Sõnale müstika leiti 25 luuletust
Täiskuu müstika
On taevas täiskuu paistmas taas,
kui viivuks Sind saan tunda.
Ning kiirelt tuul toob pilved maa
ja taeva piirile.
Näen vaadates Sind sügavalt,
Sul imelised silmad.
Neis kumab kuu, mis tundub nüüd
veel veidi sumedam.
Vaid tõest läbi müstika,
said Sina siia tulla.
Või olin siiski mina see,
kes mööda ei saand minna.
Tuul taevas pilvi kuhjanud,
see Meid ju nüüd ei sega.
Me teine-teise embuses,
nüüd Sinuga siin leban.
Sa ära põlga armastust,
mis saatus Sulle saatnud.
Vaid vasta parem armunult
mu päringule jaatus.
Kas soovid Sa just minuga
.....
Armastus öös.
Ööpimeduses kiirelt on lendlemas aeg
üle linnutee tähtetolmu säras.
Kuuvalguses peatumas mõtete laev
kuukiirte lainetes täna,
luues müstilist ilu, maagiat ja võlu,
hetki enesest unetute öös,
tuues meieni hingede kire ja elu
armastuse südametöös.
Aeg lendamas kiirelt, koidiku kumas
kuu peitmas end silmapiiri taha
sel hetkel, kui süda armastust lubas,
päiksekiirtes oled ärkamas täna.
- Tarmo Selter -
2022
Kuu
Paiste valgus
Külmetab hinge
Köige algus
Viinud körgustesse pinge
Algab sost elu
Kui ka surm
Oh seda melu
Mis pimeduse hurm
So paistes
Ergastub libahunt
So kaitses
See Vana-Tont
Kandes inimnahka...
Projeksioon mis kole
Oh... Vere ihka
Hirm mis tore
Viirastub vari
Koletuslik see
Sarviliste kari
Sinna leidnud ons tee
Sinavas valguses
Summutab meeli
Pimeduse hölmuses
Kölamas nöiakeeli
Raagustunud puud
Laulavad kooris
Ragisevad luud
Mustavas udulooris
Taas naeratab to
Irvega röugeil löustal
Ilmutuslik koljuluu
Tumeneva lootuse taustal!
Saripihkar
On miski haisev ja ei sobi
selleks linnas valget lobi
vaate ette, et otsa ei kobi
sest su talla all on jobi:
ja kui juhtus keelele
pole hea mekk ka meelele
igaüks võib saada rasedaks
kui valet asja vaid matsutaks;
mul laadiaks auguga rusikas
igal käel energiat nagu mustikas
jah, naisi Eestis väheks ei jää
nende ilu uhke ja hää;
mehe iha on relvana võimas
käed ei püsi paigal, kui kiimas
nüüd hõisata nagu härg
sest iga hetk saab olema märg;
oma türa hõõrun vinna
nagu haavelpüssi, sihin sinna
kus ohvris oma saaki näen
talle selja taha lä'en;
n .....
Suvest võtta on veel palju
Suvest võtta on veel palju,
metsad täis on maasikmarju,
mustikaid ja murakaid,
vaarikaid ja sinikaid.
Linnulaululgi lõppu ei ole,
kõik on nii paganama tore,
helehäälselt vilistab tuuleke soe,
peitu ma enam külma eest ei poe.
Kukeseened samblasüles
pesakonniti on koos,
jõhvikad ja pohlamarjad,
nemad valmivad veel soos.
Päike taevavõlvil ketrab
aina edasi,
vihm ei suvelt rõõme võta,
see on ikka sedasi,
elukene veereb edasi.
Hommikusel metsarajal
Hommikusel metsarajal käin
ja aina vilistan,
sekka linnukeste vidin,
mis nõnda õrn ja ülendav.
Päike varje heidab teele,
taevalaotus sinetab,
kasest elumahla voolab,
kogu loodus nõretab.
Samblikus on seeneniidid,
kukeseened ärkavad,
maasikad ja mustikad veel
oma aega ootavad.
Alati, kui paistab päike
ja õhk on meelitavalt soe,
teen ma metsarajal käike
ja rõõmsa tuju koju toon.
DUBSTEP
Einoh, minge kanni
kostub arvutis/telekas
kuidas pekstakse panni
olen need kinni panemas;
DUBSTEP on selle sita nimi
mingi nuppudega saast tehtav
millega pole annet ja riimi
ainult debiil on seda fännav;
see piu - viu kõlab nagu
orgia robotitega nikkumas
kusagil tehases
kõrvadele see agoonia
ja isegi tehasetöölisii seal vägistamas;
kasutada elektroonikat
muusikas
ei see nii tähenda
aju kõrbeb kokku nagu mustikas
kaotad kuulates end ära;
kusagile karuperse
sealt on pärilt loojad
kõrvadele tekib turse
nirisevad välja ajutükid ja vereojad;
võiks .....
Kaarnakivi taak I
Mulgimaal on endiselt õudsaid lugusi
müüte, legende, rahvajutte igasugusi
seekord peategelane naabrimees Jaan
aru annan nii, kuidas saan;
rehielamu all kartulisahvris
on igasugu asju tarvis
aga kas kaarnakivi on kodu eetika
selles on asja müstika;
katsudes ükskord sädelevat kivi
läks paigast ära aurarivi
Jaan vaevalt seda nägi
et tal kätes edaspidi on vägi;
a. 1994 juuli tuli mustlaspere röövima
asunud tühja majja aardeid otsima
niipea, kui lambad kisavad
üha vähem hirmu mustlased tunnevad;
kuni peremees naabri juurest revolvriga
võttis külalised vast .....
