Sõnale mulle leiti 1101 luuletust
Sa pole mulle midagi
Sa solvasid mind,
see ei teinud haiget,
kuid ma ei solva sind,
ei näe mõtet, õiget.
Loodan et oled nüüd rõõmsam,
sul meeleolu võimsam,
sest rikkusid minu oma,
aga mul on ükstapuha.
Küll ükskord vitsad peksavad,
sinu solvangud maksavad.
Kui teinekord satud hätta,
siis pole hullu sind sinna jätta.
Ära imesta kui ei tee sust välja,
sest vabandada sul on liiga hilja.
Nii et pööran sulle lihtsalt selja..
"Kord sa mulle ütlesid, hüvasti!"
Sa eksisteerid ainult minu mälestustes...
Väike Tydruk, pisikene ingel...
nukker, kurb ja õnnetu.
Kord sa mulle ütlesid: "Hüvasti!"
ning läksid...
sa läksid merele
ja ei tulnudki enam tagasi.
Sind majaka juures oodates
muuli peal, juba aastaid tagasi.
Olid silmad suunatud tormisele merele,
kaugusesse, kus silmapiiri ei paistnud.
Nüüd vajunud veteavarustesse
sinna, kus sul nüüd on hea.
Sügavale põhja, kaugele ära,
kus valitseb pilkane pimedus ja haudvaikus.
Nüüd unenäoks muutund oled
ja unenägudes end mulle ilmutad.
Sa ilmud kui ingel, kahju .....
Ei kuulu sa mulle
Ei suuda sind iial ennast armastama panna,
sa ei tea, et sinu pärast kasvõi maailma lõppu läheks.
Ma sinu pärast end ohverdaks, kõik ära võiksin anda,
kuid tean, sellest kõigest jääks ometigi väheks.
Müüksin maha oma hinge, et tunda hetkekski su armastust,
siiski usun – seda selles elus ei juhtu.
Nüüd pisaraid pühkides ma palun sinult andestust,
et mu lõputud tunded su vastu eales ei jahtu.
Kõigist parem
Tee kerkib hoopis,
Olla kõigist parem,
Olgu mitte hoobilt,
Kas hiljem või varem.
Ees uus uks, taas lukkus,
Peopesad langetavad võtit,
Rõõm mu sees jälle hukkus,
Tungivalt eitab aru eht tõtt.
Ainus liialdamatu ilmsus,
On öeldud üksnes väliselt,
Tunde järgi justkui vale hingus,
Kuid seekord üsna päriselt...
Pikal teel järjekordne lohk,
Ületan niisama, nagu varemalt,
Mõistus ihkab ikkagi rohkemat,
Muidu ei anna ma endast parimat...
Eesti keel ja kirjandus
Eesti keel ja kirjakunst,
mõtte salapära,
luues kaunist kirjandust,
hoiad sõnavara.
Kandes endas suuri sõnu,
elulisi hetki,
naudid eesti keele võlu,
kirjanike retki.
Mina hoian oma keelt,
hoia Sina ka,
oma kodu, oma meelt
ühes minuga.
- Tarmo Selter -
2024
Sügis
Sügis hallis ilmadega,
vaatab nukralt silmadega
jalge ette maha,
üksindusest leiab end.
Vihmapilves piiskadega,
öiste jääkristallidega
jätab selja taha
surma, see on tema and.
Vahel sügises on naeru,
värvikirevust ja ilu,
surma märkad vaevu-vaevu,
kuni kätte jõudmas vilu
lumehelvestega rajal,
mis on katmas lehevärvi,
siiski tead, on seda vaja
meie eluringi järgi -
kevad, suvi, sügis, talv,
on ühel hea ja teisel halb...
Sügises näed - kauneid värve
lehepuudelt alla langeb,
sahistades tasa,
luues hetki ilusaid.
Rohulible kolletades,
hallaöödes .....
Juulikuine värskus
Juulikuine vaikne hõik
vihmasabinaid on täis,
rohelust nüüd leida võid
sealt, kus loodus üle käis.
Linnulaulu kõikjal kostub
meie oma metsades,
mis taamal kajamas on vastu
rohelistel nõlvadel.
Naudib elu väike putuk´,
metsatukas rebane,
linnukene ruttu-ruttu
süüa viimas pojale.
Vihmapiisa värskus, võlu,
tuuleiili paitav jõud
loomas ümberringi elu,
lõppenud on viimaks põud.
- Tarmo Selter -
2023
Kas kuuled
Kas kuuled Sa kaugusest kaja,
lindude kõlavat laulu,
mis ümbritsemas on maja,
tuleb tuppa akende kaudu?
Kas kuuled Sa vulinat vaikset,
kohinat tammide peal?
Kiir, mis tulemas päikselt,
lund sulatab linnas ja maal.
Kas kuuled Sa kilkeid ja naeru,
näed igal pool tärkavat melu?
Kevad see jõudnud on vaevu,
kuid juba kõikjal on elu.
- Tarmo Selter -
2023
Üksi
Keegi meist üksi ei ole,
kuigi vahel on tundumas nii,
tuttavaid läheb ja tuleb,
kuid ikka seisan üksinda siin.
Siiski on keegi, kes hoolib
ja muretseb, kuidas Sul läheb,
vahel Sa seda ei teagi,
vaikus kustutab viimsedki tähed.
Ole avatud, tunneta teisi,
kes hoiavad, hoolivad Sinust,
nii sõpru Sa leida ju võidki
elu varjudest väljuvast ilust.
- Tarmo Selter -
2023
Sõber
Sõber, armas sõber,
tulen Sulle külla,
igatsen Sind, sõber,
ma tean ju, kuhu tulla.
Sõber, kallis sõber,
nii kaugel oled Sa,
me sõprusele, sõber,
ei loe siin vahemaa,
Sõber, kulla sõber,
Sul olen olemas,
õiget sõprust, sõber,
ei näe ma raugemas.
- Tarmo Selter -
2023
Kaunis, õrn ja edukas
Mäletad Sa seda aega,
kui veel rohkem nägid vaeva,
polnud lusti, lillepidu,
pisiasjades vaid ilu.
Sära nägid rõõmukillus,
hetki, mis vaid peidus Sinus,
soojust kustund süte peal
üritasid saada taas,
Lõpuks tasus ära vaev,
täis sai kannatuste kaev,
saabus rõõm ja saabus edu,
armastus ja elu võlu.
Päiksekiirtes särad taas,
kaunis, õrn ja edukas,
püüdes jätta meelde need
hetked edukuse teel.
- Tarmo Selter -
2023
Usk ja uskumus
Pole minu asi öelda,
kes ja mida usub,
kõik võib uskumuseks saada,
mis Su elus asub.
Üks meist usub jumalat
ja teine loodusväge,
peale surma manalat
maa ja taeva vahel.
Mustal kassil võluväge
annab uskumine,
sõnaga vead paigast mäge,
olles tundeline.
Oma elus maagiat
Sa lood ju ikka ise
meie oma maailmas
ja usus, uskumuses.
- Tarmo Selter -
2023