Sõnale muutus leiti 158 luuletust (top)
Seersant Kabukimees
Vaatasin 1990 aasta filmi
mingi komöödia New Yorgi mehest
kelle roll pani mind kergitama kulmi
sest loo süžee räägib imest;
sai musi kabuki näiteljast
muutus ise samasuguseks
ta päästab metropoli kurjast
söögipulgad, mõõk, lehvik ja päiksevari on vahenditeks;
ette ise meik tekib
ja riided muutuvad värviliseks
superkangelase vägi kerkib
see muudab sind igaveseks;
seersant kabukimees on su saatus
jaapani kultuur soontes keeb
pättidel sõidab pealt katus
vaadake, mis trikki ta nüüd teeb
Haiku tõest
Tõde lähedal -
seda ei pea otsima,
kuulake südant.
Tõde alati
peitub sisemaailmas,
hinge muusika.
Lõpmatu mõte.
Tunnetusele püüdle -
tee sinna on pikk.
Süüvi endasse,
see heidab tõele valgust
ja elutarkust.
Kurb elutõde
on julm ja paindumatu -
lõputu võitlus.
Liiguta, heitle,
täiusta oma vaimu -
omanda tarkust.
Hea võitleja on
oma eesmärgis kindel -
see on elukunst.
Eluraskused
annavad meile tarkust,
jätavad jälje.
Elumuutused
aitavad meid arengus,
tõeotsinguses.
Sinu tõde on
sinu hinge peegeldus -
.....
3 - kunni päev
Pühad on läbi
kellel veel kuusk, olgu häbi
sest selle nüüd ahju saadame
tühjade pakkidega kõrvale viskame;
jõuluvana ka korstnasse tõmmaku
tagasi lapimaale sõitku
ja võtku kaasa oma punane narts
mis seljas ripub tal nagu kalts;
kaunistused tahatuppa
sa ei taha saada tappa
teeskle kiriklikku püha ja
peame jõule ilmalikult salaja;
sest, kui 3 kunni tulema
peab paganlik püha lõppema
muidu jeesus on vihane
elu lõpuni rahvas patune
PS: pakkuge ikka härradele viina. Seda kaevust tasuta
;)
Mõtetu tsirkus
Nädal mööda sellest
kui tehti Narva tankist uudist
punapask endiselt koha peal
mõtetu tsirkus toimub seal;
Eesti ministrid, näidake oma mune
et täidaksite Eesti huve
pole Narva linnapead ütlemas vaja
ja, et aega raiskab Kaja;
kas tõesti ei julge siis
omada kodumaal enda viis?
kui mingi kari hipisi masina ees
kaitsevad paska, silmad vees;
see tank on sümboliseerib kurjust
millele tuleb näidata ust
vähemalt Pärnus teha, mida tahetakse
monumendi võtavad ja laibad ära pargist visatakse
Heitunud maailma hirmunud pale
Taevas pragunes
pärast pikki
sombuseid päevi
justkui kärises
pikki pilvede ääri
Palju ei paista
sealt heledast praost
kuid aiman
ma haistan sealt
tulevast kaost
segi on paisatud
õige ja vale
maailm on heitund
tal hirmunud pale
kindlust ja selgust
kaos iial ei loo
hingerahu ei maailma too
kuid
kaos on võimalus muutusi luua
algavat ajastut maailma tuua
kõik mis on elus
see kasvab ja kaob
kõik mis olnud
kord väsib ja vaob
purjesid paisutab alanud aeg
ehk heledust kaisutab
tumedust vaeb....
Ajad on ajad
ja meie seal sees
loomas uut lugu
meie näoline .....
Muutused
Kohutavalt hirmus, kui kiiresti kõik muutuda võib.
Eilsed probleemid tunduvad täna tühised, lausa mõtetud.
Tagasi vaadates enam ei mõista, mis tol hetkel mõtlesid, sest kõik on nüüd uus,
Ise oled targem.
