Sõnale muster leiti 30 luuletust
Imelised
Muretsemishaigust
minu lastel pole –
kohutavalt kaunis
kõik, mis tundub kole…
Tapeedinarmad seinal –
ära neid küll puutu!
Kriiditeoseid täis
mitu kipsplaat-ruutu…
Ruuduline pihik
pluss lilleline pluus,
täpilised sukad –
valmis mood on uus!
Kleidid plekilised –
see on muster ilus!
Vihmavari kõver –
ikka parem vilus!
Mänguks sobib kõik,
mis läinuks prahikasti:
killud, ribad, tükid,
juppe sada lasti…
Mõni asi kadund –
tore, keegi leiab!
Õnnesendilisi üks
üle õla heidab:
annaks ära kõik ta,
mida sõber küsib –
oleks ainult rõõmu,
.....
Ulakate nimekiri
Jõuluvana teab, kes halb ja hea
vanemad kittuma oma lapsest ei pea
aga mõnikord kinke ikka jagatakse
ilma jõuluvanata pühi peetakse;
USA on musternäide
kuidas MITTE lasta soove täide
lastel, kes veel on arenguruumi
iseloomus neil porbleemi;
14 - 15 aastased vennad ja püstol
nõrgub nende õe veri fotol
sest keegi teine sai hoopis kuuli
juhtunust surnu ei välguta oma huuli;
vanem vend tulistas omakorda
nooremat ja tema ise ei kurda
kui pihta pole saanud
peagi mõlemit politsei arreteerinud;
varemgi süüdi mõlemad tatid
et Floridas autosi varastasid
nüüd es .....
Empaadid ja piiride vajalikkus *
üks teooria, mida mulle viimasel ajal on pakutud,
et empaatid need heasüdamlikud kaisukarud
tegelikult on sügava meeldmise vajaduse haavaga
see ei käivitanud mind kuidagi moodi
sest empaadina me tihti orienteerume teistes paremini kui iseendas
ja on see patt või kingitus -
raske määratleda
sõbra pealt oli kerge näha,
et mida sa jooksed nende inimeste järgi
ja silud ennast nendele vastavaks
endal sama muster
vahet pole, millisel kujul see toimub
empaadid soovivad saada turvalisust
terve elu otsing on turvalisuse peale rajatud
turvalisus võib peituda ka asjades
.....
Jää hüvasti....
jää hüvasti
mu katsetamise periood
mis täis oli
mängulisust ja uuenduslikkust
oskust hinnata ennast
ja oma aega
jää hüvasti
eluteeline muster
mis nüüd vormib ennast
uueks kujundiks
igavikulises tules
jää hüvasti
kaugelt vaatan
ja tänan kogemuste eest
tänan elurikkuse eest
mida mu ametid on mulle pakkunud
aga kus ma siiski ei saanud olla
täiesti hingeliselt mina ise
vaid mingi süsteemipärane moodustis
kes normingute all proovib ühenduda süsteemi,
mis samamoodi vajaks uuendust
jää hüvasti
Penni isandad
Kõik teavad, et mul on raha suhtes eriline armastus
kõigutamatu armastus,
mingi tugisamba efekt, et saada seda kõike,
mis mul lapsena puudu oli
Ma pean saama edukaks
Iga kord kui nii loodan ja soovin ja pingutan,
jooksen peaga vastu betoonplokki
ja siis kahtlen iseendas, oma väärtustes, oma pingutustes
kõiges,
mida olen loonud
Ma võin ümbrikutes soove panna padja alla,
aga kui miski ei ole loodud juhtuma mu jaoks, siis
see ei juhtu
Eelmises elus võib-olla olin kuninganna,
selles elus pigem talutütre rollis
koos oma lõputute matuste ja raamatupidamisega
naljak .....
Kes, kes see siin mu kotte sügab - ah, sina, Jaanus
Kitukaid
ja kotisügajaid on terve ilm täis
Sina, kituja, oled musternäidis, ehk Homo Perfecto?!
Mitu tuhat aastat teil on kaotsi läinud?