Nägin sügist tantsimas
Nägin kuidas sügis tantsis
lendles tuule tiibadel
keerles õrnas udukuues
kirjud lehed kaaslasteks
Juustes olid pihlamarjad
kaelas jõhvikatest kee
jalgu kattis põdrasammal
mustikatest täpid sees
Sügis muudki keerles, keerles
puudutades taevast, maad
puudutades minu hinge
tänulik nüüd olen ma
Koos suvega
Kõndisin suvega aasal ringi,
noppisin põllult rukkililli,
punaseid moone, karikakraidki,
suve kleidist kinni hoidsin sedasi.
Kõndisin suvega metsas ringi,
noppisin magusaid maasikaid,
suhu toppisin mustikaid,
korvi pillasin sinikaid.
Kõndisin suvega rannas ringi,
lebadsin kuuma liiva peal,
korjasin merekarpe kauneid,
merelainete müha ei ma unusta eal.
Kõndisin suvega käest kinni,
südamel oli nii soe ja nii hea.
Nii kahju mul sellest, et suvi saab otsa
ja ta käekesest lahti laskma ma pean.
Suvi-Sügis
Suvel kingad pigistavad juba
kirju kleitki hakkab kolletuma
juustest karikakraõied pudenevad
pärja suvele, kinkis kaunis kevad
Linnupojudki on suureks saanud
pesast välja lennanud
maasikad ja mustikad on küpsenud ammu
mätta vahel pohlad punavad
Sügis sätib uljalt oma sammu
kirevatest lehtedest punutud kleiti
kohendab
koti sisse sügiskulda topib
enesesse rõõmu ja kurbust mahutab.
Loodus
Metsavahel ringi kondas,
väike karupätakas,
ninapidi samblas nuuskis,
käpa all olid mustikad.
Karupoeg oli nõnda armas,
karvane ja pehmeke.
Meelitas end silitama,
kallistama, mopsutama.
Kus on aga karuema,
äkki polegi tal teda?!
Tavaliselt karuema,
jalutab koos poegadega.
Vaevalt nõnda mõelda sain,
kui põõsas kahte-lehte käis.
Sealt välja tormas karuema,
möirgas nii, et mets kõik kajas.
Nüüd ei võta ma iial kaasa linnupoja,
kes samblas tasa siutsub
ja teeb hädakisa.
Küllap passib kuskil linnuema
ja mind ei aja enam mure taga.
Toomepuu
Toomepuu on puhkenud õide-
lõhnavad, õrnroosad nad.
Ööbikut saab varsti näha
Toomepuul, seal laksutamas.
Imeline Toomepuu
õitseb terve maikuu.
Õitest salamisi marjad saavad,
marjad nagu mustikad,
mis suu mustaks muudavad.
Toomepuust on laule loodud,
luulel lastud lennata.
Maalitudki Toomepuud on
mõne pintslitõmbega.
Toomepuult ma mõne oksa,
emale võiks kinkida,
Mõtteis paneks oksal laulma-
õrna ööbiku oma viisiga.
Jalutuskäik metsas
Kui läeks õige täna metsa,
sinililli noppima,
ülastega tutvust looma,
lihtsalt niisama kepslema.
Mets täis vidinat on täna,
nii ilus kõrval kuulata,
armas on ka metsamüha,
soojalt südant silitab.
Samblasüles on veel lund,
pole maasikate, mustikate tund,
Pistaksin neid põske mõnuga,
kuid selleks aeg peab olema.
Taevas pisut pilvi üles korjab,
laseb alla vihmasagara.
Pärast seda nii hea on olla,
tulen ikka metsa rõõmuga.
Voodiämblikud
Klassiõde loo sosistas
et ta midagi öösel avastas
oli tundnud, et miski jookseb
nii ta voodis istukile tõuseb;
kodus paljalt ta magab
nahka mingid karvad kõditab
pani tule põlema ja nägi
jalgade vahel oli lülijalgne vägi;
need on voodiämblikud
olgem edaspidi ettevaatlikud!
oma võrguga nad su peal asetsevad
ronivad keha aukudesse ja pesa teevad;
tal olid juba käed seotud
ja 1 ämblik selga ronis
hammustus valust väänab
see jutt arahnofoobikut painab;
veeretas end voodist maha
järgmine hammustas talle taha
oma näppe kehasse toksis
eest ja tagant ämbl .....
Võitja võib
Võita võita võita võita
teistest kiiremini sõita
suusatada ketast heita
mustikate jäljed peita
Arterid ja veenikesed
jämedad ja peenikesed
teavad juba ammu ammu
süst toob vastupidavust ja rammu
Saastund lihast huulepulgast
hoolin ainult raha hulgast
Medal kaelas riik premeerib
rahvas huilgab aplodeerib
Kes kaotavad on laisad pahad
võitjatel on riigi rahad
Kui vahele ei jää on korras
justkui alati on norras
Ainult nendele teed liiga
kes treenivad vaid süües siiga
Ausalt higi higistavad
Hinge välja pigistavad
Riigi rahakoti rauad
öösel helenda .....
