Sõnale naaber leiti 76 luuletust (pop)
Aktsiisivabad jõulud
Nii, nüüd hakkab jälle pihta,
paneme kõik klaasid ritta.
Vala lauakat ja muud,
kuivad on ju kõigil suud.
Kalla veel ja võtame,
jõulumehe terviseks.
Joome põtrade eest ka.
Neil ju pöidlad puuduvad.
Uksekella vali hüüd,
meie kõrvu kostub nüüd.
Kes võib see küll seal vaid olla,
loodame et pole pollar.
Hoopis on see naabrimees,
Kes on eksind veidi teel.
Uks on vale, maja ka.
Aga juua siin küll saab.
Too ka naine, lapsed ühes.
Meil on kingid juba süles.
Ootame vaid õiget hetke,
et saaks teha väikse retke.
Retke poodi, kuhu veel?
Käib s .....
Talvine õhtu
Päikese suur helepunane hõõguv kera
Vajus naaberküla taha maha
Läbi pilvede ujus välja kuuketas
Tähed üksteise järel joonistasid taeva täis.
Milline haruldane imekaunis suur vaip
Sai nähtavaks talvises taevas
Üks väike täheke hakkas libisema alla
Lai roosakas taevaäär hakkas helenduma ja kahvatus.
Õnneaja laul ...
Õnnelikus - kodus vaibub, kiire aegade rutt,
kõlamas laste suust naer , pisiperest ka nutt.
Katuse all pesi , pääsud kus pununud reas ,
elab rahvas, õnne aja muistse lauludki peas .
Õitseb rukkilill rajal , väljal kui viljade - kuld,
rohetab kartulipõld , lõhnab muldamis muld.
Tunned rõõmu tööst, mida pere heaks teed,
luues õitsengu hetked , elus helgemad need.
Võimalust soetada vae , oma väike era - riik,
omandada püüab neid ka , naaber - välisriik.
Kuniks järel veel iidsed , talumaade pinnad,
särav õnnepäike maal , sul ununevad linnad.
Valga- Tallinn
Rööbaslennuk „Valga-Tallinn“, hommikune reipus
Kõigil korraga on vaja- istekohaheitlus
Naabriks valgub kõrvaltooli noormees. Tõstan pilku
Kuskilt tuttav? Loodan, et ma seekord aiman viltu..
Kõnetab ja ütleb miskit... Mida? Eiran öeldut
Iga kaak ei ole sõber, kes end sõbraks mõelnud...
Sulen silmad, ootan rahu. Naaber ütleb: „Kuule,
Räägiks veidi, nii saaks mõtted sõidust hoopis muule“.
Vaatan teda, tüdinenult. Küsib siis: „Mis lahti?“
Selgitab, et vana tuttav- olla mind kord „jahtind“
Rööbaslennuk jõuab jaama. Hommik. Kadund reipus.
Kutt vee .....
Erinev tõde ...
Sinu tõde, ainult sulle omane mõttelaad,
üldjoontes sugurahvas , kattuvad - nad.
Teisel rahval erinev mõtte - meel, keel,
kohtud kas partisani , või sõbraga teel?
Maailmas ühine olla , võiks inimlik tõde,
naabriga sarnane sul aade, elule vaade.
Sinna käija veel palju , tundmatut maad,
siin sinagi kaasa , pisut aidata saad !!!
Hansi!!!
K6x
Sündinud 93' riimi armastama hakkasin 98nda aasta teine pool,
Kui onu Ain mulle kasseti oli toond,Esimese riimi kirjutasin kui olin kolmteist,
internaadis milleks on ala kool, kütkestab endiselt mind vool,
see kuidas see mu kadunud lapsepõlve uueti loob, see mu ainuke,
vanemlik hool, isa polnd, ema oli valelik hoor, kodust välja kui 15,
ema ja kasuisa ühine soov, jõe kolm, kus iga naaber kas bompz,
või oli neil pshühiootiline neuroos, enamik neist surnuks end tänaseks joond,
seina tagant kostus kopsudesse surev, kõrval majas elas karakter tume,
kangiga mu korterisse sisse mu .....
