Sõnale mulda leiti 58 luuletust (top)
KASE MAHL!
Vahest sellinne tunne
nagu poleks tissi otsast kukkunud
kui lehtpuudel on anne
ma saetud oksast vedelikku joinud;
selleks mitu nädalat
kase mahla olnud
on juua kõige paremat
ma vitamiine looduses saanud;
nägupidi oksa küljes
ja auku mida puurisin
ripun nagu nagu hüljes
mida hiljem nikkusin;
ja polegi vaja suhkruvett
kui naturaalne magusus nagu muiste
juues tulvil energiat nagu rakett
ma kiidan looduse ilu mõiste;
nüüd külmikus uus ports
aiasaadust nagu kulda
ülejäänud aastaks nagu kärts
pean kiitma kodumaa mulda
Loomad rooli taga
Piirkiirust ületada ei tohi
nii seatakse teisi ohtu
kui olla juhm, ära juhi
seadus neisse hästi ei suhtu;
mul pohhui mis neist saab
pangu jah masinaga pauku
mis saab, seda saatus teab
viskame mulda nende hauaauku;
mul autos pardakaamera
ning oskan lõuga anda
kaua ülbitsejad ei naera
sest "ässad" liiklust ei esinda
15. jaanuar 2024
Inception*
kui vurr enam ei tiirle,
keerle, pöörle
mis on sinu vastutusalas
kas see, mida tajud visioonina
on tegelik - päriselus
või võid ennast justkui paberit
välja rebida eluraamatu kaante vahelt
mulda sängitan ennast sinu kõrvale
nagu püsistikule kaevaks endale kohta
kuidagi hea ja turvaline on seal
olla nendega, kes lahkusid
sest mul ei lähe enam lõputult aega
iseenda põhjendamiseks
ma saan lihtsalt olla
ma ütlesin talle, et ämbritäis pisaraid
on mu seest vaja välja nutta
see on pea üheksa liitrit või rohkemgi
kas üldse suudan puhastada nii palj .....
ema tule mulle selles valus appi
Kartulipõllul
meel rõõmustub
mugulaid korvist mulda pannes
maa heldus
endiselt et päevas jätkub
sõrmed surud märga sooja mulda
see tunne kätes
tõuseb soonipidi veres üles
ööselgi ärgates tunned
kuidas niiskes mullas
hargnevad idudest juured
tõusevad päikese kätte
lehed mis saavad suureks
20.05.
*
tsüklist „Poiisiga“
Su suudlusjanus suu
puhkemata õunarinnad
on jäänud teise ilma
kuhu vaatama ei küüni
enam silmad
ei tea ma midagi
Su õitsemise
õitevahus imest
vaid suu veel mäletab
Su kõrvetavat nime
ööl mõnel unetul
mälu aha .....
SÜGIS
Kaotasin su sügisesse,
kesk värvide mängu.
Tuule mälu puhus meid paika ühisesse,
põhjustasin vihmavalangu.
Keset pori ja mulda ja muda
matsin su lehtede alla.
Vihm imbus su aastate hauda
ning leinad puhkesid valla.
Loodus leinas
ja teised leinasid.
Ning meie, kahekesi,
tantsisime pimeduses -
öös ja hämaruses
Vastu igavesele koidule.
Vastu igavikule.
'Helena Veinberg
On Isa andnud
On Isa andnud, mille nimel surra -
kuid ise leidma pean, mille nimel elada.
Ühel neist võid lasta tulla -
ei teine lase sest end segada.
On Isa andnud, mida mõista -
mis jääb võõraks, ise leidma pean.
Osa antud kaotada, osa võita -
ülejäänut kaasas vead.
On Isa andnud kaasa kulla -
mis kallim, ise pean veel otsima.
Osa siia jätan, osa võtan mulda
ise õpin ahvatlusi trotsima.
Ilm :)
Väljas on tugev tuul,
nagu keeglikuul.
Väljas on pilvine taevas,
väike koer mulda kaevas.
Laual oli piimatass,
sama ilus nagu kass.
Küünlavalgel oli vari,
nägi välja nagu kari.
Hiljem tuli välja päike,
nüüd on vihmasadu väike.
Kaugel on suur meri,
mitte punasem kui veri.
;)
Norra sakib
Ma muudkui saan teada, kuidas Turjamaa
käitub, et saada taliolümpias kulda
nende suhtumine kunagi paremaks ei saa
ei võida, saavad oma perse mulda;
keegi nende dopingut kontrollib
või, kuidas nad suhtuvad teistesse?
