Sõnale muinasjutt leiti 60 luuletust
Rapuntzli alternatiiv
Peategelane tornis end peeglist vaatab
pole end kaua pesta saanud
kammi kätte võtab
ja patsi karvadest võtnud;
ilma printsi kutsungile reageerimata
juba karvad visatud aknast
kelle kohalolu Rapuntzlile teadmata
et mees ronib üles väljast;
ja muudkui köhatab
udemed tal keelt kõditama
teel üles vaatab
kuidas naine kohtingule valmima;
kes seisab paljana üleval
igat punast tuusti riisub neiu
äkki üürgab valu ta kahel kõrval
kui ära ehmatanud oma peiu;
sest need juuksed polnud
vaid putsikarvad, millega prints roninud
silme eest ta mustaks läinud
nüüd .....
Püssihaldjas
Ema pakkis mu koti homseks
ja isa oma suitsud kinkis
valmis hommikul püssi hoidmiseks
on iga haldjas seismas rivis;
ja asun džunglisse betooni vahel
kus on oma ja võõrast
siin olen vabal tahel
sest ei väsi kurja peatamast;
keegi ei tea eraelus, kes olen
mitte niisamu mees, vaid püssihaldjas
seda ausalt ütlen
et käin murdunud imedemaal rahu otsimas;
taevas on sinakas ükskõik seal
mis mu selja taha jääb
seisan kollase põllu peal
aga on kõik paras hääb;
Keiser vabadust võtta tahab
seal kus me elame
oma imperiuumit ühendada nõuab
uuele rindele tuleme;
.....
Oma lugu
Igal muinaslool
on oma algus, lõpp,
mõnel jutustusel
pole lihtsalt nime.
On see siis elukool,
kust pääsemine napp,
saad ehk vapustuse
või siis sünnib ime.
Vahel juhtub nii,
et hea see võidab kurja,
võitlus ikka käib
Su sees nii sügaval.
Sind elu sinna viib,
kus palju head ja nalja,
Sa lihtsalt olla võid
seal iseendana.
- Tarmo Selter -
2022
Kolmas soov
Laev karil, saarel keset eikusagit
kellegi pudel on uhutud liivale
elust märki pole siin mingit
aga kaart pudelis viib imede koopale
seal, kus on džinni lamp;
õhus on paksult maagiat
jõidsin varemete tagahoovi
õõnsuses on aaret ja reliikviat
džinn, täida mu 3 soovi
ei taha siin enam olla;
on see kurjus, mis mind siia tõi?
templisse poetatud tükk universumi
tagasi endist elu saada ei või
hoian nüüd väge, murran aegruumi
tseremoonia on alanud;
vaatan sisse oma hinge
olen väljavalitu, Üksainus
vanadusse ei lange
kolmas soov elab minus;
olin eksinud .....
Hamelini vilepuhuja
Elas üks värvidesse rikastatud mees
peas uhke kübar ja võimas pill ees
astus sisse linna, mis täis rotte
ainult tema saab midagi võtta ette;
kui muusikaga kahjurid uputanud
oli linna eliit ümber otsustanud
kui nüüd pole siin muud midagi
ei maksa nad sangarile sittagi;
kuna vilepuhujagi on ummamuudu
võtab siit midagi muud, kui rahast puudu
mehel kaupa vaja teha hädatsi
uus vile pala näitab ära ta potentsi;
ja raha asemel võtab kaasa lapsed
aga muusiku jaoks on nad küpsed
limpsab keelt, kui saaki näeb
vaade muusiku rahulolut laeb;
mäkke kaoti alaealisteg .....
Vanaemad
Mu unenägudel on muinasjutu tiivad,
mis vanaema rääkis minule.
Need läbi täheväravate viivad,
ja hommikul kõik päikseks seguneb.
Head mõtted kujundavad nii mu päeva,
se´s vanaema mälestus on sees.
Kuid unenäod nüüd kiirustades läevad
justnagu koltund lehed ojavees.
Nüüd oma lapselapsel räägin unejuttu
ja sillutan tal tähetätraist teed.
Aeg voolab aga peatumata, ruttu -
Kord mälestusteks jäävad jutud need.