Lugupeetavuse Lõks (2)
suur autoriteet võrdluses kahaned ime väikseks,
et keegi teine teie aja raha, tervisega oma soodu äritseks,
Kuid ma tean, sind ei kotti päriselt, sest mitte keegi olemise ees
-sa värised
Alati sunnitud tõestama, et sa ei sündinud sunnikuks,
inimeste omavahelised suhted kirjeldavad raseda puhitust,
ähivad ohivad ,on kõvad ja siis muutuvad tundlikuks,
Tagajärg Tuimusest tulenenult ummikus,
Kõige suhtes, valitseja neid nuhtles, orjust näha, ei, selleks on liiga uhked,
õhku täis kui teutoonide ordu anastajate purjed, tõest ei räägita,
Räägitakse muljest, "Ma pol .....
kevadetunne
jälle tuppa
tuli kevad
pajuvitsad istutas lauale morsikannu
jälle huuli
mukib ema
kostüüme ja aksessuaare vahetab järjepannu
jälle õuest
naabrilaste kisa
ning hakkide peretülisid kostab
jälle autot läks
pesema isa
kindlasti möödaminnes
naistepäevaks ka midagi paremat ostab
jälle on olemas
usku ja lootust
armastustki kui mõnel õnnesärgiga veab
reklaamidel pakutakse küll
kõigevägevamat ootust
aga kevadetunde
loodusest
valima peab
Sanya
LehMaasikas
Suvel, kui väljas on ilusad ilmad
Sõidan ma maale ja teel
Kohtan ma lehma, kel kurvad on silmad
Ja peale selle tal veel
On lausa hiiglaslik keel
Segamatult vasikas mälub
Ja õnneks ei vaja ta muud
Ta mäletseb otse maasikavälul
Täis magusaid marju ta suu
Just lõppemas on juunikuu
Õitsnud võilille ebemeid sajab
Ja paplite vatti puult
Kärbseid sabaga eemale ajab
Ja kõrvadega teeb tuult
Ta mõjub nii siiralt ja truult
Mulle tervituseks ammub
Ehe agraarne idüll!
Mullegi ju maitseks mammud
vahukoorega küll...
Miks on su silmad siis märjad,
Nii klaasjad ku .....
Õhuke Joon(1)
Süda peksab rinnus, kuhu kadus kõik see kindlus,
vägivaldsus liialdab mu ümbruse, kui kokku korjan oma killud,
kauua aega ma siin igavikus juba viitnud, tõde justkui mosaiik,
mis just valmis saamise hetkel paigast jälle nihkus,
näen iga killu kirkust, terviku lihtsust,
kogetava kompleksust,koos mõjudel, lõbu teen,
õhtu eel, jälgin oma meelt,kes seal sees kõneleb,
ei ma tõrele, suht suht nõme see
,kui ei suuda mokka hoida vagusi, samas kui otse närvi
,seda risti löömis naela tagusin, suurem mõõn on tulemas,
ma olen üritanud peita, suutis ta mu alati leida,
e .....
Küll paugud algavad
Eesti tellis NATOlt lisa
need tankid ja sõdurid
slaaviriigid tõstavad kisa
rasked ajad tulid;
Ukraina VS Venemaa
kõlab Ida - Euroopas sõjasarv
raketiheitjad müüs Eestimaa
et saaks tuld karu karv;
Papiniidu sild läks täna kinni
see tanke täis
koorem peal mitu tonni
mõõgaga ratsamees Pärnus käis;
see järjekorras teine
mis tuleb pärast valget
tulevik on kahtlane
idanaaber krutib aina pinget;
suur tükk suu lõhki teeb
karu ei jõua kõike süüa
olukord üle keeb
lojus vaja maha lüüa
Naabri viimased pühad
Mu naabrimees on tropp
tal koduloomaks sakslane
haukumisest mul ees on kopp
impulsiivne on ta neljajalgne;
iga kord, kui möödub keegi
ta lambakoer ohvrit ehmatab
omanikuga rääkinud ennegi
kuidas loom võõraid järsku kollitab;
ja teda see ei koti!
