Sõnale munad leiti 57 luuletust
Tädi Sofia halloween
Midagi toiub tänavatel
täna on lõbus õhtu lastel
sa annad vastu kommi
või saad neilt pommi;
ja Tädi Sofia kellegile maiust ei anna!
lihtsalt käsib lastel ära inna
nii siis oht varitseb
nüüd jälle kell heliseb;
uks lahti, siis käis plahvatus
pealt lendas katus
see Sofia tükkideks rebis
ja ta pea keegi võttis;
kingiti kõrvits naabrile
ja see pime võttis kingi lõikelauale
haaras kirve ja kolba avas
sest noa asemel midagi tugevamat vajas;
märg ja haisev on see “köögivili“
pidi end ajama põlvili
siis aju välja rebis
ja silmamunad otsast klobis .....
Endiselt tupealune
Naine paneb maja reeglid sirgu
abielu sellisega on põrgu
teed nii, kuidas sulle ütleb
muidu su lojaalsuses ta kahtleb;
ära teda vihasta
ära teda kurvasta
ajupesu käib kaasas armastuses
nii on elu meest domineerides
isegi looduses on naisel eesõigus
lahus ja abielus
nende mõtetega sa end kurnad
ise tead, kellel päriselt püksis on munad;
hüäänidel vänt on pikem emasel
kui seda on isasel
ning pärast munemist sööb ema ämblik ära
oma paarilisest härra;
see jutt on selge
ilma naise kohaloluta ikka pole kerge
ja kui tahad tööl minna sööma
asus ta ise .....
Koopiamasin
Juhtus kord midagi
mu endise klassijuhatajaga
seda niisamu ette ei kujutagi
poolitain jälle lugejaid üllatusega;
inka keele õps läks õpside tuppa
ütles tere meie puutöö õpsiga
kes seadis end sööklasse sappa
ta vastu tulnud paberiga;
kui polnud kedagi teist
surus inka õps näo koopiamasinasse
tegi selliseid pilte mituteist
laoti pilte hunnikusse;
nina, keel, huuled vastu klaasi
siis tundis, et klaas soolaselt haiseb
vaadates pilte ja võttis samme tagasi
sest oma nalja ta kahetseb;
puutöö õps ka masinat kasutanud
ta paljad munad ja perse pilte said
pü .....
Misasi on jama?
Otsin omale uut vaktsiini süsti
kustutasin vana aja ära ja karvad läksid püsti
nüüd kodulinnast pean hoopis kaugemale sõitma
aga lootsin paremat aega võita;
läksin esimest korda see nädal ujuma
aga pidin seda kahetsema
mil veelinnud jahtides sukeldusid
mu munad külmast kokku tõmbusid;
läksin uksest välja
aga seda panin tähele hilja
mil samme olen alla astunud
võõras kass on trepile sittunud;
see suvi saabki olema tatine
ilmaennustajat kuuldes olen pahane
ja pole ime, et vesi nii külm ongi
sellest ma siin soiungi;
klassivend ütleb, et misasi on jama
t .....
Metsapeatus
Maanteel on lebo üksi sõita
ja kui pole neid troppe kihutamas
aga nüüd on vaja pausi võtta
sest mu kõht on korisemas;
pidin metsapeatust tegema
aga avastasin, et paberit pole
rohelusse asusin kohe jooksma
muidu juhtub õnnetus ja see kole;
võtsin heina ja läksin paljajalu
aga end pühkides olin pinges
munad ja pepuauk said valu
sest heina sees oli nõges;
nüüd lonkan tagasi
hoides hargivahest kinni
metsapeatusega läks asi sedasi
et paranemisega raiskasin sõidutunni
JÄNKUPOISS
JÄNKUPOISS SEE HÜPELDES,
AIAS RINGI KARELDES,
LEIDIS AKNALT MUNAKORVI,
ARVATES, ET MUNAD TOODI
AINULT IKKA TEMALE,
KARVASELE, KENALE,
TUBLIMALE JÄNKULE,
TAGAAIA VÄLGULE...
JÄNKUEMA KURJALT TULI,
OTSIDES, MIS KADUND' OLI,
LEIDES POISI KORVI SEEST,
MILLE SEES NÜÜD ELU KEES,
SEST EI TEADNUD JÄNKUPOISS,
ET KUI JÄÄB TA MAGAMA,
MUNADEST SIIS TIBUD SAAB
SOOJAS VÄLJA HAUDUDA...
JÄNKUPOISIL KURI KARJAS,
NÜÜD EI SAA JU KOKSIDA,
ENAM POLE ÜLDSE NALJA,
EI SAA MUNE OTSIDA,
SIISKI LOHUTAMAS TEDA
PISITIBUD VÄIKESED,
KELLE EEST SAAB HOOLITSEDA
JÄNKUPOISS NII TUBLI .....
