Sõnale mõtted leiti 718 luuletust
Lumehanges kinni
Täna jäin lumehange kinni,
hakkasin vaikselt mõtlema.
Mul vähekene oli piinlik,
seal lumehanges istuda.
Möödujad mind vaatasid
haletseva pilguga,
mõned aga tahtsid mind
hangest välja tirida.
Minul aga hanges oli
hea istuda,
mõned minutid elu üle
järele mõtelda.
Talv on saabunud
Puudelt lumi maha potsab,
linnulaul on amma lakkand.
Leevikesed punakõhud
vaikselt siutsuvad,
rasvatihased kollakõhud
pekki nokivad.
Luikedel on lumi taga,
nad lendu tõusevad,
kajakad jäävad merel maha
ei sunni talv neid lahkuma.
Mis sa ikka oskad teha või öelda,
saabumas on kaunid pühad,
aeg on tõtelda.
Talv
Tormituuled, tuisud vinged,
väljas lumehanged kõrged.
Tuisk on vali, tuleb tali,
talve tulek pole nali.
Miks ei tule tasakesi ta?
Miks tuleb võimu ja väega?
Ilusat talve nägu tahaks näha
koos õrna lumesajuga.
Talve algus võiks olla kena,
siis süda rohkem rõõmustaks.
Jõulukellade hingekriipiv kõla-,
jõuluaeg on hingel nii ligidal.
Tule, tule lumekene...
Tule, tule lumekene,
kata valgeks maa,
ära lase pimedusel kaua viibida,
ole minu helbekene,
sula südamel.
Tule, tule lumekene,
puudel helkima,
võta nutupilvekene,
lumeks muuda ta.
Tule, tule lumekene,
luigelaul on teel,
puista lund mu igatsusse,
ehi minu meelt.
Tule, tule lumekene,
ära muuda meelt,
kingi valgeid lumehelbeid,
silmal ilu tee.
Tule, tule lumekene,
kata valgeks maa,
ära lase pimedusel
kaua viibida...
Mul on oma kodu
Mul on oma kodu,
väikene ja suur.
Suur ja lai on Eestimaa,
seal minu armas, väikene kodu.
Kõige suurem igatsus
on koduigatsus,
valu järgi tuleb,
kodu pärast just.
Ei kuskil parem ole,
kui oma kodus- Eestimaal.
Ei paika armsamat ole,
kui on Eesti- Sinu sünnimaa.
Süda rinnus sureb,
kui pean jätma või kaotama ta.
Hirm jälitab alalõpmata
ja sõjakatel keeb ilma kaaneta.
Tasakesi sügis läheb
Tasakesi sügis läheb
välja koduväravast,
puudel on veel mõned lehed,
raagus oksad pudedad.
Sügissaak on salve saadud,
põllul muld vaid mustendab,
linnulaul on vaikseks jäänud,
kõrvus tuul vilistab.
Pilved rasked mõjutavad
ängi südamel,
mõtteid nukraid tuleb juurde
pimedatel õhtutel.
Hing on kurb, et läheb sügis,
mis nii soe ja lahke on,
miskit rebeneb küljest,
miskit sureb hinges.
Isa
Isa kasvatus ja hool,
täna on saatmas mind igal pool.
Lahke silmavaate ja südame hellaga,
ta mind kasvatand.
Isalt palju olen saanud õpetlikku nõu,
neid tal varnast võtta,
kunagi ei käinud üle jõu
ja huumorimeelest tulvil oli ta põu.
Sügis kuldseid lehti puistab teel,
kõnnin mõtteis, isadepäev silme ees.
Isast räägivad kõik rajad ja teed,
isadepäev elab sügaval südame sees.
Sügist natuke on veel
Piilun taevakaare alla,
vihma muudkui kallab, kallab.
Lumeräitsakuid ei näe ma teel,
kured rünnakuga viivitavad veel.
Lehti rohelisi on veel puul,
kinni oksal, jagu ei saa tuul.
Kirju lehesadu on nii ilus,
tunnen end kui pehmes lumesajus.
Aina lähemale jõuab jõulumeel,
hinges ja südames lust on sees.
Sügis lahkumispidu peab veel,
puistab viimast sügiskulda teel.
Mul on audil talvekummid
*(keerake bass põhja)
Mul on audil talvekummid
mul on audil talvekummid
mul on audil talvekummid
ma kõige paremini uisutan
tuleval jääl piduris kihutan
keeran akna alla ja vastan;
mul on audil talvekummid (3x)
ja uus on rehvi hind
küll kallis, aga tähtis on ind
uueks hooajaks, mis parem sügisest
ei mõtle pühadest, vaid liutamisest;
tulen näitan sulle
mida tivoli tähendab mulle
alates tänasest ootan jääd ja lund
millest juba kuu näinud und;
kui saaks maanteel driftida
nagu arvutimängus punne skoorida
pidur, sidur, gaas ja käigud 1,2,3
blokk peale .....
Ilus vaikne hommik
Täna taas võin rahus tõusta,
unigi polnud hirmutav.
Akna taga ilm on vaga,
veidi vihma vaid tibutab.
Kõik toimetused, askeldused,
täna hästi laabuvad.
Mõttedki on jõuluretkel,
kaunid pühad saabuvad.
Kohvimasin vurab tasa,
ubade aroomi üles keerutab.
Hakkan mõttelõnga veeretama,
heietama nii, et küllalt saab, võtan päeva korraga.
Kena sügishommik
Täna sügishommik on nii kena,
kuldseid lehti täis on aiavärav.
Koduhoovgi kaetud on kirjude lehtedega,
minu armas krants neis hullab ja mürab.
Lehtede varjul üks siilike elab,
tuul on tasa ei ta lehti rebida taha,
linnud on läinud-,
jättes igatsuse maha....