naabritena õelnud heaga
tema peab ainult oma nooti
siis lahendame asja kurjaga;
mil kodus oma õldsi joob
ei koer ja ta pätipere välja tee
kui jänku Juss munapommi koridori toob
hee - hee - hee...
Valge põrgu
Rööbastel ikkesse välismaal
rongid viivad neid edasi
uus kodu on nüüd Siberi taigal
nad ei vaata tagasi;
kõrged müürid ja okastraadid
on põrgu valge välisilmas
sääl kohal NSVL oponendid
ohvrid orjavad külmas;
toimub halastamatu kontroll
gulagite elud vähe loevad
jääda ellu on isiklik roll
hauguvad karu suurused koerad;
alla sajab verd ja lund
küüditatud koju ei saa iialgi
humanism on hääbunud
ja surnute valu ei lõpe kunagi ...
Mu vend taob põhjapõdral pihku
Kaugel põhjanabal
mu veli on tallis tööl
askeldab ta naabermaal
toidab põtru hommikul ja ööl;
ja see tõsine äri
saamidel vaja vasikaid aastaläbi
tema konte töö ei näri
aga tal vahest enda üle häbi;
veterinaar tuleb ämbriga
ning vend istub põdra ees
katsub Rudolfi vorsti peoga
et pigistada valget looma seest;
tall haiseb ja põder oigab
ta nina hakkas punakalt hõõguma
mõnikord tööl peab
mu vend põhjapõdral pihku taguma
Sergei Lavrov
Sa oled suur valevorst
sa oled täielik pasapunn
sa oled troppide vürst
sa oled vana munn;
tahad olukorda enda kasuks
et teistega möliseda
sinu pask läheb nii valjuks
sest muudkui tahad valetada;
nagu kurjuse jurist
õigustad Nõukaaega
aga libedalt ei lähe, sest
su mõla täidab tuba mürgitusega;
pole vaja "dibla" su laubale kirjutada
kui su vana lõust tähendab kõike
sinusugust võib lootusetuks pidada
su demagoogiat usub vene mutike;
sul peaks enda üle olema häbi
teed oma rahval margi täis, loll
kuna välisministri amet ei lähe läbi
kao tag .....
Mu naaber taob elevandil pihku
Aias on maad ära songitud
ja vedeleb miinihunnikuid
kõnniteelegi miski sittunud
pereliikmeid on metsikuid;
vanaema õnnelik
et meil kodustatud elevant
aga ise olen kriitik
kui meie aias on emigrant;
mu naabril käed värisevad
ja topsi jookseb valget
eksperdid tööd jälgivad
elevandi kisa vajab tõlget;
nagu post, on püsti looma vorst
seda nähes ma ei kohku
sest mu naaber on loomaarst
ta töö on taguda elevandil pihku
kesköised laevad
veereb päike õhtul pilvede taha peitu
kostub õuest veel maanteel autode sumin
tänavavalgustite kumal pimeduses ei heitu
naaberkorterist unejutuks ühtlane häälekõmin.
puud aknast sisse varjudega poevad
okstega joonistades seintele maailma
sekundid seal päevadeks nad loevad
vajub uneliiva raskus kiiresti silma
veavad meid reisijatena teise ilma
kesköised laste veavad kaubalaevad.
hommikul ärgates kas enam mäletad
kaadreid mis sai mõtetena nähtud
mustvalgena - värvilisena hääleta
emotsioonidele kogetule öös lähtud.