Maga, mu kallis
Maga, mu kallis, maga.
On puu meil akna taga,
ta pimedas vaikselt oma kiikuvaid oksasid kehitab
ja sulle oma südamelehtedega uniselt lehvitab
pärast päevatööd:
"Head ööd!"
Maga, mu kullake, maga.
Maga, mu kallis, maga.
On kuu meil akna taga,
ta pilvede vahelt sulle magusasti naeratab läbi une,
nagu sind valgesse pehmesse vativoodisse heituma meelitaks:
"Tule, tule!"
Maga, mu kullake, maga.
Maga, mu kallis, maga.
On tuul meil akna taga,
ta heasti tasakesi sulle oma kauneimat vileviisikest luulutab
ja kosutavat parimast paremat unenäolist muinasjuttu
kuulutab:
"V .....
Helge pool
Pööra välja oma sisu -
helgem pool.
Lase peegelduma puhas
arm ja hool:
mitte keegi pole kaitstud oma
kaitse eest -
müüri ehitad vaid väljast,
lõhud seest.
Võta välja oma säsi -
pehmem pool.
Las su teljeks saada tugev,
kore koor:
näita välja, milline sa
sirgund puu -
süda laulab las ja vabalt
naerab suu!
Oota ära oma Kallis -
teine pool.
Ole valmis muinasjutuks,
mille lool
pole algust ega lõppu,
tunne vaid:
ainult temast ja ka
sinust
MAAILM sai.
/Mari*Uri/
Hinged
Hinged nagu sügavikud
kõikjal haigutavad,
endid üheteise sisse
ära paigutavad.
Suurde mahub ikka palju,
päris mitu väikest -
nagu kosmoses planeedid
ümbritsevad Päikest.
Kes mind hoiaks? Kes mind vajaks?
Ootes koidikut,
üks silm naerab, teine nutab...
Kaunis muinasjutt.
/Mari*Uri/
Talvemuinasjutt
Kõnnib õhtul metsaserval
vaikne talvemuinasjutt.
Vilksab äkki põõsa kõrval
päkapiku mütsitutt.
...Kasukates puude vahel
laugleb õrnast õrnem loor.
On see tuisueide rätik?
On seal lumeneidis noor?
Tantsukeeris kuskil kohab…
Kutsub kõiki ühes ka.
Muinasjutu aasa kohal
igaüks võib liuelda.
Emakeel
Kõige armsam kõla on ema unelaulul.
Ja siiraim on väikese lapse jutt.
Eesti keele kestvus on me endi õlul,
see pole pelgalt muinasjutt.
Oma emakeeles vaid unistan ja loodan,
süda laulab eestikeelset laulu.
Omaenese mõtteid väljendan
esiisade keele kaudu.
Ja elutarkused kõik talletan
läbi ilusa emakeele.
Kui kord siin ilmas ma lõpetan,
emakeeles saatke mind teele.
Hommik
Päiksekiired pühivad su palgeilt une…
Õrnalt kõrva sosistavad….voodist tule….
Akna taga laulab kaunis laululind…
Oma vaiksel häälel üles ajab sind…
Paitab kõrva linnu sulnis serenaad…
Aknaklaasil särab päikese kaskaad…
Sa mõistad hea… on nõnda ärgata….
Endas leida aega… seda ilu märgata…
Jood kohvi, naudid, et sul poleks rutt….
Las kestab veel…see kaunis muinasjutt
Varajane jõuluootus
Laps juba ootab päkapikku,
et need jõulud jõuaksid ruttu,
ootab jõuluvana juttu
ja üht imearmast muinasjuttu.
Ehk kingikotti jõuab veel
üks soovike,
mis pandud teel',
et rõõmust rõkata võiks meel,
et pisar silma ei kipuks jõulude eel.
Lapsele ei ole liiga vara,
ehtida üht kuusepuud,
pikalt tahab rõõmustada,
tere öelda kuusepuul, igal hommikul.
Ehetel on ilus valgus,
kiirgab lapse silmades.
Kuusepuu, palun võta valu,
valu kurvast südamest.
