Sõnale mälestused leiti 142 luuletust
Mahlased muusikahelid
Mahlased muusikahelid
voolavad läbi mu südame
Mitmehäälsed kõlad
viivad kõik mõtted kaugele
Nutan ja naeran
läbi muusikahelide
Ilus aeg ja armastus
kõik ärkavad ülesse
Mahlased muusikahelid
voolavad läbi mu südame
Jah,olid ajad....
Nüüd hoopis teine inimene
Aspergeri sündroom
Ühiskonnas on mul raske
ning rääkides ei vaata ma silma
suurde seltsi ärge mind laske
ja vahest ei mõista ma maailma;
mul tekib kergesti ärevus
isegi, kui võõrastega telefonis räägin
tööl valitseb mind sõnatus ja segadus
ei saa jutust aru, mida kuulasin;
elu põhikoolis oli kõige halvim
teised klassis mind piinasid
saada vaikust oli ravim
erinevust teised vähe austasid;
kogemata lõhun asju
ning ärritun kergelt
jääb lõksu mul taju
vahest ei oska rääkida selgelt;
vähe jälgin enda väilmust
vahest olen kohatu
puudu jääb tähelepanust
mu naer on .....
Olles teel...
Olles kuskile teel,
ei märka me ümber, mis toimub,
sihti otsime veel,
kuigi möödunud see elutolmus,
maha jäänud on kõik,
mida hoidsime lähedal vaid,
oli meie jaoks võit
Saada uuele teele, kui sai...
Oli kõik see, mis jäi
kaugele tähtede poole,
siiski oleme vaid
maailmas üksteise hooles,
mida hoiame veel,
seal vaid mälestused mineviku teel,
üksindusse ka jääme
kuigi arvamuselt seltskonnas me...
Vaata tähtede poole,
ehk kuugi valgustab Sinu teed,
päikesest leiad hoole
kuigi pilved näivad varjavat veel
Sinu rada, mis nüüd
on vaid eesmärgiks kuni ei .....
Algus
paksud seinad ja nende taga uued müürid
põletatud sillad, kustunud endised leegid
tuulde lastud sõnad ning murtud lubadused
unustatud mälestused, purustatud unistused
Hommikuse päikese ootus kui viimane lootus
Kui otsid ja iga õhtu ootad, iga hommik loodad
Sinna kus valgus ning ootamas uus vaid algus
Viimaks jõuda, kohale jõuda kuhu üritad sõuda
hävitatud seinad ja lõhutud need müürid
sillutatud sillad, süüdatud uued leegid
hingest öeldud sõnad ning vannutud lubadused
ühised mälestused, viimaks täidetud unistused
Vaikiv tänu
Kui öelda tahaks nii mõndagi veel
Mis pakatab siirusest ja tänutundest
Kuid hinges on hirm ja mõtlik on meel
Kas vaigistada mõttesoov või liigelda eksiteel?
Kui tahaks tänada inimest eksisteerimise eest
Kuid üks osa enesest vaikib, sest kardab
Mälestused ja hetked ilmuvad erinevatest aegadest
Kas võtta risk, teades, et mõni oht võibolla ähvardab?
Olgugi et tegemist pole mitte midagi negatiivsusega
Ei morbiidsuse, nukruse ega sünge maailmaga
Vaid headusest ja siirastest soovidest tulnud kirjaread
Kas tekitan vastupidise reaktsiooni ja kukile kooruvad vead?
Hepatica nobilis
Prožektorite valguses
kui publik on mu valduses
siis kuivavadki pisarad
aurustuvad mälestused
kurvad rõõmsad igavad
selles hetkes soojas helges
ennast avan
ausust tahan
minu silm saab selgem
ja kui astun lavalt maha
ja kõik vana selja taga
olen etem inimene
taassündid kui kevadine
hepatica nobilis
siis on selge
lavale ma kibelen
et olla jälle
olla uus
mu fantaasia sünnitis
suvi
Pikad suveööd saavad mööda
hääbuvad aeglaselt unistused
mida soovinud tähistaeva valgel
mälestused veel millele mõelda -
kui esimene külm hommik koidab
Sinu palgel.
