Sõnale mura leiti 37 luuletust
Palavik***
Nad karjuvad abipalveid,
aga ma enam ei kuule nende sõnu,
mis nendel keelel
Deemonid sünnivad mittemõistmisest,
inimaju, ei viitsi eriti mõelda,
ta võtab kogemuse põhiselt,
nii ka laps, tajub seda, mis emas,
mis isas
ning proovib kuidagi jääda nende kogetu vahele
Tormates aitama tormi,
teadmata, kas on üldse ressurssi olla ise läbipõletatav
ja läbipaistev
küsimus esitatakse abipalveks,
aga vastus tuleb minu energias,
minu kogetust,
seega nagu maag, tõstan ma neid mudast ülesse,
teadmata, et ma ise kannatan tagajärgede tõttu
isegi kui mu sõnad toovad v .....
Teadmatus ***
ei tea, kas tänada
kadunud aegade hiilgust
või selgesõnalist korraldust,
mis tookord mulle andsid
ma nägin sinu silmades oma isa peegeldust
see, mida tema kirjeldab on kui moos,
mis podiseb kuumaga tulel
sarnsus, mis tõmbab ligi
hommikud, mis täis õppetunnidesse ruttamist
ma seisatasin uksel ja mõtlesin,
kuidas saaks kord selle ümber pöörata
kas heldida nende tunnete müras
või visata keraleek staadionile
ja vaadata, mis saab kui paotab suu hiireke,
kellel on lõvi tunne
see kõlab nagu muinaslugu
vaadates tagasi, saan aru
mis süttiv leek selle laudlina lee .....
Muraste mõis
Muraste mõisas elasin,
Muraste mõisas kasvasin.
Mõisapargis aega veetsin,
kuninglike puudega juttu vestsin.
Mõis küll polnud minu jagu,
aga ta oli minu kodu.
Lastekoduks muudetud,
midagi head teha suudetud.
Mõisas elu oli ilus
ka siis, kui päike oli vilus.
Vabadust oli küllaga,
hellusest jäi vajaka.
Suured saalid,
magalaid palju,
söögisaal ja töökojad.
Hästi palju tehti nalju,
laulu kajas terve mõisa peal.
Vahest üksi tahtsin olla,
oma ema peale mõelda,
siis mõisa tiigi ääres uitasin
ja kauneid sinikaelparte toitsin,
mõtteis oma ema hüüdsin,
.....
Suvest võtta on veel palju
Suvest võtta on veel palju,
metsad täis on maasikmarju,
mustikaid ja murakaid,
vaarikaid ja sinikaid.
Linnulaululgi lõppu ei ole,
kõik on nii paganama tore,
helehäälselt vilistab tuuleke soe,
peitu ma enam külma eest ei poe.
Kukeseened samblasüles
pesakonniti on koos,
jõhvikad ja pohlamarjad,
nemad valmivad veel soos.
Päike taevavõlvil ketrab
aina edasi,
vihm ei suvelt rõõme võta,
see on ikka sedasi,
elukene veereb edasi.
Müra
Müra saatmas igal pool meid,
kus on masinad,
kõrvu rahus puhata võid
ainult kaugel - maal.
Seal Su kõrvu paitamas
on linnulaulu kõla,
vaikses metsakohinas
saad unustada ära
linnakära parkides
ja automüra teedel,
meediast ka ekraanidel,
mis saatmas igal pöördel.
Mine metsa, mere äärde,
püüa rahus olla,
nõnda saad Sa müra veel ka
iseendast välja...
- Tarmo Selter -
2023
Vaikus lärmi teeb
Vaikus lärmi teeb,
minus ringi kolades.
Hiilib aga valjult tee
siht on otse südames.
Miks nii valjusti?
Mõtlemisest vaevub hing.
Müra taustal vagusi,
igatsen ma ainult sind.
Sinu peale vaikusel,
plaanis laotada on loor.
Summutada mõte hell,
peita ainus jäänud pool.
Jääda võiks see nii, kuid ei -
võitlen talle vastu ma.
