Sõnale nad leiti 2015 luuletust
ei ole kiiret
loomult ytled sa asju otse välja
ja otseloomulikult sa ei mõtle seda tõsiselt
ma teen midagi lapsikut
ja sina ka
lööd hambad endale huulde
niisugused pisiasjad
me mõlemad jätame voodilinad kortsu
on tähtsamaid asju ja elusärtsu
pakatad nii ja niisama
Ööpimedas
Universumi seest puhuvates tuultes
ühtäkki sees on midagi sa tead
su poole pöördund silmades ja huultes
on sulle miskit olulist ja head
Hetk oli sulle armuks mitu tundi
need käsivarred salliks ümber põimind
siis miskit üsna tavapärast sündis
siis tuli saatus tavaliselt lõi sind
Sa ärkad mõru pill on maitstud süljes
end väänad kiirelt kaisutavast kaenlast
need käsivarred vaenajal on küljes
ja sina oled magatanud vaenlast
Ööpimeduses lamad- puudub uni
öösisemuses kõnnid- kannad risti
miks puhata ei lastud hommikuni
miks soojast sülest külma kätte ki .....
Väike merineitsi VS pissiv poiss
Ei ole Spa mugav koht
veepargi nimega Belgias
linna purskkaevus on oht
ühe pronkskuju reostusega;
väike merineitsi Ariel
iga päev kannatab
viha nii täiel hingel
et ette võtta poisi kavatseb;
soristas poiss pähe
visati kiviga munadesse
ära ta ei löhe
hüppas Ariel üleni vette sisse;
tuli välja isaga
löödi ahinguga tillile auke
lõppes sorin, aga
äkki tuli kolme jooga pauke;
tulid turistid aasiast
"ching-chong" ja muud loba kostmas
tehti pilti modellist paljast
kes südamekuju õhku kaunistas;
terrorirünnak huvitavam
panid pilukad sõiduteele
on to .....
kas annad andeks?
nagu veri, mis voolab mu veenides,
lojaalne kui OTH- see mul geenides.
end tervendan Jumalat teenides,
ent pühakirja loen ma veerides.
see on enamasti minu süü-
olen teistest kaugel, üsna eemal.
pidid tulema, kus jäi mu raudrüü?
oled kaugel, ometi vajan Sind nüüd.
ja kaugeks olen ise Sind seadnud,
oli aeg, kui paremat ma ei teadnud.
leian end ikka Sind igatsemas,
hingest nuttes, taevapiiri silmitsemas.
tunnen liigset häbi,
et Su poole taas pöörduda.
tunnen, et mu elu on läbi,
ja ei suuda sellest mööduda.
tean, et hetkest, kui Sind hüüan,
oled minuga, e .....
Sõnad vaid mõtteis
Olen väsinud kordamast sõnu,
mida kuulata keegi ei taha
Sõnade taga on kurbuse võlu,
tunded nii kurjad ja pahad
Sõnad need armsaks on saanud,
mõtetes kuhjunud veel
Oleks vaikselt rahu neid maalinud,
kui oleks sõnu puudutand keel
Nii jäävadki mulle vaid sõnad,
mõtteisse rõõmu veel andma
sest elusat vaikusekõla
vaid mõttes saan edasi anda
Tädi Sofia vastlad
Eelas kord üks töötu ema
tal 2 poega nii tüütud
ei ole uhke pere üle tema
nagu kuradid on sünnitatud;
peab pojad kooli ja tagasi tooma
vastlapäeval viima ka kelgutama
viina rooli taga peale jooma
sest pole miski muud teda aitama;
tulla toime päriseluga
mille üle ta pole uhke
mees mullas, on põrgu kahe pojaga
iga päev häda tihke;
üks poeg roomab teise peal
ja teine jalaga vastu tooli peksab
paras õnnetus taga seal
ja nüüd Sofiale aitab;
nüüd empaatiat enam pole
kui kisa täidab maasturit
elu sellistega kole
vajutab ema teel pidurit;
metsik drift .....
ammune tänuvõlg
aastatega kallimaks
saab üha mu Õpetaja
põlvili koduküla altari ees
kaela pandud rist
eesvanemate kombel
mis hoiab mind
halva silma
kõige kurja eest ilmas
nii ööl kui päeval
minuga käib kaasas
mu Õpetaja rahus meel
kukkumast hoiab mind
ta sõnade puhas
isalik palves leek
Pika linaga
On veebruar ilus kuu
ja naerul on rahva suu
vastlakukkel, supp, leib ja kama
isuäratav retsept pühadel sama;
krossirada ja ATV
ning palju palju lund
enam paremaks ei lähe see
võidusõidu tund;
piip on ees, põleb roheline
ilma kiivrita gaas sisse
võtab hoogu sohver selline
palju takistusi rehvide jalutsisse;
kordi 1,2,3
lendab lund, veri ja tolm
kordi 4,5,6
ikka kihutab päris tuus;
nüüd 7,8,9
annab masin peksa
nüüd 10,11,12
ei tehta välja neist;
kes mäest alla sajavad
erinevas eas põnnid
masina rataste all lendavad
kõik need kõnnid;
jääb al .....
