Sõnale mõistmatus leiti 7 luuletust
Erinevus
Mis ühele sobib,
on teisele vale,
ei saagi ju ühte meelt olla.
Kas on see häbi
hetkes, mis läheb,
kui sõnad need tahavad tulla?
Üks surub mõtteid
teistele peale,
teine vaid on tema ise,
elu edasi tõtleb,
mõelgem vaid heale,
nii leiad enda olemuse.
Mis selgena tundub,
vahel segasem näib,
sinitaevas on vahel ka pilvi.
Mõte see kandub,
üle sõnade käib,
jõudes meieni unes või ilmsi.
- Tarmo Selter -
2023
Kas tõesti sootult sünnib laps
Kas tõesti pole enam sugu -
ema, isa, tütar, poeg,
pole printsidega lugu,
printsess lossist peitu poeb?
Kas tõesti kadumas on isa,
"teine vanem" järgi jääb,
seadustega tuleb lisa,
koht sünnitunnistusel kaob?
Pole tütart, pole poega,
sootuid vanemad on kaks,
kõik on vaid neutraalse looga,
kas tõesti sootult sünnib laps?
- Tarmo Selter -
2023
nii on
Maarjale
ära armastamast
vaid elu imelist
lakka mis siis päev
enam pähe ei hakka
nagu nooruses vein
kus olid puhtam hapram
kerged olid kogu aeg
tulema nii rõõm kui lein
meid joobnuks tegi
mõnes hetkes vallandund ilu
suvel lauda lakas lõhnav hein
morniks aja pikk vilu vahel
me mõistmatuse kõrge sein
Sinust iial ma saanud
pole kaineks
mis siis oled teisel naiseks
mina mees Sinu tarvis
õhtul süüdatud pole
enam lambis aastaid
aknal leek
Armastan Sind
Sa ütled: "lase lahti", ma ütlen, et
ma ei lase
Sa kordad ennast veel ja see tundub nagu mäng
Sa tahad mind eemale visata nagu rõõmsa kutsika,
kes oma peremehega mängima on tulnud
Et Sul pole aega,
et Sul pole aega selleks naiselikuks segaduseks
ja tunnete mölluks ja oma pea kaotamiseks
Sa kardad
Aga kas ma vähem kardan?
Samas milleks armastust karta, kui armastus on meie põhiolemus
Samas seda peaksin mina teadma, kes ma Sind olen eelnevates eludes
hüljanud, välja jätnud ja kriipinud Su südant ja hinge
oma kriitiliste sõnadega ja mõistmatusega
Mul ei olnud si .....
The Moody Blues - The Balance
Pärast seda, kui ta oli rännanud
ja ta jalad olid valusad
ja ta oli väsinud
Sattus ta apelsinisalule
ja ta puhkas
ja ta lamas jahedas
Ja puhates võttis ta endale apelsini ja maitses seda
ja see oli hea
Ja ta tunnetas maad enda selgrooni
Ta küsis, ja nägi puud enda kohal, ja tähti
Ja leheroodusid
Ja valgust ja tasakaalu
Ta nägi suurepärast täiuslikkust,
kus ta arvas end tasakaalus olevat
Ja ta teadis, et ta on
Lihtsalt ava silmad
ja mõista, nii nagu see on alati olnud
Lihtsalt ava oma meeled
ja sa leiad,
nii nagu see on alati olnud,
lihtsalt ava oma süda
ja se .....
Mürgine veri
Tõi mind siia malbus, kõigel millel lõpp algus,
samas sammus, kaugele polnud need jalad mind kandnud,
omasgugusega paarund, igavesti kohapeal tammund,
teesklemaks jaksu, kuid kõik on muutusteta,
meel mis ennast laseb petta, ehk ma näen midagi muud,
ja teistest seda sama eeldan, kuid mu pea ei keera,
iga mõte on tähtsusetu, kuulan kuidas nad tulevad lähevad..
peaasi, et nad on kähku teinud, mina ja mu veidrus,
juu olen ma teisest kangast tehtud, millele pole kohta,
mis oli alguses vale, seda ka lõpus ei suuda miski kinni hoida,
pole mina mida toita, tõde on silmas, kuid ii .....
Hoolimata hoolikusest
Hoolimata hoolikusest
ringidesse satun,
mõistmatuse sulgedega
aegamööda kattun...
Pritsides ja puristades
väljapääsu otsin,
suhu-silma-kõrva taha
mattund ehmeid trotsin...
Võtke ära minu pealt need
asjad! Silmad sulen:
ma ju lihtsalt inimene -
lähen, olen, tulen...
/Mari*Uri/