Pisarais kui kastes hein -
ma ei suuda sinuta.
Ma Vaikselt
Ma vaikselt
Üsna vaikselt
Toetun tagaseinale
On vaibunud hõiked
Ning paikseks
Olen jäänud ajaveerele
Vahel mõned ümberpõiked
On kimbutanud vaimurahu
Pole lugu sellest suurt
Ei oma jalgealust õõnsaks tahu
Nii tasane on meel
Igatsemas meeletusi
Keegi järgneb mulle teel
Kuid näen
Vaid enda peegeldusi
16.03.2023; 02.07
The Verve - Love Is Noise
Kas need jalad kaasajal
Käivad Hiinas valmistatud taldadel?
Läbi säravate proosaliste kaubanduskeskuste
Ja koridorid, mis jätkuvad ja jätkuvad
Kas me oleme pimedad – kas me näeme?
Oleme üks, mittetäielik
Kas me oleme pimedad – varjus?
Ootame välgult päästmist, jah
Sest armastus on müra, armastus on valu
Armastus on see bluus, mida ma taas laulan
Armastus on müra, armastus on valu
Armastus on see bluus, mida ma jälle laulan...
Kas need jalad kaasajal
Kas mõistate selle maailma viletsust?
Kas tunnete ära õiglase viha?
Kas mõistate selle maailma sõltuvust .....
Maitsva ranniku kamikaze
Samuraide laevastik läks ookeani
lad. - ameerikasse retkele
ulatades kaugele riigini
nimega Maitsva Rannikule;
aga, oh ei, tuul tõusis
ju siis jumal neid ei taha
oma karistajad teele saatis
et teha võõramaalastele paha;
1:0 tico - indiaanlaste kasuks
kes asjatult ootasid mürginooltega
et nendega torust paugutaks
ja matta sinisärgid kaldale oma katanadega;
Kirik vajas koristamist
Tolmuimeja käes undab
palju müra hoones sees
külaline tuleb vaatab
see kahtlane, et koristab mees;
siin pole vabandusi
74 aastasel papil igav
kel teha maisied vajadusi
istudes koristada on mugav;
julgeid armastab jumal
seepärast norme vanake murdis
vaja imemist ka endal
seepärast silmad ka kõõrdis;
kohus nõudis nüüd raha
papilt, kes ainult tööd tegi
muidu Inglismaal see pole paha
kui mehe/naise rolle teha segi
Mida kõike sa ka raadio uudistest ei kuule.
The Cure - The Figurehead
Terav ja avatud
Jäta mind rahule
Ja magades iga öö järjest vähem
Päevad muutuvad raskemaks ja kaalukamaks
Oodates külmas valguses
Müra, karje rebib mu riided, kui kujukesed tõmbuvad kokku
Ämblikud nende sees ja tolm põrgunägemuse huultel
Naersin peeglis esimest korda aasta jooksul
Sada muud sõna pimestavad mind sinu puhtusega
Nagu vana maalitud nukk tantsuhoos
Mõtlen homsele
Palun laske mul magada, kui ma aknast alla libisen
Värskelt muljutud kärbes
Sa ei tähenda midagi
Sa ei tähenda midagi
Ma võin end kaotada Hiina kunstis ja Ameerika tüdrukutes
Kaotad .....
Elu
Mind heideti otse elule sülle,
kui täis sain kuusteist.
Elu ei olnud meelakkumine ka enne,
sest polnud mul ühte koma teist.
Muraste mõis lastekoduks oli mulle,
seal veetsin oma lapsepõlve.
Isa ja ema mul teadmata,
armastus ja arm nende poolt saamata.
Nii kasvasingi üles, karmi elu süles,
pole elu mind hellitand.
Tihti tunnen valu, kuid valust saan ma jagu-
Elu mind on õpetand...