Pärast ETV uudiste vaatamist
kelle käest küsida
kes need linnad ja külad
ükskord terveks lapib
kui vihkamine rahvaste
vahel saab viimaks läbi
vaid surnuna kirstus
mööda tänavat koju
sõjast tagasi tulla pole häbi
miinidest põllud kes puhastab
mürsuaukudest teed tasandab
ühishauda kokku kannab
laibakotis surnud hakkab
ravima katki läinud hingi
leskesid emasid lohutab
aeg tuleb tütar uuesti hakkab
küsima millal kandma
võin hakata peokingi
Tuline muinasjutt
Et vabaks saada
ja, et ei tüütaks teised
tuleb vaja end avada
nagu seda ikka kangelased;
kutsub isand rüütlit
kes päästaks printsessi tornist
selleks pole vaja aadlit
piisab niisamu matsist ka vist...;
läheb siis ilma mõõgata
roheline mees üle silla
kus lohet võib kohata
see püänt pilla - palla;
ja ta pole üksi
kaasas mingi neljajalgne
pistis soomusrüü püksi
lossi välimus on esmapinge;
sai siis printsess toodud
kõrvetas perset, aga asi ants
üks uus muinasjutt loodud
sookolli ummamuudu elegants;
aga siin on ka jutu moraal
kui tegemist on lohega .....
Sõbrapäeva rõõmud
Sõbrapäev
toob ilusa ilma,
toob rõõmsa meele ja särava silma,
toob kokku kõik sõbrad,
kes siin või kaugemal,
toob soojust südameisse ja rõõmu,
toob mõistmist ja armastust juurde
ja kannab nad hingeellu suurde.
Ilusat sõbrapäeva
ja lustlikku meelt,
et päike jääks särama
ükskõik mis tahes Su teel.
vaid mina
vaid mina olen see, kes saan õlale patsutada
endale, kes ma täna voodist tõusin,
ma ei luba oma juukseid emal enam sakutada,
sest vaid mina tean, kui raske mul oli.
vaid mina nägin end vaevlemas,
kui ei suutnud otsida abi,
nad nägid mind endale auku kaevamas,
kuid tundus see nii tühine asi.
vaid mina tean, et enam ei suutnud,
vaid mina nägin, et olin õnnetu.
mina ise olen ennast paremaks muutnud,
vahel ikka mõtlen, et kõik on nii mõttetu.
aeg tulnud
ööl tunnil unetul mõnel
teki all käed paned
palves kokku
tänad kõiki tüdrukuid
kes sind on armastanud
lased sellel rõõmul
ennast täita hetki sellest
mälul omatahtsi läita
kaob kellast aeg kui
mälestuste aeda läheb
lahti vahel hommikuni
raske värav sealt kostub
pillimäng ja vali tantsukära
öösse nii arutu ja särav
Tammed
Kaks tamme kasvavad keset põldu kokku kui väädid,
kümnendi, veerand sajandist ja lõpuks sajandi,
kuniks tuleb tuul, rebides nad lahku ja langeb üks,
kui lõpuks mädaneb esimene mullaks, teine tamm jääb üksipäini seisma,
kas näed sa seda tamme keset põldu?
kuuled sa kuidas tuuled teda tirivad?
kes ometigi püsima on jäänud aastakümneid, veerandeid ja sadu,
kuidas tal ka läheb?
kas ka tema on kõrges eas näeb kasvamas noort tamme tema kõrvale?
Sõbrapäevast matemaatiliselt
Sõprade ring, kolmnurk ja ruut
kohtusid pargis õhtul pealt kuut.
Ring oli suurim ja alustas juttu
lubas veel lahkelt, et kõneleb ruttu.
Lood on nüüd nõnda, teadustas ring
et varsti on sõbrapäev, teab iga hing.
Mis arvate teie, mu hulknurksed kallid
kui hülgaks kõik vanad ja moestläinud mallid
ja liidaks me kokku ühised jõud
siis kõik oleks sõbrad ja lõpeks see põud,
et mõni on üksi ja kuskil on tüli
vaid igaüks oodatud on avasüli.
Lahus
Elas kord päikseke
Elas kord kuu
Kaugele paistsid nad
Paitas neid tuul..
Elasid rõõmsalt nad
Päeval ja ööl
Kumbki ei näinud nad
Sest teisel pool.
Üks elas päeval
Ja pimedas teine
Paistsid nad lootes
Nii suur oli ootus...
Mõistsid kord kadudes silmade eest
Öösel ei leidnud kuu päikest taas eest
Päeval taas päikesel kuu oli varjus...
Nõnda nad tiirlevad
Igalühel oma elu
Sõbrapäeva armastus
Sõbrapäeval süda saab loitsu,
Koosolemist täis armastuse roitsu.
Sõprusest kantud, kindlad ja tugevad veed,
Kõik ilus ja kaunis, mida südames need.
Naeratused kaunid, sõnad helged,
Kallistused soojad, silmad selged.
Sõbrapäeval armastus südamesse jääb,
Kui sõpru meil jagub, siis kõik hästi lääb.
Palve
Aastat paremat ma paluks,
eelmine - no täitsa praak.
Issandalt ka aru päriks,
mida tegid, kurat, taat!
Miks on üle ilma sõjad?
Asu tööle - tee, mis täid!
Lepita kõik mehepojad,
halbadel ka suge päid.
Ja kel tutistustest vähe,
ühte seo kõik saatanad.
Välja siit neil anna lähe,
lahkugu planeedilt maa.