Tõdeda tuleb, et need kõige trastilisemad muutused tulevadki ootamatult ja üle öö.
Kuid nii nagu see võib olla hea asi.
Võib üle öö tõusta torm, mis laeva uputada soovib.
Nüüd on hinges vaid hirm, kui suureks torm kasvab ja soov, et see vaid vaibuks.
Hirmu aga vaigistada pole enam võimalik.
Ta kasvab ja kasvab, kuni matab enadasse kõik.
Nii sünnib hir .....
Aeg on see, mis
Aeg on see,
mis päikse pilve tagant välja toob.
Aeg on see,
mis röövikutest liblikadki loob.
Aeg on see,
mis näitab meile halba ja ka head.
Aeg on see,
mis meie ellu muutuseidki seab.
Aeg on see,
mis annab mulle andeks minu vead.
Aeg on see,
mis näitab meile tarkusi sa tead.
Aeg on see,
mis hingevalu muudab kergemaks.
Aeg on see,
mis karastab me meeled kargemaks.
Aeg on see,
mis kortsud mulle silme alla seab.
Aeg on see,
mis võtab minult ära kõige hea.
Aeg on see,
mis muudab meie mõtted, meie teod.
Aeg on see,
mis meie elud kokku täna seob.
Aega a .....
Sügise "bluus"
Suvest ette muutus trügis
nüüd ongi jälle sügis
ja see ei sobi mehele nagu mina
miks - saad teada sina;
lehtedelt kaob rohelus
kaob taimedelt lopsakus
päevad on aina pimedad
ja ilmad jälle koledad;
üha uuesti sajab ja tõuseb torm
ei sobi see õueskäiale mitte üks põrm
üha kiiremini päike loojus
sügisega ära kadus kaunis soojus;
lapsed peavad minema kooli orjama
igasugu asju pähe raiuma
on asi sitt, kui hakkama ei saa
ning kaasõpilastega ei saa läbi ka;
kuidas sellist aastaega sallida
kui on võimatu seda nautida?
tahaks saastale joone alla tõmmat .....
Kamuy Mosir
Igavene muutus, avaldamaks truudust, tundes uutsust,
raskus südame küljest kukkus, see puhtus milles mu suhtlus,
see kuri kuulsus, luuletades hullust, tuultes pole veel murdund,
nõnda suundub kõik mööda valutavat muhku, avastades seda puhku,
miskit naeratusest, kaevan unes, matkan tundes,
millest selgus puhkes,veetmas mu enda survel aega kõiksusega,
Kõõlun maailma serval, leidmata vajadust enda veidrat peita,
nõnda kriban seika, kiirgan reipa, hargi mure seljast võimaks heita,
öösel kui aerosool tabab lagunenud seina, see kultuur mu pelgupaik,
kust oma uskumatu lennu s .....
paks armastus
mu kangelane armastas vast
kümme minutit
sest peale seda muutus ikka
väga muretuks
õnn oli sahtel sisaldas
veel hulkka paberit
jäi ehkki koridorri nõutult lahti
valge uks
tol päeval
hiigla parvedena
noogutasid tuvid
teeperve oli keegi
portsu küpsist visanud
need kortermaja aknad hoidsid
avatuna huvid
ma pole iial
nõnda hingest
roppust kisanud
Sanya
Paks puts
Kõnnin linnatänaval
aga muutusin klaustrofoobikuks
see paratamatu elu argipäeval
paks inimene on minu hirmuks
müttas kaks jalga nagu süldil
sellel kollil peas kapuuts
auke trampis ta asfaldil
mida nägin, oli paks puts
ja oli hilja, jäin ajutiselt pimedaks
meie, kõik nägijad, jäime jänni
appi, tehke munitsipaalkord rangemaks
ja püüdke see loom tänavalt kinni
olla paks, on põhjus miks teist inimest raske taluda
meil tuleb okse pääle
ärge laske neid elevante toidulauda
sest olla paks on olla jäle
Üks
Maailma äärel kõõlumas,
tuleb taeva taat
Andes kuradile üle minu õla õlu ta,
minuga sõbrustab..