Sõnum (The Message)
mõnikord on see nagu džungel
see paneb mind mõtlema
kuidas ma mulla alla ei satu
klaasikillud igal pool
Inimesed pissivad trepil
neid lihtsalt ei huvita
ma ei talu haisu
ei talu seda müra
ning mul pole raha
et välja kolida
rotid eesruumis
prussakad taga
narkarid alleel
pesapallikurikaga
üritasin põgeneda
kuid ei jõudnud kaugele
puksiir võttis mu auto
nüüd pole minna kusagile
ära suru mind
sest ma olen ääre lähedal
püüan mitte enda pead kaotada
aknast väljas
vaatan kuidas autod mööduvad
hull daam
kes elab kotis
sööb prügikastidest
oli v .....
See reede ...
Isegi hommik minuga julm
sest astusin vasaku jalaga maha
see reede kortsutab kulm
kõigil, kel päev oli paha;
tööl hoidsin kinni paarimehe käest
vee peal oksi koristada
lubasin tõmmata tervest väest
kui saanud ta juba kalastada;
siis läksin nurga taha pilve tõmbama
teised rassisid minuta edasi
hakkasin koogiga matsutama
aga lehma sitt oli see pruun asi;
sugulase kodus kostis kära ja müra
vanemad naist mehele ei lase
hiina restoranis sõi toorest härja türa
ja nüüd ta sellest rase;
töölt koju sõitsin
Repinskile otsa masin kihutab
nii aknast vaatasin
.....
Iseenda oma
Roosakana säras me maailm
hommikuses päiksetõusu kumas,
pilvelöövis puhkamas mu silm
veel nii kaua, kuni päike lubas.
Selles ilus ununesid veel
päevatöö ja kõik, mis toimumas,
mõned hetked puhkas minu meel,
justkui oleks elust toibumas.
Taevailu kestis kauem veelgi,
kuid mind kutsus argielu müra,
meenutan nüüd hetki, millal saingi
olla päris iseenda oma.
- Tarmo Selter -
2022
Inglid teevad ilma
Välismaal õeldakse
et kui õues müristab
siis taevas keeglit mängitakse
adrenaliin müra eelistab;
inglid teevad ilma
ainult nemad just
loovad sooja ja külma
ja sajab alla kust;
ehk vihma ja rahet
märjaks sa saad
inimene, aga ei tee vahet
millega ingel märgistab maad;
või kui on tuuled
siis tehakse suitsu üleval
vastikut vilinat kuuled
kõik lendleb tänaval;
äike lunastab patuseid
olgu see ükskõik misasi
ja selleks keeristormid
et kahjusi korvata oleks huvitav asi;
rahvas, ärge avavage suud
kui lumekübemed langevad
lumi ei tähenda kõike muud
.....
Mu mõtted
Mu mõtted on lahingu ratsud,
kes tõikade tinase koorma
ees norsates ajavad püsti.
Mu mõtted on lahingu ratsud,
kes tapluse tulise vankri
eest orjatöö kütkesse kisti.
Mu mõtted on lahingu ratsud,
neil veres posaunide müra
ja silmikuis lõkete pragin.
Mu mõtted on lahingu ratsud,
neil punane lakust käib maru
ja kannul neil madude sagin.
Hoi, kostuks nüüd lahingu rima,
nad mürinal tallaks kõik tõkked
ja sööstuksid võitlusse julma.
Nad mürinal tallaks kõik tõkked
ja lõhkudes kapjega paasi,
nad sööstuksid sõtta kui pulma.
Õhtu
Kustumas päikese põlev põõsas,
Kruusale pudenend punavat tuhka,
Aid ei veel väsi, aid ei veel puhka:
Lõhnad süttivad hajuvas lõõsas.
Lehti kobaraisse vajutab kuu
Himura vabarnapunase suu.
Varjud kui nunnad lähevad mööda,
Loogeldes loore, kuhu punavad nelgid
Suudlusi; viirukit vaigutab väike reseeda;
Valgeis sõrmis nartsisside neitsid
Kannavad küünlaid, kust kukuvad virvlevad helgid.
Roosid end põõsaste tüheme peitsid.
Taevas tähtede vihmast on üleni märg.
Süda mul magususpaisul kui täiskorjund kärg.
Ah, kõik need unised, sinised teed
On nagu kaldale .....
