Sõnale naeran leiti 20 luuletust
Nutan, naeran, rõõmustan
Nutan, kui sind pole.
Nutan, kui tean, et sa ei tule.
Naeran, kui sa oled
ning rõõmustan, kui tuled.
Oleks, et sa tuleksid.
Ei nutaks ma, kui sind pole.
Oleksin rõõmus, kui teaksin, et tahaksid,
kuid kahjuks tean ma tõde.
Ma pean nutma,
kuna sa ei tule.
Ma ei rõõmusta,
kui sind pole.
Tahaksin, et oleksid
minu juurde tuleksid.
Rõõmustaksin, naeraksin
ja sinu soovid täidaksin.
Tähtis... sina... tee
Öeldakse
tähtis pole sihtkoht
tähtis on tee
Teest veel tähtsamad
on löökaugud
siis võib olla kevade
Siis võib
võibolla maurata
võib võibolla tükke teha
võib sind unedes kimbutada
Võin kõike mis keelel
mis meelel
mis seintele soditud
Võin sind- võin ennast
südame kujulise ukseavaga
üksikkambrisse lukustada
naljaviluks
Võin auke vältides
joobnuna vingerdada
võin valehäbi tundmata
neisse kukkuda
Sisse kukkudes vaid muiatakse
tähendusrikkalt kaasatundvalt
et ju see oli vältimatu
paratamatu
Tean kuhu lähen
aga pean meeles ka tähtsa .....
Nali ja naer
Naeru kajab, kõlab kõikjal,
Nalja loon ma, see on mu vald.
Ütleb üks pardi, "ma lendan tagurpidi!"
Naeran ma südamest, see on mu tööriist.
Miks tomat põrkas vastu seina?
Tahtis salatit valmistada, eks ta teinud vea.
Ananass ütleb anekdoodi, naljakas ja peen,
Unikaalselt humoorikas, nagu naeru vein.
Krooksub konn, räägib kärbes nalja,
Mu unikaalne luule, naerma ajab palja.
Naeru paitab, kõigub, lendleb kaugele,
Naljakas luuletus, naerma paneb seekevälja tele.
Sügis
Niiväga armastan ma sügist,
et nutan ja naeran koos temaga.
Vahest tõesti nukrus hinge trügib,
sügis vastab samaga.
Ma siiski ülistan sügist,
missest. et täna kurblik meel.
Sügis käibki kõikjal ringi,
rõõmustab ja kurvastab meelt.
Kui pilvist sajab vihma,
siis on kindel see,
et minu hingeni ta ikka
leiab kuldse tee.
Kas sa mu armastus,õnn,kõnnid üksinda öös ja nutad mind taga?
Kas üksindus närib su rinda ja sa ei saa und?
Tea siis sa mu kallis,et mina ju ka veel ei maga.
Seisan akna all nukralt,jälgin esimest saabuvat lund.
Kas sa mu armastus,õnn,leinad taga mu õrnpehmet suudlust
Neid lohkusid põsel,mis tekivad siis kui ma naeran.
Tea kallis,et iial ei tahtnud ma murda sul truudust
ja mu süda nüüd valutab meeletus vaevas.
Naer
terve minu elu on minu üle
nalja tehtud
kui olin lasteaias
siis olid minu kõrvad liiga suured
kui olin põhikoolis
siis oli minu nina liiga suur
ma elasin aastaid 200 euro eest kuus
sai küllalt tatrast ja makaronidest
ma elasin selle üle
ma olen alati olnud taunitud
ja minu poole on alati sitta loobitud
ma elasin selle üle
nüüd, kui ma olen enda kiusajatest kõrgemal
ma naeran
ja ma naeran südamest
aga ei näita näpuga
ega vihka
ma olen enda koha
välja teeninud
ja kannatused on lõpu leidnud
küsimus
mida Sul on peale hakata minuga
kes ma sõnade abiga
vaid kergitan kaani hetkete laekail
et näha neis viljuvat aega
jätan nad siis päikese kätte
elule pleekida kaeda
mis siis annan suud
panen käed ümber Su kaela
koos Sinuga nutan naeran
mida Sul on hakata peale minuga
Mahlased muusikahelid
Mahlased muusikahelid
voolavad läbi mu südame
Mitmehäälsed kõlad
viivad kõik mõtted kaugele
Nutan ja naeran
läbi muusikahelide
Ilus aeg ja armastus
kõik ärkavad ülesse
Mahlased muusikahelid
voolavad läbi mu südame
Jah,olid ajad....
Nüüd hoopis teine inimene
Tütrele II
Aitäh, et tulid minu juurde.
