
veterinaar tuleb ämbriga
ning vend istub põdra ees
katsub Rudolfi vorsti peoga
et pigistada valget looma seest;
tall haiseb ja põder oigab
ta nina hakkas punakalt hõõguma
mõnikord tööl peab
mu vend põhjapõdral pihku taguma
Õde on mu lemmik mänguasi
Ei kujutaks ette oma rolli
peres ja mujal, kui kardaks kolli
olla pesamuna ja tugiisik
ning meessoost kaksik;
eriti veel täna oma õele
kelle päiksepaiste on õige hele
telefonitsi teda õnnitlen
sellest päevast ikka mõtlen;
tee pai mulle ja nurru löön
kui ei taha kooki, siis selle ära söön
said jälle aasta vanemaks
ning muutkui muutud ilusamaks;
õde on mu lemmik mänguasi
olla vanem sugulane on ta auasi
ta meid uhkeks tahub
iga mälestus pähe mahub