Ehitate,
aga seejärel hävitate teineteist
Lõputu tsükkel,
peidate enda silmi
ja siis näitate näpuga,
olete sama verega määritud
ikka
Teie ühiskond toodabki selliseid, nagu mina,
kes kaotavad mõistuse selles sinisilmses triivis
Katri Raik
Sul olla ilu pole
sest mida räägid, on kole
sinusugune on reeturlik mutt
keda ihaldab kremlimeelne kutt;
oled musternäide sotsidest
kes eeldab kõike venelastest
sa nilbitsed idanaabriga
mil ei mõtle enda peaga;
T - 34 koht avalikus pole
ja sul siin ulguda ei ole
ei saa targemaks su kommentaarist
on kõrini sinusugusest meerist;
sa tead küll, Raik
oled lipul kui punane laik
Eestis selline olla vaevalt võid
kao tagasi Venemaale, vana nõid
Valusalt isekas
Valusalt isekas, kas selleks, et surra?
Kuidas pääseda sellest elust nii,
et saladused kaoksid koos minuga?
Sa ehk mõtlesid.
Ehk mõtlesid armastuse tähendusest?
Miks hoiad käes igaviku tule all minu papsi raamatuid?
Mis meist küll niimoodi saab?
Mis pilk oli Su emal kui nägi mind uksele nõjatumas
kohe kui Su enda naine silmapiirilt kadunud oli?
Miks ma meenutan kõigile, kui kallis ja hea Sa olid?
Kas see ei lõhna kahtlaselt?
Miks ma kinkisin Sulle lõhnaõli,
kas selleks, et ma ei tahtnud enda sisse vaadata ja lihtsam
oli Sind ette sööta teistele, et ma ei peaks .....
Tahad tantsida minuga?
Kui öökülm on hell
nagu sinu sõnad
kuu kõrgel, hilja on kell
aga end sa mulle annad;
siis seisan valges
ootan sind akna all
jalgupidi lumes
meid kahte ootab ball;
tahad tantsida minuga?
väljas, saalis, kasvõi katusel
kaunis on see hetk sinuga
meie kahe ühtikuuluvusel;
see on enamat, kui uni
kuu annab su huultele läike
talveroosid õitsevad kuni
taevas tõuseb päike;
su suudlus, põletavalt soe
praegu on talve süda
öine jahedus ei loe
iga päev tahan sind kutsuda;
tahad tantsida minuga?
väljas, saalis, kasvõi katusel
kaunis on see hetk sinuga
meie .....
miks sa oled kägu
miks ma ei olnud piisavalt
miks minu saavutused ei ole kylmikul
miks minu sitt kritseldus
ei ilusta su valget seina
miks minu pilt isaga
ei seisa raamis voodi k6rval
miks tema omad aga v6ivad?
miks mina olen halb
ja miks mina ei oska k2ituda
miks ma ei k2i kodus
miks ma pole see musterlaps?
miks ma saan sita
ja sa saad puhtalt
miks ma olen 16
ja pidin kasvama suureks
et teha ruumi sulle?
tegelikult sooviksin ka ma
et poleks pidanud kasvama
nii ruttu nii suureks
nii ruttu pesema pesu
tegema syya
k2ima poes
6htul teki peale panema
ja hommikul 2ra v6tma
iseendale h .....
Viirastus
Nad kõnnivad seal, salamisi hääled sosistamas peas,
keegi ei tea, mis paberile veab need read, arvavad head,
kuigi juhtideks kasu ahned Orwelli sead, minema peab,
oodates bussi siin peatuses, read ise enesest tulles, sulle,
kes sa ei kuule, ega ära ei tunne, krimpsutamas kulme,
kui heli tungib läbi kuulme, läbi hämaruse, tänavalaterna,
punakas kumas hõõguva tule, lähedale-lähedale su juurde,
rinnus surve, silmuse sulgeb, kirjuks muutes, pihus muster,
mis hirmu tunneb, maast madalast, õudustest magalas,
närvihoogudest end tabamas, kui karjus kui sajatas,
kaela sadamas, .....
Käsi käib hästi, tänan küsimast!
Millisena lahustud täna,
punasena, sinisena, roosana
aga ma joon su ära
asfalt aurab ja õhk on niiske
puhub tuul ja jutud suul
tähed juba säravad
kuu muudab tujusid
pilved puhuvad end vormi
tuuled tahuvad ja lihvivad kujusid
ahvid, elevandid, jänesed
issanda loomaaed on kirju
pea täis mõtteid
jooksevad umbluu suundadesse
muster on kirglik kommi-pomm
magus sõltuvust tekitav kiusatus
nautida ehk anda sõrm
käsi käib hästi tänan küsimast
Vaatan neid minemas..
