Sõnale nad leiti 2012 luuletust
Jeanne d'Arc
veel hall on taevas, õhk nii rõske,
unistad päikesest, mis paitaks su põske.
ka pehmest tuulest, lainetes veest,
ent soojus ise- see tuleb su enese seest.
su raske töö kandnud on vilja,
sest tõusid vara ja voodisse said hilja.
ometi, vahel ajas kaotasid end ära,
kuid silmist see ikka ei võtnud sinult sära.
sest särad sa endiselt, ja paned tähele
neid linnukesi, väikeseid, tasa lähened.
nad kaunimalt laulavad, kui publikuks sina,
sa tood neile rõõmu, vaikib murede kisa.
Unedemaa
On üks koht, kus kõik on võimalik.
Piisab vaid su enese soovist.
Tundub see mõte ehk utooplik,
Et kuskil keegi unelmaid täita proovib?
See maa ei ole kaugete merede taga,
Ei ole mõeldud vaid kellegi teise jaoks.
See asub su suletud silmade taga
Ja uinudes saada võibki see teoks.
Just su unedemaa on see,
Kus avanevad uksed ja lood.
Unelmad on peidus su enese sees.
Ole vaid see, kes ellu nad toob!
Eestimaal on kevad ilus
Kui linnud kaugel lendvad ära,
siis nad teevad palju kära.
Kurb pilk jääb saatma neid,
nende kära kauaks kõrvu.
Nad tagasi on juba täna,
lustakas nüüd nende kära.
Sinitaevas päike särab,
Eestimaal on elu kena.
Kevad oskab kinkida,
kauneid päevi pakkuda,
neid kui kuusepuud ehtida,
rõõme südameisse jagada.
Emakeelepäeval
Ikka ilusaid päevi kevad kingib
meelele ja keelele.
Emakeelepäev toob sära silma,
kaunid sõnad huulile.
Oma emakeelega ma õnnistatud,
hoian hellalt ja armastan.
Emakeel on kallis mulle,
pole temast kallimat.
Päikesetõusust loojanguni
kevad emakeelepäeva kaunistab.
Päike oma sära peale kallab,
kallab nii, et küllalt saab.
Ses päevas kõik peab kaunis olema!
Minu elu naine
Tahtsin olla
iga naise
kõikide maailma naiste
südames
Mitte essa
parem kolmas neljas
Seal järjekorras
on hea turvaline olla
ei saa ebaõnnestuda
aga näed kogu pulli
üsna lähedalt pealt
Mu kallis abikaasa
ei olnud nõus
ütles
pean talle lapsed tegema
maja ehitama
auto ostma
lilled üle nädala
pean olema temaga
kuni surm meid lohutab
Mis mul siis muud üle jäi
kassid
muretses ta kusagilt siiski ise
ja koerad
Mäletad?
Mäletad seda aega millal väiksed olime?
Siis ei olnud mõtteski et kõik me varsti lahku kolime.
Mäletad seda aega millal tahtsime kasvatata liivakastis õunapuud?
Aga nüüd lähevad imekiiresti me kuud.
Mäletad seda aega millal tahtsime suureks kasvada?
Nüüd oleme me kõik vanusest aastasada.
Mäletad seda aega millal me ei saanud poes hindadest aru?
Nüüd need hinnad meil ikka väga marud.
Mäletad neid aegi millal me olime hõlpu täis väiksed naerusuised?
Minu emakeel
Läbi aegade kulgevad keelte rajad.
Linnutiivul on meieni jõudnud nad.
Nii paljule vastu pidanud nad ajas.
Osa hääbunud, teised siiani kõlavad.
Südamest tänulikud me olla saame,
Et siiani kestab me emakeel.
Keel eales ei sea raame,
Vaid innustab meid ikka veel.
Kaunis Naistepäev
Hea, et olemas on päev,
mitte tavaline.
See on kaunis Naistepäev,
üpris eriline.
Naistepäeval päikest palju,
sära naiste südameis.
Vihmapilvi näha pole,
helgib rõõmupisar naiste silmades.
Naistepäev täis on lilli,
iga naine rõõmu saab.
Mehed täis on entusiasmi,
terve päeva naisi üllatavad .
Kõik päevad, mis nimega pärjatud
on erilised ja head.
Nad rohkem hoitud ja hinnatud,
Naistepäev nende seas.
Akna taga kevad õitseb
Akna taga kevad õitseb,
akna ees lillelised kardinad.
Kevadhõng poeb aknast sisse,
mahe tuul kardinaid õõtsutab.
Porikärbes aknaklaasil,
seal uniselt pirisedes tiirutab.
Aia taga vahtrapuuke,
vaikselt mahla nõristab.