Laps juba ootab lumesadu,
ehtsat saanisõidu teed,
et näeks ikka päkapikku
ja kingikotti, kus imed sees.
L .....
Karu teene
Me teame muinasjuttu Karu majast
ainult talle oma pesake meeldib
see teema vaba ajust ja ajast
kuidas idanaaber sõdib;
et võita kasakaid
loeb strateegia teha varalist kahju
mõned irooniliselt andekaid
võib panna põlema tuumaahju;
puhka rahus Kahovka tamm
kes ei ohverda, see šampust ei joo
otsa sulle tegi pomm
aga, ega Karule see kasu too;
sest see oli põhimõtteliselt ainus
mis Krimmi veega varustab
nüüd ongi see miinus
kuidas füüsika rahvast karistab;
oleks Noa siin, ta laeva teeks
nagu maailmalõpp ja 7 nuhtlust
kõikjal poolsaarel suplust suveks
jätku .....
Ses kevades on muinasjuttu
Nii ilus on täna olla,
sest kevadpäike paitab silma
ja laste rõõmukilked on linnulauluga läbisegi,
soe kevadtuul paigi tegi.
Kaunid metsalilled õitega eputavad,
liblikad kui
baleriinid,
tiivad helendavad,
kastetilgad lehispuudelt
tasa langevad.
Õhk on mitmevärviline
vikerkaare all,
kevad on muinasjutuline,
mõtteil ilusail.
Meie elu
Püüa muinasjuttu luua mõtetes,
tuues näiteid elu ülesvõtetest,
luues kurbust, rõõmu, naeru, nuttu,
mis kõik ühes hetkes lahenevad ruttu,
andes tõuke uueks mõtteaineks
nagu seilaks elumerelaineis
ootuses, et halb kõik muutuks heaks
ilma, et me ise seda teaks.
Sinu muinasjutt on lugu päriselust,
meie seiklustest ja elu võlust, valust.
- Tarmo Selter -
2023
Creedence Clearwater Revival - Who'll Stop The Rain
Nii kaua, kui ma mäletan, on vihma sadanud
Saladuslikud pilved valavad segadust maa peale
Head mehed, läbi aegade, on püüdnud päikest leida
Ja ma mõtlen, ikka mõtlen, kes peatab vihma
Läksin Virginiasse tormi eest varju otsima
Haaratud muinasjuttu, vaatasin, kuidas torn kasvas
Viisaastakuplaanid ja uued suunad mähitud kuldsete kettidega
Ja ma mõtlen, ikka mõtlen, kes peatab vihma
Kuulsime lauljaid mängimas, kuidas hüüdsime veel
Rahvas tormas kokku, püüdes sedasi end soojas hoida
Sellegipoolest sadas, langedes minu kõrvadele
Ja ma mõtlen, ikka mõtlen, kes peat .....
Ära tapa õnneämblikku!
Laps, palun ära säti end veel minekule!
Tea, et suurlinna visklevad käed
üldsegi mitte ei paastu.
Masside nürinenud meel ja väed
kisuvad elusalt südamelt laastu.
Vaid siinsamas, kodupäikese all,
päästa end välja
kuhjunud vihast
ja allasurutusvaevast.
Nii kustutad nälja,
mis paisunud ihast
koha järele, kus vastu öötaevast
sähvivad kutsuvalt eredad valgusevihud
ja ruuporid paiskavad detsibelle.
Kus kanepilõhnased noorukipihud
toetuvad vastu trelle,
süüdimatud, et mõista, milleks
just viimaste põlvkondade
Renault`de ja Hondade
mässuline maailm
muutub .....
Tänapäevane
Ahnus lehvitab tumedaid tiibu,
lahtub kiratsev tõemuinasjutt.
Valelimukas tihedalt liibub,
südant läbib liimligane jutt.
Muutuv siseilm ei tunne häbi.
Hingeprillide peegelklaasist
korraks kiirena sähvatab läbi
mõte tabude välkmiraažist.
Kustub tõelisus hulluseuimaks-
lekib tundeid sünk kurjuselaev...
Uppuv lootustäpp plingib end tuimaks...
rinnus pilgeni mürgiveekaev...