Lehed värvuvad kollaseks
pargis kohtuvad me suud
jahedat augustikuud -
soojendama jääb veel
armsama kallistus.
südamesõber
meil on kõigil südamesõber kallis
igaveseks kaitsva inglina saatmas
naerma panev jõud elus hallis
lootust rasketel aegadel andmas.
kindla õlana maailmas toetamas
kui tunned end kurvastusse vajumas
pettumuste pisaraid poetamas
on tema sinu valu põhjust tajumas.
sinu õnne nimel valmis riskima kõigega
et tuua silmadesse uuesti ere sära
õmmeldes sind kokku armastuse nõelaga
parandades purunenud mälestused ära.
meil on kõigil on südamesõber kallis
hoidmas saatuses hoolivusega me kätt
kohtle tedagi eriliselt õrnalt ja kallilt
et iga terega saabuks ka il .....
reaalsus
Piirid kus kaob
reaalsus ja
sügaval alateadvuses
mille all on klaasist
põrand ja ees klaasist
sein.
Saladusi täis on
selle klaasi taga
eraldi maailm -
kus võimatust saab
võimalik ja need
olemata suhted
maha surutud tunded
kaugemaisse soppi
ununenud unistus.
See on maailm kus
elame me unedes
ja sureme ärgates -
sooviga mitte sealt
lahkuda.
Reaalsuse sees
veel üks reaalsus
kus kokku saavad
ideaalsus ja
petteunelm.
Piirid kus kaob
reaalsus ja ootamas
meid kohtamata inimesed
loomata mälestused
kogemata tunded -
Aga millise reaalsuse .....
kaardimaja
Kaardimaja ehitamise oskus
on sama oluline kui ellujäämise
oskus.
Isikud kes ilmuvad Su ellu
teod mis tehtud - tegemata
mängivad selles tähtsat
rolli.
Vundamendiks usalda inimesed
talleta mälestused mis
kannaksid raskust ja ei
puruneks võlts illusioonide
all.
Akendeks - usteks saagu
Sinu hinge ja südameavad
nende energia ja valgus
peegeldaks positiivset
aurat -
kui tormised tuuled
räsinud on Sind.
Katuseks olgu perekond
sest nemad lapivad kokku
ka kõige suuremad augud
tühimikud mis tekivad aja
jooksul.
Kauaks püsib Sinu kaardimaja?
Kauak .....
vanaemale
Vanaema tehtud pannkookide lõhn
purgis moos ja kannus värske piim
tema armastusega saab täis kõht
ning mured soe hääl südamelt viib.
Juuksed on elutarkusest hallid
seda on edasi jaganud ta mulle
mälestused loodud nõnda kallid
panevad mõtlema igatsusega Sulle.
Kulla memm ära ole siis kurb
kui miskit teeb hinges valu
Kulla memm kui ei tule und
siis abi läbi palve palu.
Tunned et rääkida on vaja
helista mõtlemata ruttu
luban leida alati aja
kuulata kuni jääd tuttu.
Pisarad silmist Sul kustutan
tagasi toon rõõmsa tuju päike
ei seda eal ma kuna .....
mineviku urn
Tunded.
Inimesed.
Mälestused.
See mis sai kord
põletatud maha et -
mitte tunda enam valu.
Maetud said nad sügava
tuhahunniku alla.
Aga kui nad uuesti
meenuvad on silmad
tuhka täis ja -
ammu kustunud söed
taas hõõguma löövad -
see on meie mineviku
urn.
röövimas meie und
uuesti närve söömas.
Turteltuvid
Üks ilus jõulupäev oli see
mil ristusid te kahe eluteed
armastus esimesest silmapilgust
süttis südametesse igavikuks.
Helbekesi lendlevalt täis ilm
õrna imetlust hingas maailm
mil te muinaslooline algus
säras nagu taevalik valgus.
Hindamatud on kogutud mälestused
olles olnud poolsajandit läheduses
kallil kes andnud elatule mõtte
eemaldanud teelt raskuste tõkked
alati kõike koos ette võttes...
Ref : Turteltuvid kunagi ei lenda
ära kaugele üksteise juurest
olete ära tundnud nõnda enda
sarnasuse loodud saatuses suures.
Kaduv Keel
Õige K6 oli halb ajastus,
võõras pajatus,mis kasvas sisimas,
uurimas südikat, süda mis sütitas,
päikse taeva, hallil päeval, kui kuristikku kaevan,
pandoora laeka, milles papüürusel mu veritsevad initsiaalid,
natüür on see millest valmis see maailm,
Pole algust pole lõppu, ainult võikus, isekus,
peidetud tõeline mõistus, enese kujutlus lõksus,
kui silm petab taeva kaare kõrgust,
ja iga päev mööduv, teadaolev kokku löödud,
vibreerivast sisinast mu kõrvades, mõõtmata mõõtmed need,
kuulatades uus keerd avanes, lõputus spiraalis,
perfektne meditsiin..valmis .....