Üks suusahüppaja vastuolu valib
võistlus viis Klingenthalisse;
šveitslasel jäi maha ta riietus
ja norrakas seda pildistas
ei toimuks nende maine langetus
kuidas Šveitsi koondis käitumas;
et mustada meedias vastaseid
ja veel Brathen mõliseb kaasa
spordidirektori teravaid lauseid
ei tee olukorra tasa;
norrakas jäi vahele spionaažis
ja välismeed .....
"Tärkamine"
Ma igatsen sind nii väga, et lähen katki ja...
mind ei saagi enam parandada.
Minu kilde ei saa kokku lappida, ei saa
teibiga terveks teha.
Ma ju tean, et sa ei tule tagasi ja
see teeb mulle nii kohutavalt haiget.
Sa tead, et ma vajan sind,
vajan nii väga, et ma lihtsalt ei saagi hakkama.
Mul on vaja, et sa mu killud kokku korjaks ja need mulda istutaks.
Siis mõne aja pärast sünnin uuesti,
nagu fööniks, kes tuhast tõuseb.
Sünnin ja olen jälle terve klaaskera,
samasugune nagu varem, aga hapram.
Sa ei tohi mind lõputult katki teha,
sest üks kord tuleb hetk,
kui ma e .....
Tahaks põllule
Eesti mees, põline rikas
usin ja parajalt viljakas
meid on vähem kui maad
alati saad otsida, millist saad;
põldu üle 5%, kui on mehi Eestis
mõni osav viljapead mulda saatis
kasvab või ei kasva, pole vahet
ja ei pea pidama ka suhet;
põllud on auklikud
või eri suuruses ja künklikud
saab igaühele seemne puistada
mees oma nokuga töötada;
kuis ukrainlanna asju pakib
rohkem põllumaad ka Eesti mehele tekib
tahaks ka slaavi põllule üle pika aja
kui teha viljalõikust, eks näha ole kui vaja
Iga päev on eriline ja kordumatu
Õhk on vihmane ja soe,
ilus linnulaul põue poeb,
igal puulehel vihmapiisk helgib,
kaunilt valendavad valged nelgid.
Vihmauss mullas vingerdab,
mullamutt mulda kobestsb,
taevakaarel vikerkaar virvendab,
õrnas õhus liblikas laperdab.
Pardiperee koduõuel paterdab,
korstnasuul kurepere laksutab,
katuseräästas pääsukene vidistab
vidiit, vidiit, näen sind siit!
Suve kaunis päev on see,
mis rõõmuga täidab südame.
Iga päev on eriline ja kordumatu,
võtan ikka rõõmuga vastu.
Tahaksin
Tahaksin linnutiivul lennata
ja sinitaevast kombata.
Tahaksin mullamuti kombel mulda uuristada
ja imelise viljana mullast võrsuda.
Tahaksin rannaliival merekarbina lebada
ja vaikse merekohana merekarbis mühada.
Tahaksin tuulena mööda ilma ringi kolada
ja rahusõnumina kõigi südameteni jõuda.
Tahaksin lihtsalt ilma peale rahu
ei siis mõtted ulpima mahu.
10 aastat.
Luba täna mul olla kurb,
luba täna mul nutta.
Luba täna mul leinata,
Luba ainult täna
valul mind haarata,
murda,
ellu äratada,
surmata.
Et homme saaksin tõusta,
et homme oleks parem.
Et homme poleks pisaraid
mis põletavad hinge.
Luba täna olla kurb,
lasta valul mind murda.
Täna sind embas surm
täna, sa lahkusid mulda.
Luba mulle ainult tänane päev,
päev, mil olid kahe vahel.
Päev, mil embasid elu ja surma,
Sest homme, homme sind enam ei ole.
Maivis L.
Süda tihub vaikselt nutta
Süda tihub vaikselt nutta
Hinges sees on rahutund
Kurbus tasa vajub alla
Hing ja süda rahul on
Ei nüüd iial enam talla
rohtu kasvanud eluteed
Lõo lõõrgi sinitaevas
kõrvus vilistamas veel
Tunne vaba,mis nii habras,
meeli kõditab
Vaasi pandud lillekobar,
toodud metsa alt
Lahkuminek võibki olla
väike ilus retk
Tõusta pilvedeni välja
Mulda kuldab iga hetk