Sõnale naer leiti 1171 luuletust (uued)
Tähtis... sina... tee
Öeldakse
tähtis pole sihtkoht
tähtis on tee
Teest veel tähtsamad
on löökaugud
siis võib olla kevade
Siis võib
võibolla maurata
võib võibolla tükke teha
võib sind unedes kimbutada
Võin kõike mis keelel
mis meelel
mis seintele soditud
Võin sind- võin ennast
südame kujulise ukseavaga
üksikkambrisse lukustada
naljaviluks
Võin auke vältides
joobnuna vingerdada
võin valehäbi tundmata
neisse kukkuda
Sisse kukkudes vaid muiatakse
tähendusrikkalt kaasatundvalt
et ju see oli vältimatu
paratamatu
Tean kuhu lähen
aga pean meeles ka tähtsa .....
Kevad on siin- Südames
Vihmapilve taga vangis
on kuldne, naeratav päikene,
sealt ei tule, ega paista välja
ühtki päikesekiirekest.
Süda ütleb, näitab mulle,
kevad siin on, kullake,
päästa rõõmud hingest valla,
taas särab sinu ümber päikene!
Aga akna taga vihma sajab,
sügist meenutab,
hinges kurbus, ringi tiirutab,
silmist pisaraid ladistab.
Immitsus
Vaikne olen olnud väga pikka aega
Mõttetööga pole näinud väga palju vaeva
Olen istunud ja kulutanud aega
Olen tulutult enda sisemuses kaevand aastaid, kuid ja päevi
Kasutuna ehitanud enda mõistus kui super allveelaeva
Emotsioone tundnud ja lasknud endal naerda
Pritsinud reaksioone
kustutasin meie armastuse joone
Hoidnud varju
Tapnud ennast palju
Ülemõtlemisega harjund
Rohkem kui keskkonnas valjus
Olen muutunud selliseks
Söömisega hävitanud tervise
Olen olnud kõrk kui teine oli nõrk
Bioloogia ema päike ja keha veri
Elukogenud see tähendab olla mõtlik ja segi
Kevadel on väge küllalt
Ei kevade vastu saa,
ta uksest, aknast sisse hakkab trügima,
päike oma sooja kiirega
lund nügima, talve eemale peletama.
Kevadel on väge küllalt
maad äratada,
avada lillekestel silmad,
võluda ilma õitsema.
Looduses käib võitlus omaette,
kes kellest vägevam.
Õiglaselt jõuab kevad kätte,
naeratus suul kõige ilusam.
Killud
Peegel peegel seina peal
ütle ütle keda sa näed
Peegel peegel seina peal
ütle ütle mida sa tead
Petlik ja tühi on naeratus sinu suul,
valu aga peidab pisaraid veel
Tormine ja heitlik kui sügistuul,
lõputu tühjus puhub sinul teel
Peegel peegel seina peal
ütle ütle mis lõnga tulevik koob
Peegel peegel seina peal
ütle ütle kuhu teele saatus toob
Nii igatsed seda mida enam ei ole
kaotuses paraliseeritud
Taas unistad kõigest vaid mida ei tule
lootuses hüpnotiseeritud
Peegel peegel seina peal
ütle ütle kuidas parandada kõike se .....
Mäletad?
Mäletad seda aega millal väiksed olime?
Siis ei olnud mõtteski et kõik me varsti lahku kolime.
Mäletad seda aega millal tahtsime kasvatata liivakastis õunapuud?
Aga nüüd lähevad imekiiresti me kuud.
Mäletad seda aega millal tahtsime suureks kasvada?
Nüüd oleme me kõik vanusest aastasada.
Mäletad seda aega millal me ei saanud poes hindadest aru?
Nüüd need hinnad meil ikka väga marud.
Mäletad neid aegi millal me olime hõlpu täis väiksed naerusuised?
Luulehoroskoop 2024
Kalad
Mõttelennu korduvust –
lugeda võid jälle suult.
Rahu leida ei saa raevust –
tühjalt väljalt püüad tuult.
Aasta kerib üles kiirust –
mõni saab ka laulatatud.
Karta pole mõtet viirust –
naerust oled nakatatud.
Karu metsas vastu tatsab –
ära hullult karju.
Kui ehk keelt ka maialt limpsab –
ju siis sõi ta marju.
Kevad toob soojuse südame
Kevad toob naeratuse silma,
päike paitab kogu ilma.
8.märts rajamas on teed rõõmupäeva,
et naistele soojust ja õnne tuua.
Siis kevad kingib lilleõisi kauneid,
paneb põksuma armastavad südamed.
Kevad on ülepeakaela kallis,
päikesekulda tuleb südamest.
Ilus, kaunis Naine
Naises on ilu
Naises on võlu
Naises on tundeid suuremaid
Naine õitseb
kui kevad su kõrval
Naise hing õrn kui lilleksel
Naise naeratus
kui sinitaeva täheke
Naise armastus kui kuuvalge öö õhkab
Naine kui uue elu looja
iga päev toob õnnistust.
Naine toob sära homsesse ilma!
Naine on elu armastus!
Õitse kaunis kevade!
Õitse kaunis kevade,
too ilmarõõmu kõigile,
kanna sära silmisse,
hõiska rõõmu pilvisse!
Loo pungad õitsele,
pane tiirlema soe päikene,
võta oma hõlma alla
elu haprake!
Loo uut kevadilma,
sütita naeratust,
mis kaunis on suul,
jöta kestma soojad ilmad,
meie keskele jää ikka-
kõik need kolm imelist kevadkuud!
Hirmu ei siis tunne süda,
varsti ööbikki laksutab toomepuul,
janu kustutatajaks sa,
mu armas, kallis kevadkuu!