Ootasin Sind pikalt.
Kui Sind vaatan - naeru suule,
tood Sa üha ikka.
Ja kui Sind jälle sülle haaran,
kergemaks läeb põu.
Väsimus ning mured kaovad -
Sa annad võlujõu.
Minu väike säde -
armastus ja rõõm.
On meie vahel side
ja pidev õnnelõõm.
Luban, et ma naeran,
kui Sul selleks tuju.
Luban, et ma toetan,
kui Sul kõik ei suju.
Igal ajahetkel luban,
olla ainult Sinu.
Hoolin, kaitsen, armastan.
Mu kallis eluilu!
armastan sind mu kallis
tahaks olla praegu sinu kõrval olla
tahan olla alati sinu lähedal sest siis
tunnen et mul on kõik
sinu kaunis naer
Kuuvalged ööd, need jutud seal
Mu süda lööb, kui sa märkamatult kinni võtsid käest
tahaks uinuda sinu kaisus ja hommikul ärgates
esimesena sind näha
sa oled kõige parim
sinuga koos olles tundub elu palju ilusam
sinuga koos olles sain tõelist armastust tunda
kui ma sind näen hakkab mu süda kiiremini lõõma
alati kui su häält kuulen ja sind näen tuleb naeratus näole
minu kõige kallim inimene oled sina mu kallis
tahaks sind iga minut kallistada .....
õnn
Õhtul läbi kardinate
mänglevad põrandal
päikesekiirte vihud
nii rõõmsalt
nii tundeliselt
ometi pole neil ju ihu.
Ise nõnda väiksed
aga õnne toovad
oh kui palju -
õnne mis ei mahu
silmadesse
südamesse
aga mõne hetkega -
võib olla peidus
Sinu pihus.
Kas ei ole see kurb?
Neid kes rändavad
kaugele ja otsivad
suurt õnne ei märkagi
väikest oma ees.
Mina naeran
olen õnnelik
selle vähese
üle mis antud.
Kes julgeb teotada armastust
Kes julgeb teotada armastust
armastust, mis süütu, naiivne, siiras vaid
Sa teotad ja pilkad kellegi armastust
kuid sa ei tea tema südame tagamaid.
Sa ei tea, mis uksed on avanenud
või mis väravad sulgunud selle armastuse ees
Sa ei tea, mille arvelt on teed tehtud
mida ohverdatud selle armastuse eest.
Sa ütled - ma naeran
puhast armastust leida võib vaid filmis
Kuid möödunud kannatust ja vaeva
ma näen, võib leida ka sinu silmist.
noorus
nii hästi sobid
mu selga
ja vahele
kitsaimgi koiku
on paras
meil kahele
naeran su nalju
sa sööd minu sõnu
et häbiks ei muutuks
ka pööraseim mõnu
nii hästi sobid
mu hobiks
ja tööks
et öö on mu päevaks
ja päev jälle ööks -
kuni on segi see
suvi ja ilm
kuni ei pilgu veel
sügise silm
kuni ei klaasu veel
talvine jää
sest kauemaks
noorus
me juurde ei jää
Sanya
Alati olemas
Kui sa tahad nutta,
siis alati mu juurde võid tulla.
Kui sa tahad naerda,
siis naeran ma koos sinuga.
Kui sul soov on midagi kurta,
siis alati võid mind usaldada.
Kui sa tahad lõbutseda,
siis lõbutsen ma koos sinuga.
Kui sa tahad, et kedagi armastada,
siis armasta mind.
Kuis sa tahad, et sind armastataks,
siis tea- MA ARMASTAN SIND!
26.01.2009
Enne seda, kui ma ära lähen,
naeran enda üle veel üks kord.
Et ei taevast sellest kustu tähed,
minu ponnistus, mu ajas
ja et pole olnud kerjus ega lord.
Selles naerus pole kibedust, ei pilget.
Puhas rõõm on olnust, värvilisest ajast.
Sellest, et ma osasaanud olen
elu kustumatust hüüdest
kui ka armastuse hääbumatust kajast.
sulehoidja
Agoonia
Ühel päeval murran mina teie sõrmeluid
ja naeran selle üle.
Seda päeva olen ootanud ma juba kuid
ning palju pole jäänud.
Must taevas langeb raginaga õlule
ja tuul see rebib suid
ning heidetuna rohtu kasvan'd põllule
te armu palute siis mult.
Jah, kurbust tunda on ju isekas.
ma seda enam taluda ei suuda.
Jah, mu tegu pole viisakas,
kuid minu otsust see ei muuda.