Võrukael, lõbus naer, tõhus laeng,
rinnus laeb, virkus lahkest,
siirus tahtest,minast minna lastes,
siit must raev, on kadunud,
saabunud, valutult, arutlus,
kaaslust saatnud purje tuul,
päevadest saanud aastad,
kui ennist oli mure suur,
siis nüüd,
aeg möödub muretult,
visioon, selgus, nägemus,
kohas kus ükski muutuse eest pääsenud,
loovus mille tõttu tunnen end päästetult,
kõik andsin, kõik võtsid, iga tilk tindist,
mis värelust silmades võltsis, erald .....
Muutustes
Sättides sammud päikesesse,
võid leida hoopiski kuu,
sirutades käe äikesesse,
võib tabada Sind tuul,
üllatades tugeva vihmaga,
või pehmete lumehelvestega,
raheteradega, karge külmaga,
tuua kõike, mida luua veel saab.
Kõik elus on muutumas hetkega,
ei Sina seda mõjutada saa,
püüa elada elu sellisena,
et järele jääks Sust´ vaid hea.
- Tarmo Selter -
2022
Ära päri mult sittagi
Ära päri, et sulle 20 € sulli laenaks
ma pole rikas, et seda kohe annaks
ära päri, et reformierakonda valiks
need vampiirid teevad Eesti rahvast lolliks
ära päri, et su firmasse tagasi tuleks
seal palganumber jäi väheks
ära päri, et kaitseksin aafriklasi
Euroopale pole vaja piginahkasi
ära päri, et annetaksin oma vaktsiini
kannata, küll sina saad oma meditsiini
ära päri, et end pesema läheksin
olen lohe, vaevalt seda viitsin
ära päri, et ma su soome onu maasikaid korjaksin
EI on mida põdrale vastaksin
ära päri mult sittagi
sest, kui ei tee teenet .....
Tühjad sõnad
Tuhk ja lubadused jagavad võlakirja
muutuste tuultes sõnad puhutakse minema
ja valed teevad südametele kurja
sest kõik on vastupidi mis peaks olema;
ometigi on hääled ja silmad kaunid
kui hundijuttu puhutakse
või on meie lugudel omad ersioonid
kui näiteks läbi kurja head loodetakse;
kas kunagi sulle ei tundu
et isegi lähedased noa selga lööksid?
usaldus kõik kaob eikuhugile õhku
äkki liiga hilja selles veendusid;
pea valutab ja tõde närvid mustab
me leiame end piiratuna
selles mida veel iga inimene kostab
kaunis elu sai alla maetuna;
oh neid lubadusi ja .....
Igatsus
Kured laksutasid nokki,
saputasid tiibasid,
klu,klu,klu,
veel kajas õhku,
rännutee neil algaski.
Tõusid õhku tuhinaga,
juht ees ja rivi taga,
silm neid veel seletas.
Minu hinges miskit murdus,
süda muutus haledaks,
kured kaugenesid aina,
valu kasvas suuremaks,
ma ei tea,-mil näen neid jälle,
tulemas..
Meelte vallas
Kosmilises vallas, armastust saatmas, ei miskit tahtmas, las ta kaasa mind haarab,
Kodune tunne, kohuseks kulgev, nooruse mudel, täide minematta soov unelm,
mida ära karjunud, kõige sellega juba harjunud, midagi juurde taadilt ei palunud,
ladunult, ja ehk saavutan midagi, enne kui olen kadunud, samas sammus hull,
kui peale suur vaim on tulnd, millestki muust, kuigi olen kõigest lihast ja luust,
vihjan, enneolematut silmand, tunnen ennast kindlalt, kuigi miski teeb liiga,
vahest ka veidi piirab, nii kaugele tõidki mind tiivad, kui jään siiraks,
ehk kaugemalegi viivad, makaveli ja .....