Tibu
Koore raksudes sala-sala
tuleb munast tibu,
hakates siis ahastama,
kas on kõikjal pidu?
Munad kõikjal igat värvi,
tema koored kollased,
ajades nii täitsa närvi
pisitibu kullase.
Koputades koore pihta,
mis nii õrn ja roosakas,
lõhkus muna nõnda lihtsalt,
välja koorus tibu ka,
munad andsid palju värvi,
keetmata veel need,
pandud olid lihtsalt korvi
olles pliidi poole teel...
Tibudel nüüd hakkas kiire,
ehk saab teisi päästa veel,
ületades oma piire,
munad purunesid teel
ühest korvi otsast teise,
kahest tibust kümme sai,
nii põgenedes järgi jäid veel
.....
purse
persevestil
polnud pükse
ei saand lukku kinni
häbitumalt
läbitumalt
lasi aiva ringi
leitud karikatest varas
läbematult rüüpas
oma nii-peab-olemaga
jumalaidki tüütas
miks ei mõista
miks ei mõista
keegi minu
hinge
ees- ja trumminaha peale
tõmbas kogu pinge
kantseldas mis kantseldas
tal armas emme
poega
veidi liiale läks mammi
oma tissi-toega
jõudis mõne kunstiteose
paberkandjal luua
uusi lehti puhtaid ent
ei osand
alla tuua
tõmbles kuni tuli tuli
tõukas tüübi
ahju
mul on temast vennikesest
pea-aegu
täitsa kahju
nüüd ei ole
palja .....
Loen Palve
Halleluuja! Löön käsi kokku kirikus kui murjam;
Tsirkus iial lõppe; üle tõkke otse surma; läbi su pulma;
kaua kaua kõrvades undas; nähes suunda; tuutu ees,
vask ussi karva juura; ajamas jura; ahmed; ahned;
kainelt? Huiiarid; üles alla tuju lained; maandumatta;
mandund nahhaal; patsaan; elu karastab; varastad;
kastreerib pärast parastab; puhkad sambla all;
igavest; igav kest; igal mehel kett; mida pidi tirida;
sitsivad; kinnitan, ennast puuri liigitand; piirid tal;
nõia moori seatud; pealuus ahnusel seadus; teatud;
vähestele kes ei kanna needust; sees tuld hoides;
kui m .....
Munadepüha ootel
Pea algab munapüha,
Püha pärib mune üha ;
Ema, tänu ette sulle,
Kui sa värvid mune mulle.
Tahan mune vahetada,
Teistelt teisi vastu saada,
Tahan tikk-tokk tiksu lüüa
Ja ka ise mune süüa.
Mune mul on aina vaja
Kogu munapüha aja;
Ema, hiljem kõik nad maksan,
Töös kui aidata sind jaksan!
Munade koks
Koks, koks, koks . . .
See on muna poks.
Kellel ennem katki lä’eb,
Omast munast ilma jääb.
Koks, koks, koks . . .
Kelle muna – loks
Peab mulle vastu,
Palun ette astu !
Koks, koks, koks . . .
Anna veel üks toks –
Juba pragu ongi sees :
Mina jälle võidumees !
Lihavõttejänes
Oli ilmsi see või unes -
meil käis lihavõttejänes!
shokolaadimune munes
meile lihavõttejänes.
Oh, et teinekord ei läheks,
ära ta nii kibekähku!
Munadest jäi meile väheks,
aga jänes pani plehku...
Küllap jänes jätta tahaks
kümme kilo komme maha,
aga mis seal panna pahaks-
jänesel on vähe raha...
Kevadeutoopia
Päike kõliseb taevas.
Veed karand püsti kraavides,
lõhuvad joosta mis hirmus.
Iga lomp saanud peegliks:
tuleb üle hüpata taevastest
nii ja nii mitu korda.
Rohi ju krabiseb mullas.
Põõsad pritsivad rohelist,
kus setunaistena
leelutavad varblased.
Kassidki öösiti katustel,
kuukiired vurrudes,
kiunuvad džässi.
Laulikud aga –
hulguvad ligunud kingi
kõiges ses uhas ja uputuses,
vahivad Aadama uudishimus
sesse sinavasse
aurukatlasse,
naeratus huulile torgat
nagu nööpauku lill,
ja on nagu tahaksid
silmad neil nutta:
justkui sünniks mi .....
kolmkümmend aastat hiljem
IKKA JUHTUB
et keegi peab
lahkuma
alati tundub
et aeg pole veel
viimane pilk jääbki
aknale jahtuma
hääletu piltnik
on tõllaga teel
kallisse lauda
me kõik peame
mahtuma
keedetud vähkide
silmad on veel
mälestusroad
valgel taldrikul
tahkuvad
keedetud munad
ja lõigatud keel