Sõnale mured leiti 172 luuletust
Hingedepäev
Taevas imelik on täna,
näha kaunist hingede sära,
kuulda õrna laulukest,
tunda ilusat hingekest.
Üks hingeke on eriti särav,
ma tunnen oma südames,
kannan kaasas oma hinges
ja tasa, tasa palvetan.
Minu hingki täna särab,
olen justkui pilvedes,
nagu ingel kannaks ära,
kõik mu mured südamest.
Usu iseendasse
Elu saab sellest alguse,
kui usud iseendasse.
Kui austad end ja usud elu,
siis saad muredestki jagu.
Elus pole sirgeid radu,
teid on kõveraid ja looklevaid.
Kui sa mõtled, annad enesele aru,
siis käid radu kergemaid.
Elu- nuttu, hala pakub palju,
lausa kandikuga ette toob.
Siiski tugev olema pead kui kalju,
saarenaistest kangem iseloom.
Kui hing on kurb
Kui hing on kurb
ja raskus rõhub rinda.
Kui süda nutab, valus kannatab,
siis räägi oma mured välja,
kasvõi pooled oma südames.
Usu, kergem on siis olla,
vähem haiget endale sa teed.
Las pisarad jooksevad põskepidi alla,
nad valu viivad sinu seest.
Kahekesi nuttagi on kergem,
kui nutt tuleb õilsast südamest,
Küll süda tunneb ära selle õige,
kel' sinu mure ei jookse maha mööda külge.
Elu võõras käes
Ma nutan suhteliselt harva
kord aastas paar
või paaris aastas kord
kuid juhtub vahel piisa poetan
see minu valu langev vähendus
on pisar mingi tähenduse karva
neil kõigil tähendus
klaaskumeraima pudeliku soetan
jah olen kange
mul mure harva väljapaistvalt langeb
niisama teinekord ka poetub rõõm
ma püüan tunded mured rõõmud kokku
klaaspeidikusse pakku
üks väike klaasis kätket lokslev sõõm
Mõnikord kui õhtuti on aega
kaen karikasse poolenisti täis
nii ilusad nii valusad ma õhkan
on olnud rõõmud kannatused mured
mu elu näitus
vaid loodan pudel ennemi .....
Looduse imed
Kui hing sul nõnda haige
ja süda nutab sees.
Kui mõttelõng on katki
ja rahutu on meel.
Siis otsi loodus üles
ja nuta tema sees,
sealt leiad jõudu, väge
ja muutust enda sees.
Või pane paberile mured,
nad lõhki kärista...
Hüüa kogu hingepõhjast-Ma tahan elada!
Peidan valu 5
Suvi on ees
ja olen endiselt see mees
kes mõtleb, mis saab
kui lapselaps külastada tahab;
jätke meelde, vanavanaisa olen
ja laua taga muretsen
mil naine on sillas ootama
aga mina oma valu peitma;
noogutan sarkastiliselt kaasa
mida ütleb minu abikaasa
aga tegelikult uudist ei salli
seega koju jääda ei vali;
lapselaps on lumehelbeke
ning kooliõps on tite isake
on tunded kõigil peres riivatud
tahatakse saada muredest peidetud;
nägu naerul püstoli võtan
ja toru suhu tõstan
lehvitan kõigile aidaa
sest idikatega maailmas elada ei saa
Tule Kadriorgu täna!
Tule Kadriorgu täna,
päeva veetma minuga!
Jäta mured seljataha,
lähme ilu nautima!
Tule Kadriorgu täna,
päeva veetma minuga!
Võta kaasa rõõmus tuju,
hetkeks valu kustuta!
Tule Kadriorgu täna,
tule ühes sõbraga!
Koos seal olla on nii kena,
hingel rahu leiab ka!
Tule Kadriorgu täna,
päeva veetma minuga!
Kaasa võtan oma sõbra,
väikse koerakutsika.
Näpud põhjas
Mees on olla lihtne
aga võid olla primitiivne
sina oled autoritaarne
ja üleliia agressiivne;
naine on olla keeruline
aga võid olla sügav
sina oled empaatiline
ja üleliia salakaval;
ja kui suhe ei toimi
ning teil on juba laps
on abielu, jaotatud vara ja lapsel nimi
siis ei pääse mees mitte üks teps ...;
eriti, kui lähete lahku
siis on sul näpud põhjas
su materiaalne kindlustus vajub lohku
nii võidab naine selles sõjas;
juhtud ka vangi minema
kui natukenegi oled ahvina käitunud
sellinne hakkab elu sul olema
kui paarilisega suhe kaootiline olnud;
täna .....
Räägi, räägi kallis
Räägi, räägi kallis
Maailm kuulab Sind
Ta kuuleb iga Su sõna
nagu minagi kuulen Sind
kõrvad pärani
Räägi, räägi kallis
Kõik mured südamelt
ma võtan vastu oma sooja südamekoju
Ma ei karda Sind enam
mis mul Sinust on karta
Sa oled sama haavunud inimlooma isend nagu ma isegi
Siis koos võime teha najakaid ja veidraid tempe
Kirikutes käia ja kolada kohvikutes
Vaadata päikesetõusu ja -langust
Veeta terve päeva rannas
Kui mina saan luua
saad Sina ka
Taas Toompeal meeled valla
Taas Toompeal meeled valla,
seal hüüded jagavad
kui vahutavad laineharjad,
mis kalda poole laksuvad
Hingehädad, mured,
ühes pajas kõik
Julgem välja tuleb,
hüüdes: "Vabadus on võit"!
Autode sireenid
valjult huilgavad
Sini must valged lipud
tuules lehvivad
Kaua jaksab olla!
Kaua kannatab!
Kurbus läbistab hinge
Oh,taevas halasta!
Naeratus
Mis naeratus see on,
mis jõuab südamesse?
Mis naeratus see on,
mis muudab rõõmsaks meele?
Mis naeratus see on,
mis unustab kõik mured?
Mis naeratus see on,
mis elust läbi pureb?
See naeratus on ema lahked silmad,
mis naeratuseks langeb lapse suul
See naeratus on hool ja leppimine,
kui hinges murekoorem
nõnda suur
See naeratus on suur päikseketas,
mis puistab rõõmusära südame
See naeratus on surematu aare,
mis hingesoojust jagab eluteele!