Sõnale mulda leiti 58 luuletust (pop)
Koolivend
Tal olid kõrvalised silmad,
loomulikud lokid,
loomuldasa leebe maine,
paksud kirjaplokid.
Ta ei toksind arvutisse
uut identiteeti,
aga teisi ka ei sarjand -
miks tast lugu peeti.
Haruldaselt madal ego,
meeletumalt heitlik,
uskumatult siiras nägu
lõõbi taha peitlik.
Nagu väike Juhan Viiding
sebis kõigil jalus,
igihaljalt oodatuna
sisselaskmist palus...
Oli tihti, väga tihti
ingliks kõrvalistmel,
hoides alal tundekihti
ellujäämis-ristsel…
Lugudel on lihtsad lõpud,
õnnelikud ikka -
hommikusse õhtud veavad
inimhinge rikka.
(Pühendus: Ott Kilusk .....
10 aastat.
Luba täna mul olla kurb,
luba täna mul nutta.
Luba täna mul leinata,
Luba ainult täna
valul mind haarata,
murda,
ellu äratada,
surmata.
Et homme saaksin tõusta,
et homme oleks parem.
Et homme poleks pisaraid
mis põletavad hinge.
Luba täna olla kurb,
lasta valul mind murda.
Täna sind embas surm
täna, sa lahkusid mulda.
Luba mulle ainult tänane päev,
päev, mil olid kahe vahel.
Päev, mil embasid elu ja surma,
Sest homme, homme sind enam ei ole.
Maivis L.
SÜGIS
Kaotasin su sügisesse,
kesk värvide mängu.
Tuule mälu puhus meid paika ühisesse,
põhjustasin vihmavalangu.
Keset pori ja mulda ja muda
matsin su lehtede alla.
Vihm imbus su aastate hauda
ning leinad puhkesid valla.
Loodus leinas
ja teised leinasid.
Ning meie, kahekesi,
tantsisime pimeduses -
öös ja hämaruses
Vastu igavesele koidule.
Vastu igavikule.
'Helena Veinberg
Õnneaja laul ...
Õnnelikus - kodus vaibub, kiire aegade rutt,
kõlamas laste suust naer , pisiperest ka nutt.
Katuse all pesi , pääsud kus pununud reas ,
elab rahvas, õnne aja muistse lauludki peas .
Õitseb rukkilill rajal , väljal kui viljade - kuld,
rohetab kartulipõld , lõhnab muldamis muld.
Tunned rõõmu tööst, mida pere heaks teed,
luues õitsengu hetked , elus helgemad need.
Võimalust soetada vae , oma väike era - riik,
omandada püüab neid ka , naaber - välisriik.
Kuniks järel veel iidsed , talumaade pinnad,
särav õnnepäike maal , sul ununevad linnad.
Talve kuub
Kumavatest taeva väravatest langeb helbeid,
neid valgeid, nahka silitavaid, helgeid.
Nüüd kui tuisuväravad on valla,
kogu loodus ja maa jääb valge koheva vaiba alla.
Kõik kohad on täis keerlevate lumehelveste lusti,
ei ole kurbi, üksildasi kohti, pori loikusi musti.
Kumava teki endale peale on kogunud aas,
puhkab rahus ka kunagi lilledest pungil olnud laas.
Uue kuju on võtnud põhjatud rabad ja vesised sood,
vaikseks on jäänud vete kiired, vulisevad vood.
Härnalilledega kaunistatud aknast ei näe ma enam rammusat mulda,
ei saa ma enam katsuda seda vilja kandv .....
Ilm :)
Väljas on tugev tuul,
nagu keeglikuul.
Väljas on pilvine taevas,
väike koer mulda kaevas.
Laual oli piimatass,
sama ilus nagu kass.
Küünlavalgel oli vari,
nägi välja nagu kari.
Hiljem tuli välja päike,
nüüd on vihmasadu väike.
Kaugel on suur meri,
mitte punasem kui veri.
;)
Armastuse vine
Sa tulid, võtsid südame
ning hoidsid mind kui kulda
ei möödunud vist vägakaua
kui süda istutatud sai mulda
Väitsid armastust, vahest tundejuttugi tuli
üritasid kõike
kuid mu süda sinujaoks suri
kuri ?
ei! ei taha aega raisata, täitsa lambi kundega
ma vajan kedagi, kes vastaks sama tundega
Ma pole kuld, ega ?
Aga üks on kindel, sina mind enam ei sega
ei taha korrata viga
algul olid tsentelmen, pärast vägivaldne siga
sinuta on kurb
aga sinuga koosolek on mind räsind
Kallis ! ma olen väsind!
silmas on pisar
hääl on kähe
ma võtan oma asja .....
Tule päästa mind
Oma tundeid enam ei valda,
need olid väärt enam kui kulda,
nüüd ainult musta mulda.
Ma ei tea enam mida tunda,
oma mõtteid ma ei hinda,
surun käe vastu rinda.
Äkki mul on vaja rõõmu,
suhkruvett, ühte sõõmu.
Mul on vaja sinu naeratust,
sinu lapsepõlve karjatust.
Palun tule päästa mind.
Tule päästa mu visa hing,
tapab see must ving,
mis on täielik häving.
Vaba maa ...
Meid ühendab sünnimaa püha, kannab hoolt,
säilitades rahva , kauni keele milles suhelda.
Ta randa , kõrguvaid metsi , viljakast mulda,
vaba meri embamas mitme ilmakaare poolt.
Iidsed veel seisavad linnad , kaitsnud meid,
linnuste ahelad , külad mis toitnud rahvaid.
Talud, kus täna veel tütreid, poegi vahvaid,
õitsengul püsivad , harivad esiisa põllumaid.