Kõiksus-Kõiksus, Siin on mu õigus,
Kõrkus-Kõks ju, Sihin oma lõppu,
Mullast üles tõusnud, nõutult,
tasapisi sõudnud, keegi ei uskund,
kuid kohale olen jõudnud, põrgu,
Väravatel kõõlun, hinged ära lõhkund,
jumalale viskan loovust võlgu,
kuratki palvega pöördub,
manitsedes möödub, libisevad võrku,
hinge eest ei kanna hoolt,
tõde pole vastu nad võtnud,
Möödub löödult, ei mingit kõhklust,
ei kuuland tunnet kõhus
nüüd ainus mis tõhus, on pasahais õhus,
Kõigest meme, nali on kelle kulul?
Teema suruv, meetmeks hunnik ebausku,
ega ei uskund, ena .....
Taevas kõndija
Sõnum kirjutatud seinale, mille taga te kõik end peidate,
võrsub valu, ennast ehk leiate, eirates mu veidratest,
tunnetest kasvanud luulet, une seest, muutumatult,
uutsust kandnud, truudus saabus, untsus kasvul,
juhtub kasu, udu pasun, saamata aru, kuidas see maru,
vere janu, hetke on saabund, miski ei laabund,
leidmata kaaslust, kinni kasvatamas haavu,
maandund, kohas mida keegi omaks nimetada ei tahtnud,
armun, uuesti, nendes tunnetes kuuled mind,
sõnad seal puresid, mõõtmas eal muresid,
tean vaid seda pead, nõnda teda nean, ei miskit head,
välju eal, sealt, kõikide se .....
Tuhat ja kaks aastat
Pole keelt mis täpselt tunnetaks kõiki tundeid,
pole meelt mis jutustaks kus kõik see tuleb,
teda struktuurina oma kõrvades õrnades sõnades kuuldes,
tasaselt paberile kandub tundmatu muster,
kuskilt sügavalt rinnust, südame juurest,
teadmata mis saab või mis tulema hakkab,
kas ekisteerimast üldse lakkab või endaga kaasa,
igavikku igaveseks mälestusse jäädvustunult maandab,
pealt alati pead vaatand, ootand, et sealt midagi ei haaraks,
mõtetest saanud vabaks, nüüd aina kallab, juurde saamas,
kuigi ega ei taha, kellegi ta iial paha, on nõus õpetama,
lõpetamas igav .....
Teie nimel
Tühi pea, leidmas rea, ühtivalt seab,
kirjutama peab, kihutamas teie seas,
jäämas endaks, seda minust maailm eeldas,
keetmas uut suppi, mida tundsid,
kui kuulsid, mis murdis läbi teadvuse,
kullast südamest leides headuse,
leides selle peatuse, kus peatudes,
veab mu luule, milles kulgev muster,
ära enest tundes, tsipa nuhtles,
kuid taban nukke, nii sõpradel kui vaenlastel,
viimaseid mul pole, pole vaevand eneses,
vaid kirjutades vestetes ja kui keel neil peksleb veel,
siis selgeks igas hetkes teen, mis mind hoiab,
neid uputab selles samas tulva vees, kurba meelt,
hoian ja .....
Olemus, visioon
Et sa tunneksid mida mina tunnen,
kui aja võtan maha ning vaadata julgen,
kuulatan teie jutte, kuhu te minemas,
kõike teadja hämamas pimedas,
kavalpead nii libedad, pigem mädad,
seemned mis iial lilleks ei saand,
tähed su silmades mind on pimestand,
ma ausalt üritan mujale vaadata,
kuid su isekas, minus leeki sütitab,
katsun käituda nagu sind polekski siin,
sest muidu sellest sa tähtsust saaks,
ja oma ülbuse piiri uuesti ületad,
su külm süda haigeks mind külmetand,
iga päev mil mõtlen sinust, muutub lühemaks,
kõik ilu kaob, kõik siirus elab maa praos,
peid .....
Pigem kurb kui loll
Midagi meelde tuleb, rinnus tunnen, pühkinult une,
naha alla pugend, tugev, nukker, kurbusest juba,
kasvanud ajus muskel, tagasi tulemas mu juurde,
ei usu sõnu, lubamine pettuse muster, pettun,
see usaldus sees ära vägistatud, iga nende tegu,
rinnust läbi on lasknud, valu selle kolba vallutanud,
uhkus neil nii suur, et see roostes noa haavadest,
Enam südame juurde läbi ei mahu, kasutati,
kuniks oli minust kasu, vaid hüppelaud, paremasse ellu,
kaaperdades omale uut meest ju, kes paremini ei teadnud,
ei alles jäänud isegi natukest austust, et anda vastust,
vaid valskus ja ig .....