Kahju et saa minna õue,
kevadega tutvuma.
Siiski ta mul puges põue,
akna vahelt, salaja.
EEK vs. EUR
Kroon see mitu aastakümmet
tublilt pidas vastu,
kuni tuli EURo-ike,
hind see hoogsalt astus.
Kaubad oma väärtusega
jõudsid sinna, kus
inimesed säästudega
nõudsid lohutust,
sest "EI EURO HINDA TÕSTA"
oli vaid suur vale,
praeguseks, kui miskit osta,
saab keegi teine alet.
Kokkuvõtvalt nüüdsel hetkel
väärtus varsti sama,
kuid on hinnad tõusuretkel,
palk see ikka madal.
- Tarmo Selter -
2024
Inimesed kaovad me seast
või pigem lähevad ära
on igal oma põhjus minna
ei tee nad suuremat kära.
Siis vaatad neid pilte ja mõtled
mis varjul seal silmade taga
kas lõputu kurbus või meeleheide
vaikiv pilk juba paljut ei jaga.
Ma mõtteis soovin neil head,
et leiaksid endas nad rahu
kas jõudu naasta veel siia
või olla seal, kuhu halb ei mahu.
tri:nu
Suletud ukse taga
Trampivad hääled põrandal
ja vaen õhus rammus
on ebamugavustunne endal
kui miskit kurja ligemale sammus;
see soerd takistuse taga
talle end kätte ei taha anda
miks ta nii kuri, ma ei jaga
ta ju peaks mind tundma;
see sama mees
kellelt ma ta näo pärin
aga tal rusikad jälle ees
jookseb mu mööda nahka värin;
ta hääl ja pilk ei unune kunagi
kiskja, kes hoiab mu kohal katust
aga sellest pole märki ollagi
iga vihahoog tähistab selle kaotust;
mida ma teha saaksin?
mu enda ihu ja veri ütleb
et oma karistuse saaksin
alati vaenuga suhtleb;
iga tülis mu uni .....
Neeger VS neeger
Hea. et ma jänki pole
eeskätt olla tõmmu on kole
draama ja kuritegu seal
ameerikas kurjategija kõige peal;
pole muu, kui neeger
A. Lincoln vabaduse tiiger
pöörleb hauas nagu kartaan
sest see väljatulek polnud plaan;
mida neeger vabana teeb
nende tujud ja tegu keeb
üksteise kallal geto elu
seal metsik 24/7 melu;
pole juttu valgest rassismist
mis süstemaatiliselt varem pistmist
muutnud elu pasaks tõmmudel
kui tänapäeval hoopis teine mudel;
neeger vs neeger on selleks
räpp, hiphop, litsid, raha kompleks
ning territooriumitel tulistamised
ei saa täiskasv .....
Koledik
Ühel päeval metsa tuli õudne koledik.
Välja nägi üsna hirmus ja pisut imelik:
Jalgu on tal lausa kuus ja kihvad teravadki suus.
Keset pead nii suured sarved, seljas kasukas, mis soe on talvel.
Silmadki on kurjad tal - kaks on ees ja kaks on taga.
Vastu maad käib sahinal ta pikk ja okkaline saba.
Miks tuli siia metsa ta, ei seda keegi teada saa...
Kus on kõigi kaitsja karu? Sellestki ei saada aru.
Kõik loomad justkui kadunud - nad oma urgu pugenud.
Hirmutab neid võõras koll - äkki hoopis mingi troll?
Koledik teeb metsas ringe, trambib jalgu, kisendab.
Mitte keegi pole k .....
ei ole kiiret
loomult ytled sa asju otse välja
ja otseloomulikult sa ei mõtle seda tõsiselt
ma teen midagi lapsikut
ja sina ka
lööd hambad endale huulde
niisugused pisiasjad
me mõlemad jätame voodilinad kortsu
on tähtsamaid asju ja elusärtsu
pakatad nii ja niisama
Ööpimedas
Universumi seest puhuvates tuultes
ühtäkki sees on midagi sa tead
su poole pöördund silmades ja huultes
on sulle miskit olulist ja head
Hetk oli sulle armuks mitu tundi
need käsivarred salliks ümber põimind
siis miskit üsna tavapärast sündis
siis tuli saatus tavaliselt lõi sind
Sa ärkad mõru pill on maitstud süljes
end väänad kiirelt kaisutavast kaenlast
need käsivarred vaenajal on küljes
ja sina oled magatanud vaenlast
Ööpimeduses lamad- puudub uni
öösisemuses kõnnid- kannad risti
miks puhata ei lastud hommikuni
miks soojast sülest külma kätte ki .....