Saabunud vabadus tasa unest äratab isamaad,
aastaid elanud võõrvõimu all , eksinuid rajalt.
Kulgeb kust õnnele tee , pärime tuleviku ajalt,
lipp seni sinimustvalge , ehtimas kodumaad.
Hansi!!!
IX leegioni poeg (tsentuurio)
Verest punane jõgi mu seljataga voolab,
valatud vendade veri raputab haavale soola.
Tagasi koju kord minna, ei midagi muud ma soovi,
kuid mu vibu on tõmmatud vinna, sest jumalad minust ei hooli.
Pole kindel, kas koju ma tahan,
tapet' ju vendi ka seal
ja kodu ma jätsin kord maha,
teades, ei naase ma eal.
Löön mõõga siia mulda, kuhu vennad on maetud,
ei iial tagasi tulda, kui elu on vägisi võetud.
Karjun ja tahan vaid nutta, jätan ma jumalad, lihtsalt hülgan,
mu samm pole enam ruttav, surnud leegionäride kilda.
Jan Mercurium
24.3.2014
On Isa andnud
On Isa andnud, mille nimel surra -
kuid ise leidma pean, mille nimel elada.
Ühel neist võid lasta tulla -
ei teine lase sest end segada.
On Isa andnud, mida mõista -
mis jääb võõraks, ise leidma pean.
Osa antud kaotada, osa võita -
ülejäänut kaasas vead.
On Isa andnud kaasa kulla -
mis kallim, ise pean veel otsima.
Osa siia jätan, osa võtan mulda
ise õpin ahvatlusi trotsima.
Põrguline
Mida sa kuulad selle mõisa härra plära?!
Sa loll siis tea, et keda petab kulla sära
selle sööb uss ära?Ussitad ja ajad suust mäda,
ega märka kui uss sul ümber kaela ennast väänab,
sisiseb kõrva, räägib maailma kõikvõimsa,
lükkab ja tõmbab, vara kasvab ainult mõisal
Vat kus põrssad,kerge usklikelt kaval ants kõik võib võtta!
Vana väe ja rammuga, enam ei saa, käed võtaks rüppest,
tööga alustaks, seemne mulda, kui oleks üldse mõni kodumaa
-mida harida, kui maksud kui võlts ravimid liba tohtreilt ei sandistaks,
ja ninapidi veetud lähedaste teod ei armis .....
kollased kummikud
tõmbame jalga kummikud
hüppame lompidest üle
ei peata meid ummikud
astudes taevatrepist üles.
sammume - sammume seniks kuni
seisame vikerkaare värava taga
värviliselt magus on see uni -
silmad lahti ärkvel ei ma maga.
koputades piilud härjapõlvlast
otsides kellel peaks olema kulda
märkad värvipotiga mängivat last
pistab näppudega võluoad mulda.
kaunistavad sääri armsad kollased kummikud
hüppab plärts- plärtserdades kokku nii teid
vihmast tüdinud inimesed ning pikad ummikud
oodates et me värviks valgusfoore neil neid
punasest - kollasest - rohelis .....
"Tärkamine"
Ma igatsen sind nii väga, et lähen katki ja...
mind ei saagi enam parandada.
Minu kilde ei saa kokku lappida, ei saa
teibiga terveks teha.
Ma ju tean, et sa ei tule tagasi ja
see teeb mulle nii kohutavalt haiget.
Sa tead, et ma vajan sind,
vajan nii väga, et ma lihtsalt ei saagi hakkama.
Mul on vaja, et sa mu killud kokku korjaks ja need mulda istutaks.
Siis mõne aja pärast sünnin uuesti,
nagu fööniks, kes tuhast tõuseb.
Sünnin ja olen jälle terve klaaskera,
samasugune nagu varem, aga hapram.
Sa ei tohi mind lõputult katki teha,
sest üks kord tuleb hetk,
kui ma e .....
Sutenöör
kuulutuses kauni pildi maalisid teravad pliiatsid,
vaeva nägematta, soovivad elada lihtsalt siin,
kui sa seal madratsil,nad sind ihkasid,
kui suu avasid, kõik sind vihkasid,
järglastele piinlik- Kohe kindlasti,
ühiskongis ühise pilguga sind hindasid,
Olles pikali, kupüürid minuteid lisasid,
Sinisel laual valged plekid, õnnelik lõpp,
jäädvustamas õnnetuid hetki,
liiderlik perverssne ühiskond kerkib,
vihates taeva taadi õpetuste mekki,
silmas sind teisel pool hekki, müümas oma keha,
et saada värvilisi paber lehti,
Võlts,
nagu su väärtus hinnangud,
võlts
nag .....
Loomad rooli taga
Piirkiirust ületada ei tohi
nii seatakse teisi ohtu
kui olla juhm, ära juhi
seadus neisse hästi ei suhtu;
mul pohhui mis neist saab
pangu jah masinaga pauku
mis saab, seda saatus teab
viskame mulda nende hauaauku;
mul autos pardakaamera
ning oskan lõuga anda
kaua ülbitsejad ei naera
sest "ässad" liiklust ei esinda
Sel öösel ingleist saavad saatanad
sel öösel ingleist saavad saatanad
ja korstnaist kui draakonite
seedekulglaist paiskub tuld
kõik pilved meid endunustavalt vaatavad
kui saatan-animaagid tahtvad kulda
mingi valdav tung sund tunda
tunda enamat kui tühipaljast mulda
tunda kirevaid vitraaže
tõsta klaase täita vaase
heita sinu üle kaarde
et mul avaneks uus vaade
saatana kirevkirdekire silmist
tappes teineteise inglid
sel öösel ingleist saavad saatanad
ja korstnaist kui draakonite
seedekulglaist paiskub tuld
kõik pilved meid endunustavalt vaatavad
kui saatan-animaagid tahtvad kulda